Ármann á Alþingi - 01.01.1832, Side 149

149
til ai> f»elía fPinn, £ótt tjann fé gagnflcebc Jjeiitt et
barfar. 3U)r cnn mrnn láta fjúíjirnar ofan f fetta
»atn, íjafa menn rotab fcer eba rafab, ffolab pecr
uanbliga 03 ffafib jjœr á fiolbrofnna, og Jjarnœ(t látib
f«r liggja { oatni f eina 3 eba 5 baga, eptír l)ita
og áfigfomutagi. fbetta fúra borfunaroatn fœft meb
jpof máti ab láta foma oatn ffaft aptr og optt
ígegnttm paer urtir, fem fiafa ábr oerib fiafbar til
borfunnt og mift (;afa fttt borfunarefni ab meftu
leiti; má ftab gera meb fof, ab (áta urtir ^efðat
f flat, og I;e((a foo oatni t;fir, en bora gat eba
fíeiri fmágot á ftátib ab nebattöcrbu, og fetja $at
ttnbit annab mittita flát, foo ab (ogrinn geti lefib
tþnrf. 3 fefSu oatni oerba (;úbit fuítíprútnar á
Ijálfum máitubi og fircm mfum, en ftá mttn fttrfa
cb níja upp borfunaroatnib fmámfaman, foo $ab oerbi
jafnfúrt eba fúrara ftegar á(fbr entt fjab »ar f fprfltt, í
ótlonbum (;afa ©fintiabarfarar ntorg foeKfngarfet og
láfa feit fúrinn »erba meffatt { fteim ferunum, fem
fjúbirnat ertt (agbar feinaft í. 4>ét má fjá (;oort
v fjúbin et nœgiliga follin (fírútiit) eba effi; fé ()ún
(ftab, er fjárramrinn f)tjft(eitr eba offulitabr, fé (;ún
jiab effi, er (;ann gutíeitr. fþeféi foetlfngarmáti
(ftolic effi mifinn fumarf)ita, en { morgu ft;fír fiann
(jafa t;fic6urbi t)fit (>ina unbangengtttt: í;ann er fíjótí
ari og gerir ffinnib betra.
5) Snn f;afa noffrit rábib til öb foella ffinn