Atuagagdliutit - 22.07.1987, Side 3

NR. 30 1987
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
3
KNI36 million koruuninik
iluanaaruteqalersoq
Sanaartortitsinerup kingunerisaanik niuerniat amerlisimapput taamaasillunilu
isertitaqarnerulerluni
Kalaallit Niuerfiat — KNI — 1986-
mi 36 million koruuninik iluanaa-
ruteqarsimavoq, naak 1985-mi 15
million koruuninik ajunaaruteqar-
nikuugaluarluni. KNI-p immik-
koortortaani pingaaruteqarnerusu-
ni sisamaasuni marluk iluanaarute-
qarfiupput, tassa pilersuinerup ilu-
ani kiisalu ataatsimut aningaasar-
tuutit isertitallu immikkoortorta-
qarfianni iluanaaruteqartoqarsi-
mavoq. Allakkeriviit angalatitsi-
nerlu ajunaaruteqarfiusimapput.
Angalatitsinermili ilimagisamit an-
nikinnerusumik amigartooruteqar-
simavoq.
Iluanaaruteqarnermut patsisit
annersaraat KNI-p nunatsinnut nu-
natsinniillu tunisassiornera anner-
tusisimagami, annerusumik sa-
naartuititsisimanerup inissaqame-
rulernerullu kingunerisaanik nuna
tamakkerlugu niuertartut amerle-
riarsimagamik.
Pilersuinerup iluani ingerlanne-
qarput niuertarfiit, quersuit kiisalu
tankeqarfiit illoqarfinni 16-ni i-
ngerlanneqartuusut kiisalu nuna-
qarfinni 53-ni nunatta sineriaani i-
nissinneqarnikuupput. Aningaasat
kaaviiaartitat 2 milliardeupput,
tassalu 32 million koruuninik ilua-
naaruteqarluni. Naatsersuutigisa-
miit iluanaarut 1 millioninik anne-
ruvoq.
Angallanneq iluatsittoq
Angallannikkut ajunaarutit 7 mil-
lion koruuniupput, tamannili kusa-
narluinnarpoq, naatsersuutigisa-
minngaaniit 42 million koruuninik
amigartoorut minnerugami, tassa
naatsersuutigineqaraluarami a-
junaarut 49 million koruuniussa-
soq.
Taamak kusanartigisumik angu-
saqarnermut patsisaavoq nassius-
sat annertuserujussuarsimanerat,
nunatsinni atuineq sanaartornerlu
annertusineqarnikuugami.
Aammali oliep akiata appariarsi-
manera tamatumunnga patsisaa-
voq, nunatsinnut nunatsinniillu as-
sartuinerit akikinnerulersimaga-
mik.
Angallannermut aningaasat kaa-
viiaartitat 1986-mi 600 million ko-
ruuniorluinnangajapput. Taakku-
nannga 480 millionit atlantekukkut
angallannermeersuupput.
Allakkeriviit
ajornartorsiornerupput
Nunatsinni allakkerivinni 1986-mi
aningaasat 54 million koruunit kaa-
viiaartinneqarsimapput, tassa 15
million koruuninik amigartoorute-
qarluni, naatsersuutigisaminngaa-
niit 1 million koruuninik amigar-
tooruteqarfiuvoq.
Nunatsinni allakkerivik ajor-
nartorsiuteqarpoq, aningaasartuu-
tit annertusiartuinnaramik, akiliu-
tilli annertusineqarpiarsinnaan-
ngillat.
Tassa tamatumunnga patsisaa-
voq, allakkanut akiliutaasartut nu-
natsinni atuuttuusut Danmarkimi
akiusutulli annertutigitinneqartar-
mata. Danmarkimilu nassiussat
nunatsinnitulli ungasitsigisumut i-
ngerlanneqarneq ajorput, taamaat-
tumillu nassiussat akiisa annertu-
vallaannginnissaat pingaartinne-
qartaluni.
Naggataatigut taaneqarsinnaap-
put ataatsimoortumik isertitat a-
ningaasartuutillu aqunneqartar-
fiat, tassani naatsersukkat aningaa-
sartuutissatullu ilimagineqarsima-
suni 26 million koruuninik iluanaa-
ruteqarfiusimavoq. Taakkua ilua-
naarutaasut KNI-miit Namminer-
sornerullutik oqartussanut ani-
ngaasaliissutaassapput.
