Atuagagdliutit - 14.02.1995, Side 16

16
Nr. 13 • 1995
GRØNLANDSPOSTEN
Nunaqarfimmiut akileraartarnerat annikilliliilTiginagu siornatigut neriorsuutaasimasut
naapertorlugit piorsarneqartariaqarahiarput.(Ass./FoLo: Arkiv).
Nunaqarfimmiut
mianersoritsi!
All.: Aalipaaraq Kreutzmann, Nuuk
Partiip Siumup qineqqusaa-
rutaasa ilaat nunaqarfim-
miunik qinersisartunik aal-
lerniarnermik siunertalik
uukapaatitsiniarneruvoq.
Nipaa tusaannarlugu isu-
malluarnaqaaq, eqqarsaati-
gilluaraannili paasineqar-
sinnaavoq suna siunertari-
neqai'nersoq.
Nunaqarfimmiunngooq
atortorissaaruteqannginne-
rummata akileraarnikinne-
rulernissaat siunissami
anguniagassatut siunniun-
neqarpoq. Taassumali par-
tiip anguniagaasa ilaattut
naiunngisarput tassaavoq
nunaqarfinnik pitsanngor-
saanissaq, nunaqarfiillumi
tamanna tusassallugu nu-
annarineruvaat. Piumaqi-
gamildailu aamma akileeqa-
taarusullutik. Minnerusu-
milli akiliisalissagunik ta-
makku anguniakkat kingu-
arsarneqartuareersut suli
kinguarsarneqaqqinnissaat
ilimagisariaqarpaat. Minne-
rusumik akileraartalernik-
kut qanoq ililluni qulak-
keerneqarsinnaava piorsaa-
nerup kigaallatsinnginnis-
saa?
Taamaattumik nunaqar-
fimmiup kialluunniit eqqar-
sarluartup akuerisinnaana-
vianngilaa nunagisap suli
namminiilivissinnaanngit-
sup taamatut anguniagaqa-
lernissaa.
Sunaluunniit naligiin-
ngitsoq inuiaqatigiinnut
tunngassuteqartoq erseqqil-
luinnartumik inuiaqatigiin-
nit isigineqartarpoq. Nuna-
qaiTimmiullu assigiinngisit-
sisoqalissappat suli immik-
koorlinneqartussatut isigi-
neqalissapput. Taamaattu-
mik taamatut isummerneq
nunaqaiTimmiunik nikas-
saaneruvoq.
Nerriviup qaava kusanar-
luinnartunik anguniakka-
nik immersorpaat, nerrivilli
taanna ima qajannartigaaq
isasooruni qaaminiittut
suujunnarsivillugit isasoor-
tussaalluni.
-Tassa imaappoq, nipi:
Anguniakkat pitsassuit.
-Sulialli imaapput: Nuna-
qarfiit ikilisarnissaannut pi-
areersarneq.
Akileraarutinik millileri-
nermut taarsiullugu angu-
niarneqartariaqaraluarpoq
nunaqarfinni suliassat ld-
nguartittannginnissaannut
qularnaarisussanik ani-
ngaasanik immikkoortitsi-
sarnissaq. Taamatummi
aatsaat anguniagaqaleraani
uppernarsarneqassaaq ilu-
mut nunaqarfinnik piorsaa-
niarneq ilumoorunneqar-
toq. (aatsaat iluamik qiner-
neqassagaluarpusi).
Mianersu u tigisar iaqar-
poq anguniakkanik taakkar-
tuissagaanni siornatigut
anguniagassatut taariikkat
qinerneqarusunneq piin-
narlugu akerliannik anguni-
agaqalertoornissaq. Parlii-
mik pingaartitsinerujus-
suup nunatta pitsaanerusu-
mik peqqissaarnerusumillu
ineriartoqqinnissaa pakker-
simasariaqanngilaa.
Kiki-p teqcqqua Kiki’s hjørne
Naalagaaffeqatisiinneq akerleriissutaajunnaarpoq
Brud på rigsfællessskabet afblæst
- Asak, angeriarpunga! - Skat, jeg er hjemme igen!
AG 9. februar: Qallunaat aviisiisa arlallit allaserisaattut Lars Emil Johansen-ip ataatsi-
moorussamik tapiissutit ikilineqassappata naalagaaffeqatigiinneq tununniaraa oqaati-
gineqarpoq. Akerlianilli qallunaat aviisiisa qunusaarutigaat Kalaallit Nunaat tunine-
qaannarsinnaasoq. Massakkut tamanna qaangerneqarpoq - immaqa pisisussaqarsi-
manngilaql?
