Atuagagdliutit - 13.10.1998, Qupperneq 15

GRØNLANDSPOSTEN MARLUNNGORNEQ 13. OKTOBER • 15
Din nu ming ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN Aqqusinersuaq 4 Postbox 39, 3900 Nuuk nf.: 32 10 83 Fax: 32 54 83 e-mail: atuag@greennet.gl
Nalunaarusiamut
oqaaseqaatigiumasat
Grønlandsflymi
pisariillisaanis-
saq pisariaqarlu-
innarpoq tapiis-
sutaasartut amer-
liartuinnassan-
ngippata, isuma-
qarput Jens Lars
Fleischer aamma
Per Rosing-Peter-
sen, Suluit Air.
Det er tvingende
nødvendigt at
rationalisere i
Grønlandsfly,
hvis ikke tilskud-
dene skal bLive
ved med at stige,
mener Jens Lars
Fleischer og Per
Rosing-Petersen
fra Suluit Air.
Grønlandsflymi nalimmassaasoqarli
Sulisut ikilineqarlik!
Nuummi inissaqamiamermi
ajomartorsiut pillugu nalu-
naarusiami qanittukkut saq-
qummersumi toqqaannartu-
mik oqaatigineqarpoq inissi-
anik amigaateqarneq taa-
maallaat 1) amerlanerusunik
inissialiortitemikkut, 2) sa-
naartomermi sulisut amerli-
nerisigut/ atorluaanerunik-
kut, 3) piareersarnissamut
piffissaliinerunikkut, 4) ani-
ngaasaliisinnaasunut naraja-
lersueqqinnikkut ajornartor-
siummik pineqartumik qaa-
ngiisoqarsinnaasoq.
Nuummi Inuusuttut Ata-
qatigiit isumaqarpugut ajor-
nartorsiut taama qarsupitsigi-
sumik nalilersuiffigissallugu
pissusissamisuunngitsoq.
Tassami Nuummi Inuusuttut
Ataqatigiit isumaqarpugut
Nuummi inissaqarniarneq
pillugu ajomartorsiut arlalin-
nik inuiaqatigiinni tunngavi-
usumik ingerlatseriaatsimut
tunngassuteqartoq.
Eqqarsaatersuutini ilan-
nguttariaqakkat.
Ullumikkut tunngaviusu-
mik aamma Nuummi ajor-
nartorsiutaavoq innuttaasut
tamakkiinerusumik ineriar-
tortitseqataasinnaanerisa pe-
riarfissinneqannginnera. Ta-
mannami aqqutissarpiaavoq
inuiaqatigiit pisortanut utaq-
qiinnanngitsut pilersinneqas-
sappata.
Inuiaqatigiinni innuttaasut
atukkaminnut akisussaassu-
seqalernissaminnut atukka-
minnullu sunniuteqarsinnaa-
lernissaminnut pisinnaatin-
neqalemissaat pisariaqarpoq.
Taamaasiornikkut innuttaa-
sut atukkatik aallaavigalugit
iluminni aaqqissugaanertik
suleqatigiinnertillu sakkuga-
lugit inuiaqatigiit ineriartor-
nerinut toqqaannarnerusu-
mik sunniuteqarsinnaan-
ngoqqullugit.
Tamanna innuttaasut i-
laannaannit iluaqutissarsiffi-
gineqassanngippat, pisaria-
qarpoq innuttaasut iluminni
aaqqissuisinnaanngortinnis-
saat &lu suleqatigiissinnaan-
ngortinnissaat.
Tamannali sunniutilimmik
iliuuseqarfigineqassappat,
aatsaat ilinniartitaanerup su-
kumiisumik aaqqissuussivi-
gineragut pisinnaavoq. Tassa
ersarissarneqartariaqarpoq
politikkikkut suut angunia-
gaanersut, qanorlu iliorluni
innuttaasut tamakkiinerusu-
mik suleqataalersinneqassa-
nersut.
Ukiut 20-inngulersut Nam-
minersorneroreeraluarluta
tunngaviusumik anguniagas-
savut suussanersut suli eq-
qartulersimanngilavut. Tassa
qinikkat itertariaqalerput tun-
ngaviusumillu anguniakkat
ersarilluinnartut paatsuugas-
saanngitsullu atorfilittanut
piumasaqaataalertariaqaler-
lutik !!!.
