Atuagagdliutit - 16.01.1991, Blaðsíða 6
6
AALISAAT/INUIT HUNTERS
NR. 1 1991
KNAPK-p siulittaasuata Pavia Nielsenip Royal Greenlandillu isumaqatiginninniartuini
pisorlaasup Kjeld Holmstrupip akit pillugit isumaqatigiissut atsioraat. KNAPK-mi siuler-
suisuunernut ilaasortap Vittus Nielsenip (saamiatungaani) atsiuineq ajunngitsumik inger-
lanneqarnersoq nakkutigaa. (Ass.: Alfred Jakobsen)
Pavia Nielsen, chairman ofKNAPK, and Kjeld Holmstrup, leader of negotiations for Royal
Greenland, are signing the newprice agreement. Vittus Nielsen (to the left) is making sure
that everything is in order and above board. (Photo: Adfred Jakobsen)
Akit iluarsivaat
1991-imi tulaassat akii tulaassinermilu tapiissutit pillugit
Royal Greenland KNAPK-lu isumaqatigiissuteqarput
Aalisakkat 1991-imi tu-
Iaanncqartussat akii pil-
lugit KNAPK Royal Gre-
enland A/S-ilu qaamma-
tini arlalinni Nuummi
isumaqatigiinniarnitik
naammassillugit sa-
paammi 30. december
1990 atsioqatigiipput.
KNAPK sinnerlugu isu-
maqatiginninniartuup-
put Akit pillugit Ataatsi-
miititaliaq, tassaasut
siulittaasoq Pavia Niel-
sen, siulittaasup tullia
Peter Davidsen siuler-
suisuunernilu ilaasortat
pingasut. Royal Green-
landip isumaqatiginnin-
niartui direktør Kjeld
Holmstrupimit siuler-
someqarput.
Aalisakkat makku isumaqa-
tigiissummi pineqarput: Qa-
lerallit, qeeqqat, suluppaak-
kat, nataarnat, uukkat kin-
guppaallu. Saarulliillu aki-
kinnerpaafTissaattaaq aala-
jangerneqarpoq. Ilanngullu-
gulu tunisassiassat ulloris-
sanik nalunaaqutserneqar-
tarnerat oqaluuserineqar-
poq. Isumaqatigiissutigine-
qarpoq ulloriartaliisarneq
atorneqarunnaassasoq,
taarsiullugulu nioqqutis-
siornermut ataatsimiititali-
at ataasiakkaat Royal Gre-
enlandip allaflissuanut
Nuummiittumut ukiup in-
gerlanerani inassutigisalis-
sagaat aalisakkat ullorissa-
nik nalunaaqutserneqartar-
simaga- luartut sorliit tu-
laassorneqartuaannassa-
nersut imaluunniit unitsin-
neqassanersut.
Aalisakkanuttaaq ataasi-
akkaanut tapiissutit aggu-
aanneqarput, tapiissutUlu
kingusinnerpaamik 1. juni
1991-imi nalileqqinneqas-
sapput.
KNAPK-p Ilinniartitaa-
nermut Qaammarsaaner-
mullu Aningaasaateqarfiata
aningaasalersorneqarnera
aaqqiivigineqarpoq. Tulaas-
sat tamarmiusut nalingisa 1
procentii kvartalikkaartu-
mik aningaasaateqarfim-
mut nakkartinneqartuar-
tas- sapput, - tulaassinermi
tapiissutit ilanngaatigalu-
git, taamaalillunilu anin-
gaasaateqarfik 3 millioner
kronit missaanniittunik
isertitaqartassaaq.
Qaleralllt
Qalerallit eqqarsaatigalugit
isumaqatigiissutigineqar-
poq Avannaani Kujataanilu
akit assigiilissasut. 15. janu-
ar 1991-imiillu aalisakkat si-
larsuarmi akit ingerlaasii
tunngavigalugit akilersor-
neqartalissapput. Akit
qaammatit pingasut qaan-
giunneri tamaasa iluarsine-
qartassapput. Qalerallit 1-
imiit 3,5 kilunik oqimaassu-
sillit akiinut kilumut 2,55
kronit aallaavigineqartas-
sapput 3,5 kiluniillu qum-
mut oqimaassusilinnut ki-
lumut 6,05 kronit aallaavi-
gineqartassallutik.
