Atuagagdliutit - 23.07.1986, Síða 2
2
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
NR. 30 1986
Philip Lauritzenip
Minilérsaarutaa
— Philip Lauritzenip danskeq paasiniaasoq
tusaamaneqartoq sioorasaarsimavaa Minimmik
paasissutissat aviisinut oqaluttuariumallugit,
taamaammallu taassuma Minimmik paasiniakkani
Philip Lauritzenimut atukkiussimavai, Keen Harper
AG-imut allappoq nangillunilu:
Nuummiit allakkat ilaanni Eqalun-
nut apuunnialuusaartarput, taa-
maammat qanittukkut aatsaat atu-
arpara Philip Lauritzenip Sermitsi-
ami Minik pillugu oqaluttuarniar-
sarigaluarnera.
Nalunanngilaq Philip Lauritzen
Kalaallit Nunaanni atuakkiortunit
ilisimaneqarnersaarusukkaluar-
toq. Taamaattuujumallunilu ilu-
ngersoraluarnermit allallu suliaan-
nik innimigisaqannginnermigut —
ajoraluartumik Kalaallit Nunaanni
allat suliaannik issuaasut soqutigit-
saannersaringajalerpaat. Aamma-
mi Minimmik oqaluttuaa inerlugu
suliaanngilluinnarpoq. Taasi-
manngilaaluunniimmi Minimmik
paasissutissat qanoq ililluni pisima-
nerini, sunalu pillugu suliaq inerne-
qanngitsoq taamma nukingiutsiga-
lugu saqqummersinniarsimagini.
Uanga nammineq Minik pillugu
paasiniaalerpunga ukiut arlalialuit
matuma siornagut, taanna pillugu
Qaanaarmiunit oqaiuttunneqarsi-
matsiariarlunga, siullermik Ulrik
Lennertimit (manna Sisimiuniittu-
mit) sakinnillu Amaunalimmit.
Paasisaqarfigaakkattaaq Inuuter-
suaq Ulloriaq, Siorapalummiu atu-
akkiortoq ilisimaneqarluartoq,
taamatullu Imiina ilaasarsimasoq i-
lisimasassarsiornerpassuarni aam-
ma Macmillanip C roker Landimut
ilisimasassarsiornerani.
Miniup inuunerata oqaluttuas-
sartaa pissanganaqisoq paasiniaaf-
figilerpara Kalaallit Nunaanni,
Danmarkimi USA-milu. Paasini-
aasillunga ilisimalerpara danskeq
paasiniaasoq naluneqanngilluar-
toq, ukiut arlalinngortut Minik pil-
lugu paasiniaasimasoq. Naapeqati-
giippugut oqaloqatigiissutigalugu-
lu Minimmik soqutiginninnerput,
isumaqatigiippugullu tamatta im-
mikkut paasiniaanerput ingerla-
tiinnarumallugu.
Philip taamaatiinnarumavoq
Tamatuma kinguningaatsaa Jør-
gen Fleischerip Atuagagdliutini na-
qiteqqittippa Sechmann Rosbachip
Miniup inuuneranik oqaluttuaa
1934-imi saqqummersoq Avannaa-
miukkut. Taamaalimmallu ilima-
ginngilluinnakkannik pisoqarpoq.
Siullermik Philip Lauritzen siorna-
gut Canadami naapissimasara uan-
nut telefuunerpoq. Naapeqqaaran-
ni Philip oqaluttuarpoq atuakkiani
»Uulia aarngussallu« tuluttut saq-
qummersinniaraluarlugu ajornar-
torsiutigigini. Taava naqiterisitsi-
sarfik nalunngisara Breakwater
Books Newfoundlandimiittoq
saaffigaara, taassumalu atuagaq
naqiterumavaa Philipip sulissutigi-
sinnaappagu ICC-ip 1000-inik pisi-
nissaa.
Oqaloqatigiitsilluta Philip ape-
raaq Minimmut tunngasunik soqu-
tigininnersunga, akivaralu taa-
maattunga. Taava Philip oqaluttu-
arpoq neriussimagaluarluni Mi-
niup inuunera allaaseriumaarlugu,
tamannali taamaatiinnarniarlugu,
uanga tamatuminnga suliaqarsima-
guma. Oqaloqatigiinnitta kingu-
ninngua Philip danskimut paasini-
aasumut Københavnimiittumut tu-
Kommunalbestyrelsep
ataatsimiinnissaa
Matumuuna nalunaarutigineqassaaq Nuummi kommunalbesty-
relsep 1986-imi pilersaarutaareersutut sisamassaanik ataatsimiin-
nissaralua 11. august aallartittussaq kinguartinneqarmat aallarti-
tussanngorlugu.
ataasinngornermi 25. august 1986 nal. 09.00
Rådhusip ataatsimiittarfiani.
