Atuagagdliutit - 21.02.1990, Side 4

I
KNR-imut unammillerneq
ATAASINNGORMAT UNNUKKUT Radio-
avisimi AG Se og Hør-imut assersuunneqarpoq,
apeqqutigineqarporlu AG-ip ukiuni kingullemi
saqqumilaameruleriartorsimanera akisuallaar-
simannginnersoq. Apeqqummulli tassunga
akissutip ilaa ilanngunneqanngitsoorpoq, tassa-
lu AG-ip Se og Hør-itut iliorluni allaaserisann-
gikkai kiap kina amaatigilersimaneraa angutaa-
tigilersimaneraaluunniit imaluunniit kikkut
avissimanersut. Tamakkuami allaaserisalema-
vianngilagut. Tusagassiortutummi unneqqaris-
sumik ileqqorissumillu ingerlatsinissarput pui-
gorsimanngilarput - taamaakkaluartorli ilann-
gussinnaalluatpagut inuuissiortunut pilluaqqus-
sutit, Miss Grønlandissarsiorneq allallu allaase-
risat aliikkutaasinnaasut. Aviisi pisimasuiit tun-
ngavigalugit ingerlasoq aamma naalakkersui-
nermut tunngasuinnavissuarnik imaqartartaria-
qanngilaq. Aviisi inuppalaartoq aamma pissutsi-
nut inuit ulluinnami atortagaannut assigiinngit-
sorpassuamut tunngasunik imaqarsinnaasaria-
qarpoq, teknikikkullu maannakkut periarfissa-
risagut pissutaallutik maannakkut 16-ikkuutaa-
ginnarnik qupperneqarluta saqqummertarsin-
naanerput pissutigalugu sapinngisamik naat-
sukkuutaanikallaaserisaqarniartarpugut.
AG-IP SULIFFEQARFITTUT namminersortu-
tut ingerlanera pissutigalugu allatut ajomartu-
mik aviisiliortariaqartarput aningaasatigut tek-
nikikkullu periarfissarisagut tunngavigalugit.
Tamanna killiliisuusinnaasarpoq, aammali qa-
noq iliuuseqarusussutsimik pilersitsisarluni -
immaqalu aamma iluaqutaassagaluarpoq tusa-
gassiorfik pisortanit aningaasalersugaasoq KNR
nammineerluni qanoq iliuuseqarusunneruler-
suugaluaruni.
Radiup siulersuisui sapaatip akunnerani kin-
gullermi ataatsimeereermata oqaatigineqarpoq,
TV-Avisen Qanorooq kinguartikkallartariaqar-
simasoq, qaqugulu saqqummeqqittalernissaa
suli oqaatigineqarsinnaanngikkallartoq, pissuti-
galugugooq teknikerit amigaatigineqarmata (ta-
manna qangali ilisimasimannginnamikku?),
aammalu aningaasaliissutissat ilassaannik tre
millioninik Landskassimiit qinnuteqarsimane-
rarput, taakkununngalu ilaapput 120.000 kronit
radiup aallakaatitsisamerata upemaarumiit
misiligutaasumik annertusineqamissaanut
atorneqartussanik, kissaatigineqartutullu ittu-
mik aallakaatitsisarsinnaalernissaq anguniarlu-
gu Radiup siulersuisuisa naalakkersuisut qin-
nuteqarfigisimavaat pilerisaarutinik isertitsis-
sutaasarsinnaasunik aallakaatitsisalerumallu-
tik.
Nunatsinni tusagassiuutit soorlu radiup TV-
llu ineriartortittuarneqarnissaat pitsan-
ngorsartuameqarnissaallu pingaaruteqarluin-
narput. Immikkulli aningaasaliissutissanik qin-
nuteqartarniassagaanni aamma takutinneqar-
sinnaasariaqarpoq aningaasaliissutaateersima-
sut ilumut pitsaanerpaamik atomeqarersimane-
rat. Sulisut sapinngisamik pitsaalluinnartumik
sulisariaqarput, sulineq pitsaalluinnartumik
aaqqissuunneqartariaqarpoq, aaqqissuisuusut
teknikerillu suleqatigiinnerat pitsaasuusaria-
qarpoq.