KNI vender underskud
til 36 plus-millioner
Større bygge- og anlægsaktiviteter samt generel forbrugsstigning er hovedårsagerne
til det fine resultat
Kalaallit Niuerfiat — Grønlands
Handel — havde i 1986 et overskud
36 millioner kroner, hvor man i
1985 havde et underskud på 15 mil-
lioner. Af KNI’s fire hovedområ-
der har de to, forsyningsvirksom-
heden samt fællesudgifter/-ind-
tægter givet overskud. Postvæsnet
og trafikvirksomheden har givet
underskud. Trafikvirksomheden
har dog givet langt mindre i under-
skud end forudset i budgettet.
Hovedårsagerne til det gode
regnskabsresultat i KNI er en kraf-
tig stigning i godsmængden til og
fra Grønland som følge af større
bygge- og anlægsaktiviteter samt en
forbrugsstigning i hele landet.
Forsyningsvirksomheden driver
butikker, lagre og tankanlæg i alle
16 byer og 53 bygder i Grønland.
Omsætningen blev knap 2 milliar-
der kroner, og resultatet blev 32
millioner kroner i overskud. Det er
1 million kroner bredre end forven-
tet i budgettet.
Fint resultat på trafikken
Trafikvirksomheden sluttede med
et underskud på 7 millioner kroner,
men der er alligevel tale om et fint
resultat, som er 42 millioner bedre
end det budgetterede underskud på
49 millioner kroner.
Når resultatet er blevet så godt,
hænger det sammen med en stor
signing i godsmængderne, fordi
forbruget og byggeriet i Grønland
er vokset.
Et fald i oliepriserne har også væ-
ret medvirkende til det gunstige re-
sultat, idet det har været billigere at
sejle fragten til og fra Grønland.
Trafikvirksomhedens omsæt-
ning lå i 1986 på knap 600 millioner
kroner. Af denne omsætning stam-
mer 480 millioner kroner fra at-
lanttrafikken.
Vanskeligt for postvæsnet
Grønlands Postvæsen omsatte i
1986 for ialt 54 millioner kroner, og
det kom til at betyde et underskud
på 15 millioner, hvilket er 1 million
kroner dårligere end budgetteret.
Grønlands Postvæsen er i en van-
skelig situation, fordi omkostnin-
gerne stiger, mens portoen ikke
uden videre kan forhøjes.
Dette hænger sammen med, at
der holdes samme portopriser, som
tilfældet er i Danmark. Det danske
postvæsen har imidlertid ikke de
samme geografiske problemer, som
tilfældet er i Grønland. Derfor er
omkostningerne her heller ikke så
høje, og der er ikke behov for så sto-
re portoforhøjelser.
Endeligt er der så fællesindtægts-
og fællesudgiftsområdet, som gav
et regnskabsmæssigt og budgetteret
overskud på 26 millioner kroner.
Dette overskud er en del af KNI be-
taling til hjemmestyret for finansie-
ring.
FA ET EKSTRA
SÆT BILLEDER TIL 1/2 PRIS

HUSK!
VI TRÆKKER
25%
FRA PÅ ALT FREMKALDELSE
Deres billed butik
NV-Foto
FREDERIKS BORGVEJ 84
BOX 939.2400 KBH.NV.
Nunatsinni Nalunaarasuartaaserivik
Nuummi
Qaqortumilu
nalunaarasuartaase-
riviup immikkoortortaqarfiani
ittussarsiorneq
Piaarnerpaamik isumaqatigiissulluunniit malillugu atorfinittussa-
nik.
Immikkoortortaqarfinni ittuusut ulluinnarni aqutsinermut sulias-
sanullu akisussaasuupput, immikkoortaqarfiup telefonikkut at-
taveqaatit pisortatigoortut ingerlanneqarnissaannut.
Atorfiit akisussaaffimmik tigusisinnaasunik suliassanullu ilisima-
saqarluartunik pisariaqartitsivoq, Aqutsisinnaaneq — suleqate-
qarsinnaaneq kiisalu aningaasat aqunneqarnerannut paasisima-
saqarnissaq pisariaqarput.
Piumasarineqartut dansket telefonliniemesteriattut iluseqarput.
