Ármann á Alþingi - 01.01.1832, Síða 146

146
er grnfib cfanf jctbina, og foo meiru öötni og fyrœt
allt »el famön. íþegar noffub er frátibib, föofein
flátfr mánubr, og menn öilja nýa upp grautinn, $á
gera menn fflrbeig flr $ö{, fern eptir öar af mjoíinu
og I;rcera öel íít { ferl;albinu; ft;fi enn furfa meira
öib feinna, fsá taf meira mjol og far einé ab. gleftic
I;afa morg ferbolb og flptja ffinnin flr einu f annab,
eptir fjöf fem (egrinn bofnar öib brflfuntna, eit öet
œtla eg megi bjargaft öib citt ein§ og eg Ijefi fagt. ÍJUtfl
og bceta bálitlu af ebifi { feinna, eba fjá fíjru I
$ef§ ftab, fem (;ér mun gera fama gagn. Jgtflbirnat
tefr fjfl upp einuftnni bagliga, og lœtr fœr öibraft,
fiöf loptib (;rabar geríngunni 09 föedfngunni. Jpöab
(engi I;flbirnar ffuli liggja { fefétim bpggmjolégraut
öerbr eigi fag-t meb neinni öifSit, pab fer alít eptir
(jita og fjöbanna fipft og obru áfigfomulagi; fumic
(áta fjcer öera far { mánub og ftimir { 6 öifttr, en
Jab et áríbantsi ab ficer ffu fiar effi ofícngi, fö{ ftá
ffemmafi fjcer. @umit tjafa fjab ti( marfé, ab fjá
fé (jflbin nég folliit, fegar iþab fem fjruffótt er á
ffinninu, eptrr fínu ebli, (t. b. pflngurinn) er erbiö
flétt.
fj)ab et abgcetanbi, ab enn meira r{br á ab
fjflbitnar féu öanbliga fjreinfabar og ffolabat f öatiti
og ffafnar á ffofunarbafinu, ábrenn ficer fonta {
bpggmjoíégrautinn, felbrenn fá fctr eru fettar { falfs
öatn. íþegar ffiíbirnar fafa fegib foo (engi {bt;gg*