Oqaluuseritinniakkat allatseqarfimmut tunniunneqareersimas-
sapput kingusinnerpaamik 25. juli nal. 12.00.
Kommunalbestyrelsep pilersaarutaareersutut tallimassaanik a-
taatsimiinnissaa aallartissaaq 29. september.
Nuuk, 11. juli 1986
Aggoraq Lynge
borgmesteriugallartoq
Kommunalbestyrelsesmøde
Det meddeles herved, at Nuuk kommunalbestyrelses 4. ordinære
møde i 1986, der skulle være begyndt den 11. august er blevet ud-
sat og i stedet af holdes fra
mandag, den 25. august 1986 kl. 09.00
i mødesalen på Rådhuset.
Sager, der ønskes behandlet, skal være sekretariatet i hænde se-
nest den 25. juli kl. 12.00.
Kommunalbestyrelsens 5. ordinære møde afholdes fra den 29.
september.
Nuuk, den 11. juni 1986.
Aggoraq Lynge
fg. borgmester
Canadamioq Kenn Harper atorfeqarpoq Eqalunni Akilinermi pi-
sortat allaffeqarfianni, inuusuttuaraanerminillu Canadap issittor-
taani najugaqarsimalluni soorlu Aajuitsumi. Inuit taasarpaat »Ili-
saajikutaaq«, ilinniartitsisorsuaq. Inuktitut oqallorilluinnartuuvoq
nunattalu kitaamiutut ilikkarsimalluni arlaleriarluni tikeraartar-
nermigut sivisuumillu Aasianniinnermigut. Kenn Harperip nuliaraa
Avanersuarmiu Nava rana Qaavigaq.
Kenn Harper allalinnik atuakkiaqarpoq. Ukiuni arlalinni paasi-
niagarisimavaa A vanersuarmiuaqqap Miniup inuunera oqaluttuas-
sartaa pissanganartoq, USA-milu angalaarsimavoq paasissutissa-
nik assinillu katersilluni, aamma oqaluttuartissimallugu arnaq 90-
inik ukiulik meeraagami Minimmik ilisarisimannissimasoq. Kenn
Harper nulii sakinilu Amaannalik ilagalugit Miniup ilerranik New
Hampshiremiittunik takuniaasimavoq. Amaannaliup meeraagalla-
rami Minik Avanersuarmi ilisarisimasimavaa.
1982-imik A G-imi ilanngupparput Miniup inuuninipillugu Sech-
mann Rosbachimut oqaluttuaa. Taanna Sechmann Rosbachip al-
lassimavaa 1934-imi saqqumersillugulu aviisi »Avannaamioq« aq-
qutigalugu.
Assilissami takuneqarsinaapput Kenn Harper nulialu Navarana
Qaavigaq, assilineqarsimasut Eqalunni 1978-imi.
Canadieren Kenn Harper er ansat ved administrationen i Frobisher
Bay og har siden sin grønne ungdom boet i Det arktiske Canada, bl.
a. Arctic Bay. Inuitterne kalder ham »Ilisaajikutaaq«, den store læ-
rer. Han taler inuktitut perfekt og har lært sig den vestgrønlandske
dialekt under adskillige besøg i Grønland, hvor han en overgang bo-
ede i Aasiaat. Kenn Harper er gift med Thule-pigen Navarana Qaa-
vigaq.
Kenn Harper er en produktiv forfatter. I adskillige år har han ud-
forsket i Thule-drengen Miniks fantanstiske livshistorie, og har rejst
rundt i Staterne for at samle stof og billeder. Han har bl. a. talt med
en 90-årig dame, som havde kendt Minik i sin barndom. Kenn Har-
per har sammen med sin kone og sin svigermor A maannalik Qaavi-
gaq besøgt Miniks grav i New Hampshire. Amaannalik havde som
barn kendt Minik i Thule.