Ullumikkut KNR 34 millioner kroninik anin-
gaasaliiffigineqartarpoq radiukkut TV-kullu aal-
lakaatitassiomermut aallakaatitassianillu siaru-
arterinermut atorneqartussanik taakkulu sania-
tigut ukiuarmi tre millionit aningaasaliissutigi-
neqarput Qanorooq-mut atomeqartussatut.
Uungersoraanni aningaasat taakku atorlugit
sorpassuarnik suliaqartoqarsinnaavoq - suline-
rup tungaatigut killilersuutitoqqat ileqqutoqal-
lu, piffissaajaataaginnartut (atuaruk: atornerlui-
naannartut) qaangersinnaagaanni.
AJUNNGEQAAQ KNR imminut nutartemialer-
simammat. Tamanna ukiuni arlalinni oqaluuse-
rineqarsimavoq, aatsaalli 89-imi decemberimi -
tassa Nuummi radio namminersortoq Radio
Nuummiunut aallartittorlu - qangali ataatsimii-
titaliaasimasoq kiisami siunnersuutinik nutaa-
nik saqqummiussaqarpoq.
Tusagassiomikkut pissartatoqarsuarput kii-
sami misigilersimagunarpoq eqeertariaqalerlu-
ni. Naalakkersuisut Inatsisartullu radioqarnik-
kut unammillersinnaalersitsinerata kinguneri-
saanik KNR-ip naalaartartui isiginnaartartuilu
allanik qinigassaqaleriasaarsimapput, soorlumi
aamma Danmarks Radiomi taamatut pisoqarsi-
masoq. Tamanna ajunngilluinnarpoq. Unammil-
leqatigiinnerummi kingunerissavaa pitsaaneru-
sumik ingerlatsilerneq tusagassiornerulemer-
lu. Taamaattumik akikippallaaqaaq Radiop siu-
lersuisui akileraartartut aningaasaataannik suli
amerlanerusunik aningaasarsiorfigisinnaasa-
minnillu suli amerlanerusunik tuneqqullutik
qinnuteqaannarsinnaammata. Taamaaliorneq
periarfissanik ajornannginncrsiorneruvoq.
En udfordring for KNR
MANDAG AFTEN blev AG sammenlignet med
Se og Hør i Radioavisen, som spurgte, om ikke
prisen for AG’s voksende popularitet gennem
de seneste år har været for stor. En del af svaret
nåede ikke med, nemlig at AG på ingen måde
som Se og Hør bringer oplysninger om, hvem
der sover med hvem, og hvem der bliver skilt
fra hvem. Det kommer vi heller ikke til. Der er
ikke blevet slækket på kravene til en sober,
kritisk journalistik - men derfor kan man godt
bringe hilsner til fødselsdage, Miss Grønland og
andet stof, som er underholdende. En saglig
avis behøver ikke kun være alenlange artikler
om politik. En folkelig avis skal afspejle så man-
ge forskellige sider af livet og dagligdagen som
muligt, og eftersom vi af tekniske grunde fore-
løbig kun kan udkomme med 16 sider ad gan-
gen, så har vi valgt at skrive så kort som muligt.
SOM EN PRIVAT virksomhed har vi på AG
været nødt til at lave en avis, så godt vi kan,
inden for de økonomiske og tekniske ressour-
cer vi har. Det giver begrænsninger, men det er
også en udfordring - en udfordring som måske
også ville være god for en offentligt finansieret
medievirksomhed som KNR.