Isumaqatigiissutigineqar-
poq qalerallit ningittakka-
nik qassutinillu pisat assi-
giinngitsunik akilerneqar-
tassasut. Qalerallit ningit-
takkanik pisat mikisut 1. ja-
nuarimiit kilumut 4,05 kro-
neqassapput anginerillu
8,24 kroneqassallutik. Qale-
rallit qassutinik pisat miki-
sut kilumut 3,85 kroneqas-
sapput angisuullu 7,35 kro-
neqassallutik.
Qaleralinnik tamanik tu-
laassinermi tapiissut kilu-
mut 1,05 kroniuvoq.
Illuatungeriillu isumaqa-
tigiissutigaat qalerallit min-
nerpaaffissaata maannak-
kut 1,5 kilusup 1,0 kilunut
appartinneqarnissaa Ka-
laallit Nunaanni Nammi-
nersornerullutik Oqartus-
sat Inuutissarsiornermut
Pisortaqarfiannut qinnuti-
gineqassasoq.
Qalerallit akii agguaqati-
giissillugu 20 procentit mis-
saannik qaffariarput.
Saarulllit
Isumaqatigiissutigineqar-
poq saarulliit akiisa appa-
sinnerpaaffissaat 95-iniit
100 procentinut qaffatsin-
neqassasoq.
Saarulliit tulaanneqartut
minnerpaaffissaat 44 centi-
meteriulerpoq, tamannali
tunisassiornermi ataatsi-
miititaliat sukkulluunniit
allanngortissinnaasassa-
vaat. Tunisassiornermi
ataatsimiititaliat tamaalior-
sinnaajumallutik Royal
Greenlandimut qinnuteqar-
tassapput.
Aalisakkat allat
Qeeqqanut tunngatillugu
isumaqatigiissutigineqar-
poq akit 5 procentimik qaf-
fartinneqassasut qeeqqat
pitsaanerit niaqullit erla-
viikkat kilumut 5,26 krone-
qalissallutik tulaanneqarne-
rannullu tapiissut maanna-
mutut iinnassalluni. Akit
qafTaataat 1. januar 1991-imi
atuutilerpoq.
Suluppaakkat taama-
tuttaaq 5 procentinik akit-
sorput, tulaanneqarneran-
nut tapiissut ilanngullugu
kilumut 4,69 kroneqalerlu-
tik.
Nataarnat 10 procent
missiliorlugu akitsoriarput,
mikinerit tulaanneqamer-
minni kilumut 11,20 krone-
qalerlutik, akunnattumik
angissusillit kilumut 18,20
kroneqalerlutik, nataarnal-
lu angisuut maannamutut
15,00 kroneqaannassallutik.
Uukkat 10 procentinik
akitsorput, pitsaanerit nia-
qullit erlaviikkat tulaanne-
qarneranni tapiissut ilann-
gullugu kilumut 3,30 krone-
qalerlutik. Qeeqqat pitsaas-
susii najoqqutaralugit tu-
laanneqamerminni akii ki-
lumut 1,00 kroninik allann-
gortinneqarsinnaasassaq.
Kapisillit eqaluillu akii
1991-imi upemaakkut im-
mikkoortillugit isumaqati-
giinniutigineqassapput.
Kinguppaat
Kinguppannik tulaassiner-
mi akit 5. juli 1990-imi isu-
maqatigiissutigineqartut il-
luatungeriit immannguaan-
naq allannguuteqartillugit
nutarterpaat. Kinguppan-
nik tulaassinermi silarsuar-
mi akit malittarineqartas-
sapput, - imaappoq akit pis-
susiviusut tunngavigalugit
aalajangersarneqartassap-
put, anginerillu agguaqati-
giissillugu kilumut minner-
paamik 8,75 kroneqartinne-
qartassapput. Kalaallit Nu-
naanni Namminersornerul-
lutik Oqartussat aningaasa-
nut inatsit aqqutigalugu
akit agguaqatigiissillugu
8,75 kroniunissaat qular-
naassavaat, tamatumunn-
galu atugassatut 9,7 mil-
lioner kronit immikkoortin-
neqarsimapput.
Kinguppaallu angissusii-
sa assigiinngitsut pingasuu-
sut kilumut 25 ørenik tapiif-
figineqartarnissaat aalajan-
gersarneqarsimavoq. Taa-
maalillutik kinguppaat ag-
guaqatigiissillugu minner-
paamik kilumut 9,00 krone-
qartartussanngorpu t.