Taamaattumik Nuummi i-
nissaqartitsiniarnikkut ajor-
nartorsiut qaangemiameqas-
sappat aamma suliniutigisas-
sat makku taasariaqarput.
Inuiaqatigiit kalaallit iliu-
seqarsinnaasut, noqitsisin-
naasut, nutaaliorsinnaasut,
suliniuteqarsinnaasut ineri-
artortitseqataasinnaasullu a-
nguniarnerini, taamalu
Nuummi inissaqamiamermi
ajomartorsiutip qaangemiar-
nerani nalunaarummi iliuu-
sissatut taaneqartut saniasi-
gut makku taaneqartariaqar-
put;
1. Ilinniartitaaneq ataatsimut
isigalugu Nunami maani
uagut kalaallit pisariaqar-
titavut aallaavigalugit aaq-
qiissuteqartoqamissaa pi-
sariaqarpoq. Minnerun-
ngitsumik inuiaqatigiit ka-
laallit kalaallisullu oqaa-
sillit piginnaasamikkut i-
neriartomerat tunngaviga-
lugu ilinniartitaanemp pi-
orsameqartuamissaa pisa-
riaqarluni.
2. Sinnattuaqisutut ingerla-
neq qaangemiarlugu inui-
aqatigiit pisinnaasaat nam-
minnerlu pilersitsisinnaa-
nerat qitiutillugit inuiaqa-
tigiinnik ineriartortitsinis-
saq pisariaqarpoq. Tassa-
mi ullumikkut qinikkat
aningaasatigut pisinnaasa-
tik sippoqalugit ingerlatsi-
niarsaripput. Taassuma i-
luaniippoq atorfinitsitsi-
sarnermi politikkeqan-
nginneq.
Eqqaamasariaqarpormi
ullumikkut atorfinitsitsi-
samerni eqqarsaatigine-
qarneq ajormat aningaa-
sarpassuit atorlugit ilinni-
arsimasunik tikisitsiuarat-
ta, uffa nalunatigu ukiut
qassikattaat qaangiuppata
aallaqqittussat, ilisimasa-
tik nassarlugit, Taamalu
siunissaq ungasinnerusoq
eqqarsaatigalugu Nuna
manna sunnguamilluunniit
iluaqutissarsisimassanani.
Sooq kalaallit uagut pikko-
rissarniarneqanngilagut,
sooq piginnaanngorsami-
arneqanngilagut, taamalu
Nunap massuma piginnaa-
sai ataavartussanngortillu-
tigik?. Tupinnaqaaq qinik-
kat piisaassusiat !!!.
3. ullumikkut inatsisit / peq-
qussutit atuuttut eqqortin-
niameqanngitsulli atortari-
aqarpavut. Nutaamillu na-
lilersuinissaq avaqqunne-
qarsinnaånngilaq. Tassami
ullumikkut killeqanngiu-
sartumik avataanit suliar-
tortitsisinnaaneq atuup-
poq. Nunatsinni tikisitat
ikilisarneqasasppata ilin-
niagartuunik tikisitsisin-
naaneq aamma killilersor-
neqartariaqarpoq.
4. sanaartomermi atortussa-
nik niiveqatigiinnikkut
pissarsiarineqarsinnaasut
akikinnerunisaat anguniar-
lugu, atortussat nunani ni-
oqqutissiarineqarfiinit toq-
qaannartumik pissarsiari-
neqarsinnaaneri qinikka-
niit aqqutissiuunneqartari-
aqarpoq. Nunami maani
suliareqqinneqarsinnaasut
eqqarsaatigalugit aamma.
5. suliffeqarfiit pioreersut
minnerusut eqqarsaatiga-
lugit iluminni suleqatigiis-
sinnaanerat, taamalu u-
nammillersinnaanermik-
kut nukittorsaqatigiisin-
naanerat qinikkaniit ersa-
rissumik ikorfartuinikkut
aqqutissiuunneqartaria-
qarpoq.
6. Nunap massuma iluani
tunisassiarineqarsinnaasut
atorlugit sanaartornissaq.
Tassani qinikkat ersarissu-
mik oqariartuuteqamissaat
kaammattuinissaallu pin-
gaamteqarluinnarpoq.
