Ármann á Alþingi - 01.01.1832, Qupperneq 113

113
flb opiiift, fumic q fomu frjámóbur fé'u emt
grauir cg f eegti, foo frœib miféift cigi niiuir »ib
fFcftngu fáfcpfariitnar af »ebrum. ?íbut cnit fro|t
f'orna inifií ab fjaufii cru far upptcfnar, og grcins
irnar mcb ficiin blifnubu frccbcfgjum buubnar útaf
ftjrtr ftg f fmá fnippi, og fja’r meb f;tnum grocnu
cinnig f binbi fár, 09 foo f;»ort»cggja mcb íjonblab,
cptir fi»f fcm fcgir f fflfaturtabóf ÍSifc 5 (ograané
©gg. Ofaféfonar, bfabffbu 42, §. 46—47. fþé fjcfit
mfr rc^nfl gott, ab tafa frctbeígi, fcm Já cru grœnir,
ftraj flf grciuunum og láta fá í fmáa pefa af gifnu
Iárcpti, og fjcngja fsá upppfir rúm f babffofu, cba
láta fá «cra f rútnimt, cnn fjar f»o oarfiga f bráb,
ab cffi famanfncrpift af ofmifíuin »arma. ©fban
ficgar ffieir cru fufíbíifnabit orbnir, fiarf cigi annab
fprir ab íjafa, cnn núa fiá mcb íjoegb miílum fjanba
fcc upppfrr fiurru ffáti, f>var( frceib fcfír áfamt
f;iéminu, fcnt ffbait »ccbur fjccgt frá ab ffilja. <Sn
foofcm b) má gára ráb ftjric, ab fumarfjits
inn »erbi ffunbum feo lítifl f;ct öcflra og norban*
lanbé, ab cffi fáifl famfumaré fulíroffib frjó, foeffl
af fátrnba unbit jarbat rátum, fiá tncr bcjt m;n[f,
ab tafa upp ftjómccburnar, áburcnn fctt fjafa tcfib
ffaba af fufbanum, og innfctja fiœc f faggafaufl
I)úé, f)»ar cffi fripfi og bjart fc um baga, l;»ort
ciunig opua mcgi a frofllaufum futrum ecttar bog*
8