AG 9. februar: Ifølge flere danske aviser skulle Lars Emil Johansen have truet med at
vende rygge til rigsfællesskabet, hvis bloktilskuddet reduceres. Til gengæld truede
de danske aviser med, at man jo bare kunne sælge Grønland. Nu er krisen afblæst
- måske var der ingen køberel?
K] N n laver u ligel koi akurrence
Af: Hans Møller, Qeqertarsuaq
Lige meget hvornår man åb-
ner Grønlandsposten Atua-
gagdliutit, ser man en hel si-
des annonce fra KNI pisisar-
fik med tilbud på nedsatte
dagligvarer.
Det er en illoyal konkur-
rance over for de private
handlende for at knække os
med lån fra Landstinget.
Det koster mange penge
at drive »en forretnings-
mæssig handel«, som KNI
påstår at gøre. De sælger
sommertider varerne til så-
dan en nedsat pris, som vi
private som køber dagligva-
rer hos KNI engros, engang
kan købe uden avance. Så er
det jo klart at de skal låne
penge for at betale deres le-
verandører, når de sælger
varer uden fortjeneste.
Det skulle ikke være så-
dan at KNI’s kunder og pri-
vate, må låne KNI penge
gennem landstinget for at de
skal handle med underskud.
Det har vi private ingen
chancer for.
KNI giver deres kunder
nedsatte varer med den ene
hånd for at låne af deres
penge fra landstinget med
den anden hånd. Sådan
handler man ikke.
Det kalder jeg en illoyal
konkurrence overfor de pri-
vate handlende.
KNI-p niuertunut privaatinut
unammillernera kusanaatsoq
All.: Hans Møller, Qeqertarsuaq
KNI-p 70 miil. koruuninik
hjemmestyrimut atortaria-
qarnera aamma peqqute-
qarpoq namminersorlutik
pisiniarfiutilinnut peqqutis-
saqanngitsumik unammil-
lernerujussua, taamaalillu-
ni privatit nungusarniarlu-
git.
Sukkulluunniit Atua-
gagdliutit qupperaani taku-
neq ajornanngilaq KNI-p pi-
lersaarutai nioqqutissat ul-
luinarni pisiassat akikillisat
allaat sioraasanut qillertuu-
sarpassuarnullu. Taanna
KNI-p niuernerpalaartumik
taallugu privatinut unam-
millernera ima akisutigaaq
allaat hjemmestyrimiit ator-
tariaqalerlutik taama amer-
latigisunik. Uagut privatit
taamatut ingerlagaluarutta
ikiortissaqanngilagut.
Ima akikilliliisartigaat al-
laat uagut KNI-mi akitsuu-
sernagit pisiatsinnit akikin-
nerusumik nioqqutissat tu-
niniartarpaat, soorunami
taama imminut akilersin-
naanngilaq. Allaammi hjem-
mestyrimut akileraarutillit
sioraasat sodavandit allallu
akikillisarpaat uffa hjemme-
styrip aningaasaataasa
ilaat.
Taama unammillerneru-
jussuaq privatinut qallu-
naat illoyal konkurrencimik
taasagaat ima atortigivaat
naggataatigut aningaasanik
naalagaaffimmiit tassalu
uvatsinniit atortariaqaler-
lutik, taamatut privatinut
unammillertoqarsinnaan-
ngilaq kalaallit akileraaru-
taanik akiligassanngorlugit.
uagut akikilliliinitsigut
annaasagut hjemmestyri-
miit atorniarsinnaanngila-
gut. Pisiniat uagullu tamat-
ta KNI-P Akikilliliinera
Landskarsimiit atornerati-
gut akilertussaanngilaat ta-
manna niuernerpalaartu-
mik ingerlatsinerunngilaq.
Aamma landstingip ani-
ngaasat taama amerlatigi-
sut atukkiutissallugit pisus-
saanngikkaluarpoq ani-
ngaasat taama amerlatigi-
sut atukkiutissallugit ani-
ngaasat nunatsinni pingaar-
nerusunut atorsinnaaneru-
galuaramigit KNI ajortumik
ingerlanneqarmat ikiorna-
gu. Aamma taamaapoq
Royal Greenland Line-mut
ajunaarutaanut taarsiisar-
nera.
KNI niuerpalaatumimik
ingerlatsinerminik taasaat
tassa taama akisutitigivoq
pissarsiaqaranilu. »KNI illit
pillutit atavoq« sapileraa-
ngat akileraarutinik taper-
tarniartigu, kusanaaqaaq.