... kingornalu qungujusdaarneqarpoq assamminneqarlunilu. (Ass.: Alfred Jakobsen)
.... and afterwards there were smiles and handshakes. (Photo: Alfred Jakobsen)
New Video: This is
the Way to Treat
Fish and Prawns
Cod, Greenland halibut and prawns
play the main roles in a new video now
being distributed along the coast
Tamakku saniatigut aam-
ma kinguppaat ataatsimoor-
tillugit poortukkat poortuu-
taasa akii puumut ataatsi-
mut 2,00 kroninut appartin-
neqarput, - taakku siusinne-
rusukkut 4,00 kroneqarsi-
magaluarput.
Kinguppaat karsiniittut
oqimaappallaarsimappata
oqimaaappallaarutaat sior-
natigut akilerneqartarsi-
manngikkaluartut maanna
akilerneqartalissapput. Oqi-
maassusissalli tulaassiner-
mi malittarisassaniittut sa-
pinngisamik eqqortinniar-
neqartassapput.
20 millioner kroninik
pitsaanerulerput
Akit isumaqatigiissutinut
kingullernut sanilliullutik
pitsanngoriaataat imatut
isikkoqarput:
Qalerallit 3.500.000 kr
Qeeqqat 110.000 kr
Suluppaakkat 10.000 kr
Nataarnat 150.000 kr
Uukkat 100.000 kr
Kinguppaat 7.700.000 kr
Kinguppaat puuisa
akiisa appariaataat 2,00
kroniusoq KNAPK-mi ilaa-
sortanut, tassalu 79’eriuti-
linnut 1,6 millioner kroninik
naleqartussaavoq, kingup-
paalli karsiiniittut oqimaap-
pallaarutaasa akilerneqar-
talemissaat KNAPK-p
ukiumut 7 millioner kronit
missiliorlugit naleqartas-
sangatippaa.
Allatut oqaatigalugu
imaappoq, isumaqatigiissut
qanittukkut atsiorneqartoq
KNAPK-p Royal Greenland-
illu siusinnerusukkut isu-
maqatigiissutigisimasaan-
nut sanilliullugu ukiumut
20 millioner kronit pallillu-
git pitsanngoriaataasussa-
tut nalilemeqarpoq.
Kinguppaat agguaqati-
giissillugu kilumut 8,85 kro-
neqarnissaat qularnaaru-
mallugu aningaasanut inat-
sit aqqutigalugu 9,7 million-
er kroninik immikkoortitsi-
soqarsimavoq. Silarsuarmili
akit maannakkutut kilumut
7,94 kroniujuassappata
taakku 15,3 millioner kroni-
nik ilaneqarnissaannik naa-
lakkersuisuni ilaasortaq Kaj
Egede inatsisartunut qin-
nuteqartariaqalerumaar-
poq.
It’s here! The video tape
showing the treatment
of raw material for ex-
port. It was the executi-
ve committee of
KNAPK’s Education and
Information Fund, who
decided that KNAPK and
Royal Greenland should
cooperate in producing a
video in which the fish
and the prawns we ex-
port, were to play the le-
ading part.
The main purpose of the
production is to visualize
the instructions for hand-
ling cod, Greenland halibut
and freshly iced and raw-
frozen prawns for the fis-
hermen, hunters, workers,
trainees and others connec-
ted with the production of
fish everywhere in Green-
land in order to obtain a bet-
ter quality of the export pro-
ducts.
In addition to the visuali-
zation of the instructions,
there is an explanation of
the objective criteria for the
prices of prawns and cod, ex-
plaining how the local pur-
chase prices of the raw ma-
terials must follow world
market prices. The pur pose
of this part is to inform the
fishermen and the hunters
of the contents of price agre-
ements, explained by Lars
L. Sandgreen, secretary to
the management of Royal
Greenland. The language of
the video production is enti-
rely Greenlandic and it has
excellent pictures taken by
Manuel Seliner, Peter Jen-
sen and Kim Larsen, all
from Inuk Video ApS,
Nuuk.
KNAPK’s Education and
Information Fund has fi-
nanced and edited the pro-
duction. The video plays for
63 minutes, 19 minutes of
which are spent on the ex-
planation of the objective
criteria for freshly iced and
block-frozen prawns as well
as cod.