Ármann á Alþingi - 01.01.1832, Page 104

104
oeiiar cinð eci ótr. £þab fjðr&a er: ab fitfl'ipae
tgnin mun leiba til pef5 meö tfmanum, ab meira
famFocemi t'erbi ó milli lanbéfjátbónganna cg meiri
innanlanbé cerjtan; munbi f>aö Iftta ttnbir fcer
oerFeibattbi, ntcebiifamtt eg Feftnabarfemu Ieftafcrbir.
Jpoorttöeggja $etta fíbar|ltalba munbi oerba til mif»
il® óbata ft;rir jarbameFtina, p»{ beenbr fþprftu fict
eigi cetfb ab íjafa tee járn f elöinum f fenn. $aö
tel eg I)iö fimta: ab filffipaeeibarnar ertt f)ib oifbafia
mebal til ab gera oerjlattina innlenba, ab minfia
Fofii ab noFfrtt leiti. @á fem á merg fíffiffip,
fjonttm oerbr fab bcjt ab fíptja fjálfr feng finn tií
íjtlanba, og fcefja nattbfpnjar ffttar fjaban aptr,
f;ann gett fá eg tefiö borgarabrcf f einfjoorjum
Faupfiab, og fjaft bálitla eerjlan aö atifi, ef ()ann
oiíí. íþannig befi eg eitt ffip atif pffiffipaitna fem
fer á milítim (anba. @enbi eg meb fsof feng ntinn
til ávatipmamtafjafnar, cg Icet pab faera mér nauba
fpnjar mfnar aptr. Síb stffu fjefi eg báíítla oerjlan
aö atifi, en ^ítn er effi mifiISoiröi. 3 Saupmaniiaí
f)ofn fjeft eg oiféann matitt, fem tefc á méti ffipi
mfnu, og feíur tjontrnar, og fattpir aptr Jjab fem
eg farf nteb. Slf fteféu Ieiööi nptr ()ib fjotta og
ftöarjfa er eg »i( telja, og fjab er fetta: ab menn
oenbifi: á ab foma penfngum ffnum f fíeiro enn
faffeign. gaffeignir ^afa pab ti( aö bera, ab pœr
trtt oifé tign, ett fcct gefa eigi foo mifinn áooj-t