Efter Radiostyrelsens møde i sidste uge er
det kommet frem, at man må udsætte TV-
Avisen Qanorooq på ubestemt tid, fordi man
mangler teknikere (har man virkelig ikke vidst
det hele tiden?), at man har søgt om over tre
millioner kroner i ekstra bevillinger fra Lands-
kassen, herunder 120.000 kroner for at ændre
radioens programflade på forsøgsbasis frem til
sommeren, for at kunne lave den radio, man
gerne vil lave, og at Radiostyrelsen vil bede
landsstyret om tilladelse til at bringe reklamer
for at tjene ekstra penge.
En stadig udvikling og forbedring af så afgø-
rende nationale medier som radio og TV er
utrolig vigtig. Men forudsætningen for ekstra
bevillinger må dog være, at man allerede udnyt-
ter sine eksisterende ressourcer maksimalt. At
personalet yder maksimal indsats, at produk-
tionsplanlægningen er i top, at samspillet mel-
lem redaktionelle medarbejdere og teknikere
er i orden.
I dag får KNR omkring 34 millioner kroner til
at lave radio og TV plus 11 millioner til distribu-
tion plus de ekstra tre millioner, der er bevilli-
get til Qanorooq i efteråret. Det kan der faktisk
laves meget for, hvis man knokler på - og bryder
med gamle faggrænser og andre traditioner,
som giver spildtid (læs: ressourcespild).
DET ER GODT, at KNR vil forny sig selv. Det
har man snakket om i flere år, men først i
december 89 - pudsigt nok samtidig med at
lokalradioen Radio Nuummiunut åbnede i Nuuk
- blev det udvalg, der nu er kommet med de nye
forslag, nedsat.
Den gamle mediemastodont er ganske enkelt
nødt til at komme op på mærkerne. Landssty-
rets og Landstingets forsøgsordning med kon-
kurrence i æteren betyder, at KNR’s lyttere og
seere pludselig får alternativer, helt som det er
sket med Danmarks Radio. Det er sundt. Men
svaret på denne konkurrence bør i første om-
gang være intern effektivisering og øget kreati-
vitet. Derfor er det altfor fantasiløst af Radiosty-
relsen bare at bede om flere skattekroner og
nye indtægtsmuligheder. Det er alt for nemt.
OQALLINNEQ - DEBAT
ISUMMAT SAQQUMMIUGUK - SKRIV DIN MENING TIL AG
Nunaqarfinni meeqqat
pikkorlunnerunngillat
All.: Dorthie Siegstad, Attu, Sisimiuni atuartoq
Meeqqat atuarfiat qi-
matsinnagu atualerar-
tussarpassuit uatsitut
misigisaqaqqunngilluin-
narakkit allappunga.
Massakkut annerni atu-
artuusugut, nunaqarfin-
niillu aggersuulluta,
misigisavut nuanninnge-
qaat, paasillugu nuna-
qarfimmiut illoqarfim-
miullu atuartitaanerat
assingiinngeqisoq.
Kalaallit nunarput siuar-
sarneqarpoq, tamannalu
ajunngilluinnarpoq. Kisian-
nili aajuna sianigisassaq:
Siunissami kikkut aqutsile-
rumaarpat? Massakkumiit
taakku iluamik ilisimasa-
qartariaqarput. Naammagi-
nartumik, peqqinnartumik,
naligiinnerusumillu atuar-
titaasariaqalinngillat?
Kialluunniit naamma-
giunnanngilaa ullutsinni
Kalaallit nunarput ineriar-
tussappat illuanut orrullu-
gu. Taanna uinganeq aaq-
qittariaqarpoq, sunaluun-
niimmi ajortoq imminiigin-
naraanni ajortikkaluttuin-
nassooq, allaallu atorsin-
naajunnaarsinnaalluni aaq-
qinneqanngikku ni.
Ullutsinni atuartuusu-
gut, kingulissagullu, isu-
malluutaavugut tikisitaa-
sartorpassuit suliffiinik ti-
gusiumaartutut, kisiannili
misigisimalluta ikerinnar-
miittutut, ineriartornermi
isiginnaartuusutut, aatsaal-
lu pisariaqartinneqalerutta
tigusassatut. Ineriartoqati-
giniartigut sumiginnarata.