Ingerlatsinermut aserfallatsaaliornissamullu akisussaaffiupput:
— telefonit-telexit-telefaxet ikkussuunneqartarneri.
— telefonnikkut attaveqaatit ingerlanneqarnerat, PABC-an-
lægit il.il.
— immikkoortortaqarfimmi telefonnikkut attaveqaateqarnissaq
pilersaarusiorlugu.
— uppernarsaanissaq, sulinermut titartakkat, kabelit- koblin-
gillu nalunaarsorneqartarneri.
— akiligassat naatsersorneqartarnerannut atortut iluarsaattar-
neri.
— immikkoortortaqarfiup pisinnaaffiannik pilersaarusiornerit a-
qunneqarnerilu.
— allanut attaveqartarnerit
sulisutaspirantellu ilitsersorneqartarnissaatsiunnersortarnis-
saallu.
Pingaartinneqarput sulinermut ilisimasaqarluarnerit inuttullu pi-
ginnaassuseqarluarnerit, suleqatigiissinnaanerit kiisalu isuma-
gissuuneq. Atorfiitsulinikkut inuttullu ineriartortuarnissamut pe-
riarfissaqartitsisuupput, immikkoortoqarfinnilu angalasarnerit
ilaassapput.
Akisarsiassatsulinermilu atugarisassat Pisortat Isumaqatiginnin-
niartartuisa Radiotelegrafistillu 1917-mi pilersinneqarnikuusup
(RAF) akornanni isumaqatigiissutaasut malinneqassapput, tele-
teknikerinut tunngatillugu imaluunniit Sulinermik Inuutissarsiu-
teqartut Kattuffiat (SIK) malillugu isumaqatigiissutit atuutinne-
qassallutik.
Najugaqarfissaqartitsisoqassaaq isumaqatigiissutillu naapertor-
lugit ineqarnermut akiliisoqartassalluni.
Najugaqavissunutangalanerit nuunnermiluaningaasartuutit isu-
maqatigiissutit atuuttuusut naapertorlugit ingerlanneqassapput.
Nunaqavissuunngitsunullu angalaneq akilerneqassaaq nutser-
nerlu isumaqatigiissutit atuuttuusut naapertorlugit.
Allakkatigut qinnuteqaatit, sulerisimanermik nalunaarsuutillit,
ilinniarsimanermullu allagartat il.il. kingusinnerpaamik nassiun-
neqariissapput 10. august 1987 uunga:
GRØNLANDS TEKNISKE ORGANISATION
DANMARKSAFDELINGEN
HAUSER PLADS 20.1127 KØBENHAVN K
Atorfiit pillugit annerusumik paasisaqarusukkuit attaveqarfigisinnaava-
tit:
Nuuk immikkoortoqarfimmi:
Atuisunut suliaqarnermut ittuusoq Hans Meinel tlf. 009 299 2 12 55
Qaqortup immikkoortoqarfiani:
Atuisunut suliaqarnermut ittuusoq Peter Lyberth Tlf. 009 299 3 82 55
Danmakimi immikkoortoqarfik:
Telefonmester Hans Erik Tougaard. Tlf. 01 38 30 55 lokal 3556 atorfinin-
nissamut tunngatillugu taava Birthen Myrup Lokal 3368.
GTO suliffeqarfiuvoq Namminersornerullutik Oqartussat ataanniittoq,
nalunaarasuartarfiup saniatigut amutsivinnik, sannavinnik, quersuarnik,
attartuisitsinermik najugaqarfinnillu suliaqartoq, kiisalu inaallagissiorfiit
imeqarfiillu, aammalu sannartornernnikut sulianik tamanik aqutsisoqar-
fiusoq.
GTO-p ukiumut 2 mia. koruunit missaannik kaaviiaartitsisuuvoq, illoqar-
finnilu 18-ni immikkooortoqarfeqarluni nunatsinni sulisoqarporlu 1800-
nik.
Nalunaarasuartaaseriviup 530-it missaat sulisorai, taakkunanngalu 440-it
immikkoortoqarfinni pingasuusuni sulisoralugit. 1986-mi nalunaarasuar-
taaserivimmi 310 mio. koruunit missaat kaaviiaartippai.
Annoncér i
GRØNLANDS-
POSTEN