Atuagagdliutit

Árgangur
Tölublað

Atuagagdliutit - 17.08.1990, Blaðsíða 11

Atuagagdliutit - 17.08.1990, Blaðsíða 11
NR. 94 1990 ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN 15 Røde Kors aningaasa- noortarfimmi KØBENHAVN - Hotellit, kattuffiit inunnik sullissi- viit aammalu hollandimiut østrigimiullu aningaasano- ortarfiisa siunnersortaat qinnuteqaateqartunut 38- inut pingaarutilerujussuup- put, taakkumi qinnuteqaa- tigimmassuk Danmarldmi ukiortaamiit amerlanerpaa- nik qulingiluanik aningaa- sanoortarfinnik ingerlatsi- nissamut akuersissuteqarfi- gineqarnissartik. Storkøbenhavnimi akio- riipput SAS-ip hotelliutai Dansk Røde Korsillu sulli- vissuaataa. Amerlasuut isu- maqarput Københavnimi taamaallaat ataatsimik an- ingaasanoorLarfeqartoqar- sinnaasoq. Hollandimi naa- lagaaffiup ingerlataanik an- ingaasanoortarfiup inatsise- qamermut ministereqar- fiup angalatitai taamatut oqaluttuussimavai. Piginneqatigiiffissuaq »Mermaid Casino«-mik ate- qarpoq, Holland Casinomil- lu, 1976-imiit aningaasano- ortarfinnik arfineq pingasu- nik ingerlassaqartumit, siunnersorteqarluni. Aktia- tigut aningaasaatit 60 mil- lioniusut affaat angeqati- giinnik Dansk Røde Korsi- mit, Nordisk Filmimit, niu- ertarfissuarmit Illumimit, imerniartarfimmit Copen- hagen Cornerimit aviisilior- fissuarmillu Allerimit aki- lerneqarput. Unibankittaaq qularnaveeqquserpaa anin- gaasaleeqataaqqullugit qin- nuigineqartut ilaatigut Kø- benhavnimi takornariartit- sinermik inuutissarsiute- qartut aningaasat sinneri akilissagaat. Taakkua sani- atigut aningaaserivimmit ingerlatsinermut 20 mil- lionit aningaasaliissutigine- qarput. Dansk Røde Kors »Mer- maid Casino«-mi peqataas- saaq landslotteriimi isertit- takkat, ilaatigut lottomit nungutinneqartut, taarse- rumallugit. Østersømi ikaartarfik KØBENHAVN - Tysklandit m arluk ataatsimoorlutik de- cemberip aappaani qinersif- fioreerpata aatsaat Østersø- mi Rødbyp tyskillu qeqer- taata Fehmemip akornanni aalajangersimasumik atas- susiinissamik pilersitsinis- samut pilersaarutit inger- laqqissinnaassasut tyskit killiit tyskit ataatsimoorlu- tik ingerlataannut ministe- rip tullia, Ottfried Hennig, Københavnimi tikeraartU- luni oqarpoq. Hennig, aammattaaq kri- stelig demokratit partiianni, Slesvig-Holstenimi CDU- mi, siulittaasuusoq statsmi- nisterimik Poul Shcliiteri- mik (K) aammalu angalla- nermut ministerimik Knud Østergaardimik (K) ataatsi- meeqateqarsimavoq. Oqalo- qatigiinnerit piviusorsioqi- sut paaseqatigiifliulluarput, oqarpoq, aammalu neriuler- sitsillutik ataatsimoorluni ajornartorsiutinik piaartu- mik aaqqiivigininnissamik. Taamaaliornermigut an- guniarpaa Fehmern-Rødby- mut atassuteqalernissaa - ikaartarfiusinnaasoq sullu- liaasinnaasorluunniit - Sles- vig-Holstenip, tyskit killiit naalagaafleqarfiata, qimut- tuitsoqarfiini innaallagia- qarfiunngitsumi kinguller- paami innaallagissamik atortoqarfiulemissaa. Sorsuttuu- saarnermut peqataaju- manngillat KØBENHAVN - USA NA- TO-p sorsuttuusaarluni ukiaru ingerlatassaanut »Bold Guard 90«-imut peqa- taanissi unitsissimavaa. Maanna illersomissamut ministereqarfiup paasiniar- paa amerikamiut aalajan- gemerat Danmarkimut qa- noq kinguneqassanersoq, il- lersomissamulli ministeri, Knud Enggaard (V), USA’p aalajangemeranut tunnga- sumik oqaaseqarumanngik- kallarpoq. Danmarkimi Slesvig-Hol- stenimilu sungiusarnissat septemberip 25-ianiit okto- berip 15-ianut pisussatut pi- lersaarutigineqarput, piler- saarutaaqqaartorlu naaper- torlugu, danskit tyskit kil- liit, tuluit amerikamiullu sakkutuui 30.000-it