Atuartorparujussuit tun-
niutiinnaqqasutut ippalla-
qaat taamaammallu atuar-
nertik naammassillugu in-
gerlatassaraluartik nake-
riunnaartarpaat, tiimerpas-
suillu aalajangeriikkat tu-
nuarsimaarlutik atortar-
paat, allaallu aggerfigissal-
lugit nakeriunnaartarpaat,
saqqummitualissappullu
naalanngisaarlutik.
Meeqqat nunaqarfimmiut
imminnut nikanarnerusu-
tut isigisarnerat, kiisalu
pikkorlunnerusutut misigi-
simasarnertik katattaria-
qarpaat. Pissutaasoq tassa
ilinniartinneqarnerat suku-
miisumik ingerlanneqan-
ngimmat.
Sooq nunaqarfimmiut
atuartitaanerat illoqarfim-
mut nallersuunneq saper-
pa? Nalunngikkaluarpara
ilinniartitsisutigut ajornar-
torsiuteqarluta. Sooq ta-
manna uniffigiinnarlugu
pissutsit taamaappat?
Nunaqarfitsinni soraa-
rummeertinneqarneq ajor-
pugut. Soraarummeernis-
saq tunaartaralugu atuarti-
taassannginnerpugut?
Apeqquterujussuusoq na-
lunngilarput ullutsinni ilin-
niarfinnut qinnuteqassa-
gaanni soraarummeersima-
suusariaqarneq, allaallumi
suliffiit arlaanni sulissa-
gaanni.
Sooq illoqarfimmiut atua-
garisartagaat qallunaatut,
tuluttut, kisitsineq, fysik,
allallu ingerlanneqanngil-
lat.
Nunaqarfinni atuartitaa-
nermi piumasarisat anni-
kinneroqigamik? Annikin-
nerugunanngikkaluarput,
annikinnerusariaqaratillu.
Nunaqarfitsinni soraa-
rummeerneq ajorpugut, ki-
siannili oqartoqartarpoq
»karakteeringooq appasip-
pallaartaqaat«. Tam akku a
tunngavigalugit nunaqar-
finni atuartitaanermut
iliuusiusartut atorluaqqu-
naqaat, tamakkuami atorlu-
anngikkaanni angusarine-
qartut appasittuåssapput,
aaligooq atuarfik pitsassuaq
aat?
Oorerparujussuit illoqar-
finni atuariartortitsinermut
atorneqartarput, meeqqa-
mut ataatsimut ukioq atu-
artitsiviusoq ataaseq
100.000 kronit pallingajal-
luinnarlugit atorneqartar-
put. Aningaasat soorlu alla-
nut atorneqarsinnaagaluar-
tut, soorlu ilinniartitsisut
atugarisaannik akissarsi-
aannillu pitsanngorsaatitut,
nunaqarfinnilu atuartut so-
raarummeersinnaasalernis-
saannut. Nunaqarfinni atu-
arfiit maannakkutut inger-
laniarunik illoqarfimmi atu-
arfinnut nallersuunneqar-
sinnaanngilluinnarput.
Sooruna nunaqarfimmiut
nikanarnerusutut isigine-
qartartut? Uffa Kalaallit
Nunaata pisuussutaasa an-
nerit ilaat. Kalaaliussutsi-
mik oqaatsinillu atuilluar-
fiit, tammatsaaliuiffiuner-
paasut, inuusaatsimik pin-
gaartitsilfiit, aammalu na-
jugaralugit toqqissisima-
narnerungaartut. Taak-
kuuppullu siunissami pisa-
riaqartuartut pinngitsoor-
neqarsinnaanngitsullu.
