Ármann á Alþingi - 01.01.1832, Blaðsíða 109

109
niceti SSimttl »ib fjefum fsc tenai fertgifi: sib íáf*
garbítívœft á bceum cffac f Jkfsíu fafba fanbi, ab
cffur öceei effi öorfun ó, cib fameginfigar tifraunir,
ab íjafa fomifl ab fiof, fem Oejt fjagar fiof efni. 5Í
mefcaf amtaré er fjab eitt, fem eg cetfa til |jú gerir
fibrum funnugt, ttí. f)»ab ómiféanbi fc, ab f>afa
jafnan innfenbt fáffrce, cg fenbi eg J)ér nú báfitib
af fj»t, fem fsú átt ab ret;na. <5'n eg á »on á
$t>f, fiegar fiú fievric £etta, ab |iú feggir ft;rir mig
3jú fpurémáf: l) magult'gt fc «ö cignafí
f>ct mnlcnbt ftcc fuffcoftrtö? 2) f fjnan'u £«ð
fc betc« cnn útlen?ir« fcaúð? 3) ftuatnfg vtö
getum fiefs«t« fca’r>« «ff«ö?
Ifppá í|Ta fputbmalib fcara eg Jicr: íöffT ec
$ab mcgufigt, einé og afíar cffar befTu fáft>rfj«
Ocefur öerba famfaga um; fiöf ef fá certttjerbi Oónbi,
0t'gutöui: <5fgutð«t:fon á 2s.«uð«bf«t:n«tfíaðum
j 9Jfýra ft>fíu, gat náb fttlfrofftiu ncepna frcei, cg
fcf'f ft>rir fmn ft>rirtaf§ jarbt>rfjtt btigitab frá fict
foitúngfiga búftiómar fcíagi, fem beibttrS og öirbs
fngar ttterfi, Jjefb 3ja filfur bifar, mtutbitm öib fiá
effi, fió cib fcum ncffub nejlar, geta afíab l>in§
fama, jafncef af elíttm unbirjarbar fáfrótum, fem
I>cr oajca; enn aubcitab er, ab meiri ncerfoernt farf
ab brúf'a oib unbirjarbat fáf (raba) rcetur, ef menn
ffulu af Jjeim geta fengib fu(fro|Tib frce, fem mcr f>cfttc
fá ret)tt[T mcguligt, enit »ib abrar rótita tegunbir.