peqa- taasussaagaluarput. Amerikamiut peqataaju- majunnaamerannut patsi- saasinnaavoq USA-p Persi- ap kangerliumanersuani sakkutooqarnikkut pior- saalluni ulapputeqarnera- nik. Socialdemokratit illersor- nissamut oqaaseqartitta- gaat, Hans Hækkerup, sior- natigut sungiusarnissap an- nikillineqamissaanik piu- masaqaateqarsimasoq isu- maqarpoq, amerikamiut aa- lajangernerat atorluarne- qarsinnaasoq sungiusarnis- sap taamaativinneqarnis- saanut. - Qangalili isumaqarpu- gut »Bold Guard« isumman- naallisaanikku t politikkimi pissutsinut atorneqartunut isumaqarpianngitsoq, oqar- poq. Ilinniartitsisut sioorasaarisut REYKJAVIK - Islandimi gymnasiami atuarlinni ilin- niartitsineq unittoorsinnaa- voq ilinniartitsisut kattuffii- sa marluusut aappaata, HIK-p, sioorasaarutigim- magu iliuuseqarniarluni. Taamaaliortoqarniarpoq akerliuniarfigalugu naalak- kersuisut qaammammi siu- sinnerusukkut kattufllup akissaatinik qaffaanissara- lua inatsisiliornikkut unit- simmagu. HIK Sammenslutningen af Statsansatte Akademike- remi, BHMR-imi, ilaasor- taasoq akissaatit 4,5 procen- timik qaffaavigineqamissa- raluannik pissarsinngitso- orpoq, naalakkersuisut Is- landimi aningaasat nalee- rukkiartornerat appasissoq qulaqqeemiarlugu aku le- ru mma ta. Ilinniartitsisut iliuuseri- sassaat suussanersut kat- tu fiiup nunami sulisunut sinniisaasa isumasioqati- giinnerisigut aalajangerne- qassapput. Raajat amerlanerusut REYKJAVIK - Islandimi aa- lisamermut ministereqarfik aalajangersimavoq raajat itisoormiut pisassarineqar- tut 10 procentimik qaffaavi- giniarlugit. Taamaaliornik- kut avammut nioqquteqar- nermi isertinneqartartut 550 millioner koruunit mis- saannik (58 millioner kr.) qaffariassapput. Tamatuma kingorna raa- janik pisassat 24.000 tonsiu- lissapput. Taakkualu sania- tigut islandimiut aalisartui- sa kangerlunni 5000 tonsit pisarisinnaavaat. Ajornartor- siornerup uuliap akia qaffappaa KØBENHAVN - UUumi tal- limanngornermi benzina uulialu ikummatissaq akit- sorput, Persiammi kanger- liumanersuani nunat assi- giinngitsut ajomartorsior- nerat pissutigalugu uuliap akia qalTammat. Dansk Shellip OK-llu ben- zinap akia literimut seks øremik qaffappaat, uuliali ikummatissaq 1000 literi- mut 50 koruuninik qaffallu- ni. Uulialli pitsaasup tuni- sassiomermi kiassaateqar- fissuarnilu atorneqartartup akia 50 koruuninik appar- poq. - Tamakkununnga patsi- saapput Persiap kangerliu- manersuani pissutsit, qarlu- allannerimmi tassanngaan- neersut tamarmik uuliap akianut sunniuttarmata. Rotterdammimi uuliaarni- arfiup pingaaruteqartup uuliamik akitsuinerata kin- gulliup kingorna akit nike- rarsimapput, Margrethe Skov, Dansk Shellimeersoq, tusagassiisartuusoq oqar- poq. Superbenzinap (pre- mium) akia tonsimut 317 dollarimiit 330 dollarimut qaffappoq. Akit qalTannerat OK-mut imatut kinguneqarpoq, su- perbenzin oktan 98-imik taagugaq 6,38 koruuninut qaffammat, aqerlussaqarpi- anngitsoq 96-imik taaguuti- lik 6,01 koruuninut qaflallu- ni, aqerlussaqarpianngitsoq 95-imik taaneqartoq 5,64 koruunimut, aqerlussaqar- pianngitsorlu 92-imik taa- guutilik 5,56 koruunimut, uuliali ikummatissaq 4350 koruunimut qaffalluni. polorc/Kimo Postbox 88 3971 Qaanaaq Nordgrønland Ilf.: (009-299) 50134 Fax.: (009-299) 50064 Hans Jensen. EF aalisakkanik piumavoq RØNNE - EF nunallu EF- TA-mut ilaasortaasut ukiaq manna europamiut ataatsi- moortumik annertuumik aningaasaqamiarnikkut su- leqatigiinnissaat anguniar- lugu isumaqatigiinniameri nanginneqarput, EF-illu piumasaqaatiginiarpaa aali- samermut politikkikkut nammaqatigiittoqarnissaa, taarsiullugulu