A G bragte i 1982 Miniks historie, som han havdefortalt til kateke-
ten Sechmann Rosbach omkring 1910. Sechmanns historie bragtes i
det daværende grønlandske blad »A vannaamioq« i 1934. Den dan-
ske version af den findes i Jørgen Fleischers bog » Udsteder«, der ud-
kom i 1983.
På billedet ses forfatteren Kenn Harper og hans kone Navarana
Qaavigaq. Billedet er taget i Frobisher Bay i 1978.
sarsimasaminut allappoq Minik
pillugu paasissutissanik annertu-
ngaatsiartunik taanna katersisi-
mammat. Philipillu taanna allaffi-
gaa Qaanaami naapissimagini ca-
nadamiu Minik pillugu paasissutis-
sanik paasiniaasoq.
Paasiniaasoq taanna Philipip si-
oorasaarpaa Minik pillugu tusak-
kani aviisinut tusarliukkuinallugit,
allatullu ajornartumik paasiniaa-
sup taassuma katersani tamaasa
Philipimut atukkiuttariaqarsima-
vai. Philip oqarsimavoq paasiniaa-
soq taanna naalagaaffimmi atorfi-
liugami pinaasersinnaanngitsoq
paasiniakkami atukkiunnissaan-
nut, maannami takornartaq tassalu
Kenn Harper suliaqarmat kalaalip
oqaluttuassartaanik qaqutigoorlu-
innartumik. Ajoraluartumillu dan-
skeq paasiniaasoq Philipip uuka-
paatitsiniarneranut nakkaannar-
poq paasiniakkamilu ilaat tunniul-
lugit. Qallunaaq eqqartorneqartoq
taanna kinaanersoq taassanngila-
ra, ilisimatusarnermulli tunngassu-
teqartut nalunngilaat kinaasoq.
Philip — issuaasoq
Danskimut paasiniaasumut allak-
kami ilaanni 11. febr. 1984 ulluler-
neqarsimasuni Philip allappoq:
»Nalunngilara Kenn Harper Thuli-
miilluni Minilersaarusiortoq, isum-
mersimavungalu uanga aamma tu-
aviinnaq Minik pillugu allagaqarni-
arlunga«. Allamilu allassimavoq:
»Pilersaaruteqanngilanga Minik
eqqoqqissaartumik allaatigissalu-
gu, siunertaraarami paasissutissa-
nik itikkanngitsunik nassaarnissaq
Miniup inuunera tunngavigalugu
oqaluttuariniakkannut najoqutas-
sannik«. Kiisalu Amerikkami paa-
siniaasarfimmi sulisumut allakka-
mini febr. 14-ianni 1984 ullulerne-
qarsimasuni paasiniaanernik orni-
gisaqannginnini nittarpaa nalunaa-
rami: »Neriuppunga qaammater-
passuit misissuerusaanngikkaluar-
lunga atorsinnaasannik sapinngisa-
mik amerlasuunik nassarsinaassal-
lunga«.
Philip nammineq oqarpoq Mi-
niup inuuneranik allaatigisani ajor-
pallaanngitsumik inerlugu suliaa-
soq. Tamannali upperineqarsin-
naanerpa nammineq allammat taa-
maallat uppernartumik sulinissi si-
unertaralugu. Nammineerlunimi
misissuisimanngilaq, danskilli paa-
siniaasup ataqqisaasup suliaa issu-
arsimallugu suliarlu taanna akueri-
neqallannguarnani nammineq i-
ngerlassimasamisut saqqumiullu-
gu.
Miniup Amerikami inuusimane-
ra alianartoq pillugu kinaluunniit
sukumiisumik allaasinnaanngilaq
paasisimatinnagit nukappiaqqap
taassuma angutissaatalu William
Wallace-p akornanni pissutsit, taa-
matullu Wallace-p aamma Morris
K. Jesup-ip Amerikami pinngorti-
tanut tunngasumik saqqummersit-
sivimmeersup akornanni pissutsit,
kiisalu taassuma kingulliup Pearyl-
lu akornanni pissutsit. Miniullu A-
merikami qanoq pisimanera paasil-
luarumallugu pisariaqarpoq misis-
sussallugu William Wallace-p oqa-
luttuassartaa ukiorlu 1900-imi ani-
ngaasatigut qanoq pissuseqarnera,
taakkumi pingaaruteqarluinnartu-
upput.