Danmarkimigooq mini-
sterikujuit pappiliaataanni
allassimavoq, Kalaallit Nu-
naanni atuartut 9. klassi-
miit anigaangamik qallu-
naatut pisinnaallualereer-
tartut. Tamakku ilumun-
ngilluinnarput. Kikkut taa-
ma nalunaaruteqarsimas-
sappat, qularnanngilaq nu-
natsinni atuartitaanermi pi-
sortakujuit. Sooq taama na-
lunaaruteqartassappat, pi-
viusut iluamik saqqum-
miunnagit. Qularnanngilaq
Danmarkimiit siuarsimasu-
tut atuarfinnillu nakkuti-
ginnilluartutut taaneqaq-
qunermik, uffa aajukua nu-
naqarfimmiut illoqarfim-
miullu naligiinngilluinnar-
tumik atuartinneqartut.
Taamatut nunaqarfim-
miorparujussuulluta misigi-
saqartarsimavugut. Allaam-
mi ilaat pikkorilluinnaralu-
arlutik najugarisaminni, as-
sersuutigalugu kollegiani,
pissutsit allanarpallaaraan-
gata angerlartariaqartar-
put, naak atuarfimmi pikko-
rilluinnaraluarlutik.
Uanga pisariaqarpian-
ngitsutut taasinnaavara
ukiut aappassaa Sisimiuni
atuartariaqalemera, taa-
maattorli tamanna uannut
pingaaruteqaqaaq, ukiut
marluk qallunaatoorneq tu-
luttoornerlu malinnaaffigi-
sussaagakkit, G.U.-rusuk-
kaluaqigama. Nunaqarfim-
miut atuartitaanerup tun-
gaatigut iliuuseqarfigine-
qanngikkunik G.U.-mut
iserniartarnerat ajornaku-
suussaqaaq. Taamallu ka-
laallit ilinniarluarsimasut
amigaataatigisut.
Ukiukka naammalereera-
luarput GU-mi ilinniagaqa-
rumallunga qinnuteqarnis-
sannut, kisiannili eqqugaa-
simavunga nunarqarfim-
miuunera piinnarluga suli
ukiut amerlanerit meeqqat
atuafianni atuartariaqaler-
lunga. Uangaannaanngilaq,
eqqugaasut amerlasoorpas-
suuvugut.
Tassami atuartut ilaat
siunissarissaartaraluaqaat
pissutsinilli eqqugaasimal-
lutik uniinnarartartut
amerlaqaat, tassalu uniin-
narunik aamanna suliffis-
saaleqineq annertooq kisi-
mi.
Tamakkua saqqummiute-
reerlugit neriuppunga ka-
laaleqatinnit qullersaasu-
nillu paasineqarluarumaar-
lunga, ikioqatigiillutalu
ajortortai aaqqinniarumaa-
rivut.
Hempel skibsmaling
Forhandler:
Nuuk farvelager ApS
Industrivej 9 . Box 295
3900 Nuuk . Telefon 2 33 96
Tax-free cars
Uukkchitvc er specinlfserel i handel med alle
typer tax-free cars. Vi radgiver gerne om valg
af koretoj og tilbyder hl.a. toldopbevaring og
tilhagekob. Vi ordner alle papirer, leverer
overalt i verden og bestræber os pa at yde
Dem lofsteklasses service.
Prov os - vi har mere end 6(1 ars erfaring i
branchen.
Bil-udlejning
Hukkehave rader over en af markedets mest
moderne flader.
Kontakt os og bliv korende
i bilen, der passer til
Deres behov.
BUKKEHAVE
I lovcdkontor
l.crchesvej II.P.O. Ilos 14(1
DK 5711(1 Svendbort;. TIL 62 22 SS SS
Telefax i>2 22 S4 S.<. Telex 5SIM Huear DK
I ilial
I nglaiulsvcj .ISO. P(). lim S4
DK 2770 Kastrup. 111.31 >1 SS 99
Telefax 31 51 S4 S5. Telex 31116 Hukear DK