piumasaqaa- tiginiarlugu EFTA-mi ilaa- sortat aalisakkanik pisas- saasa ilaannik, nunat taak- ku EF’ip niueqatigiiffianut killiligaanngitsumik ilan- ngunneqarnissaannnik tu- nineqarnerisigut, pissarsi- nissani. - Malunnarpormi EFTA- rmiut EF’ip aalisarnermut aalisakkaniilu tunisassior- nermut niuerfiat mumittu- anit soqutiginerugaat, EF- kommissionimi allaffimmi pisortaq, Henrik Schmiege- low, nunat avannarliit Røn- nemi ataatsimeersuamera- ni oqalugiarluni erseqqis- saavoq. Nunat EFTA-mut ilaasor- taasut EF-illu attaveqati- giinnerat ataatsimeersuar- nerup ulluata kingulliup ilaani sammineqarpoq. Jan Wessel Hegg, norge- miut aalisarnermut mini- stereqarfianni pisortaasoq, erseqqissaavoq EFTA-miit isigalugu isumaqatigiinni- arnerit piumaartussat tunngaviit naligeeqatigiit tunngavigalugit ingerlanne- qassasut, EFfA-milu ilaa- sortat isumaqatigiinniamis- sani taakkunani anguniaga- qartut piumasaqaateqarlu- tillu. f Støtte til oversættelse af nordisk litteratur ^ Nordisk litteratur- og bibliotekskomité, som er nedsat af Nordisk ministerrid (kultur- og undervisningsmini- strene), disponerer over midler til stotte til udgivelse af nordisk litteratur i oversættelse i de nordiske lande. Årets andet fordelingsmode afholdes i november mincd. Skemaer med vejledning kan rekvireres fra Kultur- och undervisningsdirektoratet, Box 1029, Nuuk (tlf. 23 000) eller fra Nordisk ministerråds sekretariat på neden- stående adresse (tlf. 33 11 47 11). Ansogningstiden for fordelingsmodet i november ud- lober den 1. oktober 1990. Ansøgning sendes til: Nordisk litteratur- og bibliotekskomité Nordisk ministerråd Sekretariatet Store Strandstræde 18 1255 København K for Nuuk's forbrændningsan- stalt. Stillingen som driftsleder på Nuuk kommunes forbrænd- ningsanstalt er ledig til besættel- se snarest muligt. Forbrændingsanstalten er på 3,5 MW, producerer 17.000 MW/i varme pr. år og beskæfti- ger 15 medarbejdere. Til for- brændingsanstalten hører los- seplads, olie- og kemikaliedepot- affald, containerplads og admini- stration af dag- og natrenovation i Nuuk. Du skal forestå den daglige ledel- se og administration af forbræn- dingsanstalten og er ansvarlig for effektiv udnyttelse af anlæg- get, herunder optimal udnyttelse af godkendt budget. Du skal være • maskinmester, ingeniør eller lignende gerne med nogle års ledelseserfaring. Du skal have • god teknisk og økonomisk indsigt og gode samarbejds- praktisk erfaring i admini- strative og udførende funktioner, i relation til drift og vedligeholdelse. Ansættelse og aflønning vil ske i henhold til gældende overens- komst. Familiebolig samt bil forventes stillet til rådighed. Der betales husleje efter gældende regler. For personer, der ikke anses for hjemmehørende i Grønland, ydes der fri tiltrædelsesrejse og efter mindst 2 års ansættelse fri hjemrejse med flyttegods. For hver 12 måneders ansættelse ydes der en feriefrirejse. Nærmere oplysninger om stillingen kan fåes ved henven- delse til kommuneingeniør Kim Hvistendahl, tlf. (009 299) 2 33 77, lokal 111. Ansøgning mærket 76/90 bilagt dokumentation indsendes senest den 17. september 1990. Nuuk kommune er Grønalands største med ca. 12.500 indbyggere og er Grøn- lands administrative, kulturelle og uddannelsesmæssige centrum med skoler, uddannelsessteder og alle tænkelige faciliteter. Den naturskønne beliggenhed rummer enestående muligheder for jagt, fiskeri, fjeldture, skisport og sejlsport. Kommunen er i kraftig ekspansion, spe- cielt indenfor drift- og anlægssektoren.

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.