Iluaqutaanavianngilarmi qallii-
narsiortumik New Yorkimi aviisit
allaatigisarsimassat qassikattan-
nguit issuaqattaassagaanni, tassa
taakku allap misissuinermigut pis-
sarsiai.
Piitarsuaq pallimorsinnaanngilaa
Soqutiginarpoq Philip oqaluttuari-
niakkami aallaqqaataani allammat
Minik pillugu oqaluttuanik siumui-
simalluni Kalaallit Nunaannik oqa-
luttuartartut kunngiata Piitarsuup,
Peter Freuchenip paasiniaaffigine-
rani. Taamaattoqanngilarli. Tassa-
mi Philip Lauritzenip nammineq
miserratiginngilaa Minik pillugu
tusagaqanngisaannarsimalluni
Sechmann Rosbachip oqaluttuaa-
nik Atuagagdliutit naqiteqqiinerat
sioqqullugu. Tamatuma kingorna
danskeq paasiniaasoq kimigiiserfi-
gaa paasisani imminerminut tunni-
uteqqullugit — soorlumi aamma
danskeq paasiniaasoq alla suli ki-
migiiserfigigaa, taassuma ukior-
passuarni Peter Freuchenimut
tunngasunik paasiniagai pinnattaa-
riumallugit.
Nalunanngilaq taamatut noq-
qaanermini Philip Lauritzen ne-
riuttoq Peter Freuchenimut sanil-
liunneqarsinnaanissaminik, taa-
matulli pisoqarnavianngilaq.
Peter Freuchenip oqaluttuani
nammineq kusassartarpai — tillita-
rinagilli. Ukiut ingerlaneranni Pii-
tarsuaq Kalaallit Nunaannik oqa-
luttuartartut kakkannerpaat ilagi-
lerpaat. Angutissaarsuuvormi isik-
kumigut atuakkiortarnermigullu.
llami Philip Laurittzenip taanna
pallimoorsinnaaqqajanngilaa.
Miniup oqaluttuassartaa tamak-
kerlugu allaatigisariaqarpoq, Phili-
pimi ilaanakuisimaqaaq. Tamatu-
minnga oqaluttuassaq sukumerlu-
gu suliarineqarsinnaangilaq atuak-
kiortumit — massa ukiut ikittun-
ngitsut Kalaallit Nunaanniisimaga-
luarluni kalaallisut pisinnaanngit-
sumit, paasiniaajumallunilu Ka-
laallit Nunaat qimallugu aallaru-
sunngitsumit, paasiniaasumilli al-
lamik siorasaarisumit ukiorpas-
suarni paasiniakkani tunniuteqqul-
lugit.
Atuartussat eqqartuussisuussap-
put. Naluara danskip paasiniaasup
Minimmik misissugai qanittukkut
saqqummerumaarnersut. Nalun-
ngilarali Minik pillugu uanga atu-
akkiara paasissutissanik pingaaru-
teqartunik ilaqarumaartoq, isuma-
qarpungalu oqaluttuassara Miniup
— eskimuup New Yorkimiup — i-
nuuneranik eqqortumik eqqartuiu-
maartoq. Uanga tuluttut atuakki-
ortarpunga, neriuppungali aamma
kalaalisuunngortinneqarnissaa isu-
magineqarumaartoq, tassami Phi-
lip iliornerata akerlianik, suusupa-
giniannginnakkit inuit Minimmut
tunngasunik paasissutissanik uan-
nut ikiuussimasut.
Eqqaamalluarpara siornaatsi-
aannaq nuliaralu Navarana sakera-
lu Amaunalik iliveqarfinnguaq
USA-miittoq Miniup ilerranik u-
jarlerfigigatsigu. Eqqaamavara A-
maunalik qullilisoq oqaluttuukka-
minga Minimmik Avanersuarmi al-
lisartilluni nalunngisaminik. Ta-
makkuluuku pissutigalugit kissaa-
tigiga Minimmik oqaluttuassara
aamma kalaallisut saqqummeru-
maartoq, angumersisut soorlu I-
nuutersuaq inuugallartillugit.
Naggataagut oqartariaqarpunga
assut ajoraluartoq Philip Laurit-
zenip talantisiani maangaannar-
timmagit allat suliaannik atorner-
luinermigut, nammineq paasiniaa-
niallannguarnani.
Keen Harper,
Eqaluit, Canada.
Jl