Ármann á Alþingi - 01.01.1832, Page 145

145
tr fjárrnntrinn er crbinn ffeipr átafé. fþab cr aubs
ffiiib, ab ortib Jarf ab ffafa fmbirnar á (Tcfunar*
bafinu, ein§ cg ábr er fagt, einfum íjolbrofuna, fceab
engar fjotta'gar örrbi par eptir.
©ptir ab menu tœrbu ab feffja f;inar fcmiffu
eerfantr, fem fi;Igja meb ffinna»erfuninni, fáu menn
ffjátt, ab fatfib fpilíti ffinnunum, einfurn fiegar pau
íiggja lengt { ^taf 5 meitn fáu og, ab )5ar gébu oerf*
enir fem falfib I;efbi á ffinnib, nefniliga bárfoftb og
foellíttgin, geetu framfooemff á miflu |ft)ttri tfrna nteb
ebrum mebolum, ttefttiliga flffum fem foma ffittn*
unum ti( ab geraft eba fpraft, fooab jjeim tiggr »ib
fjálft ab motftta, f effieegtta f;afa raentt fcellt ffinnin
á margann annann I;átt, cg oil eg nefna £á
Ijeljtu.
2) Saf eitt eba fíeiri flát cg graf ttibr f gílf,
ftsoab barmarttir ffu jafnir oib pab (Iffíiga mutt fab
geta flabib cfanjarbar lífa, einfttm ef £ab ftenbr f
(;ita, focfem { fjóft), og fom eatni { Jsau; taf 10
cba 11 punb bpggmjoté til fjoorrar I;úbar, er oegr 5
fjórb. á blcboelli, og jió eetiar ab foeíia ( fsab ffipti,
taf einn fjSrbapart af peféu mjoii, Ijeíí fjeitu eatní
§ og gjor fútbeig af, og lát fiab gera (fýraft einóog
(fúrbrattb). fþegar fab er farib ab élga fá fotn noffru
af í;inu mjolimt far famanoib, fyelí meiru oatni á
eg I)r«r oanbtiga fantan, fcm feféu { fer(;aíb, fem
10