7. Illoqarfiit, nunaqarfiit
Nuup Kommuneata avata-
aniittuni suliffeqarfinnik
aallartitsiniarnemi Nuup
Kommuneata aningaasa-
leeqataasinnaanermigut
piorsaanissaa imal. sulini-
uteqamemnissaa. Qulam-
tigisariaqanngilarmi
Nuummut eqiterukkiartu-
innameq sinerissami sulif-
fissaaleqinerujussuarmit
annertoqisumik aallaave-
qarmat.
8. Minnerungitsumik ullu-
mikkut politikkikkut apeq-
qutaavoq ilumut pisortati-
gut sullissineq/ kiffartuus-
sineq taama qaffasitsigiin-
nassanersoq. Ilumut pisor-
tagut kiffartuussineq ua-
gutsinut kalaaliusunut kif-
fartuussinerunersoq. Kif-
fartuussineq appariassap-
pat sutigut appariassaner-
soq.
Ikinngutinnersumik
Nuummi Inuusuttut
Ataqatigiit siulittaasuat
Nunatta karsia tassa akile-
raartartut tamatta akileraami-
tsigut akiliiffigisartagarput.
Qinikkallu ilissa tassaavusi,
uagut sinnerluta ilaatigut a-
tornerluinnginnissaq siuner-
taralugu, aqutsisussat.
Allatut oqaatigalugu, nu-
natta karsianiit aningaasat
atomeqartut akileraartartunut
amerlanerussuteqarluartunut
iluaqutaasamissaat, qinikkat
ilissi isumagisussaavarsi.
Taamatut aamma pisus-
saaffeqarpusi Grønlandsflymut
tapiutaasartunut atatillugu.
Ukiut tamaasa nunatta kar-
sianit toqqaannartumik Grøn-
landsfly 60 millionit sinner-
lugit, inuiaqatigiinnik kiffar-
tuussinissaa siunertaralugu.
Ukioq-mannalu aningaasat
taakku 21 millioner kroninik
ilaqqinneqassapput, naalak-
kersuisut inatsisartunut inas-
sutaat akuerineqarpat.
Nunatta karsiata (uagut a-
ningaasaatitta) amerlanerus-
suteqarluartunut iluaqutaa-
sinnaanissaat siunertarine-
qarmat, politikerinut malu-
Som skatteydere yder vi alle
et bidrag til landskassen. Og
I folkevalgte er dem, der på
vores vegne skal administre-
re disse midler, så der for
eksempel ikke sker misbrug.
Sagt på en anden måde; de
penge, der bruges fra lands-
kassen skal være til gavn for
så mange skatteydere som
muligt, og det er det, I folke-
valgte skal sørge for.
Samme forpligtelse har I
også, når I blandt yder til-
skud til Grønlandsfly.
Hvert eneste år får Grøn-
landsfly over 60 millioner i
direkte tilskud med henblik
på, at selskabet skal service-
re samfundet. I år bliver det-
te tilskud øget med 21 milli-
oner kroner, hvis landsstyrets
henstilling til Landstinget
vedtages.
Da formålet med landskas-
sens (vores penge) er, at de
skal være til gavn for flertal-
let, vil jeg gøre politikerne
geqquara, nunatsinni ilaasut
amerlanerpaartaat billitsertik
akilertanngimmassuk.
Kisitsisit saqqummertut
kingulliit takutippaat 80 pro-
centit sinningaatsiarlugit pi-
sortat akiligaannik angala-
sartut. Tassa imaappoq, taak-
ku ilaasut soqutiginngikkaat
angalaneq qanorluunniit aki-
sutigissagaluarpat. Taakkulu
namminneq akiligarinngisa-
minnik angallattut, inuiaqati-
giit 15-20 procentiisa akor-
nanniinnissaat naatsorsuuti-
gisariaqarpoq.
Inuiaqatigiillu namminneq
akilerlugu angalanissamin-
nut akissaqanngitsut 85 pro-
centinik amerlassusseqartut
soqutigisaat kiap illersussa-
vai.
Tassami taakku akikinneru-
sumik angalanissamik neqe-
roorfigineqaraluarput. Soorlu
uagut Suluit Air A/S-imi ne-
qerooruteqarsimagaluarpugut,
manna tikillugu qinikkanit so-
qutigineqarsimanngitsumik,
minnerunngitsumik naalak-
kersuinermik aqutsisunit.
opmærksom på, at flertallet
af passagerne ikke selv beta-
ler deres billetter.
De sidste offentliggjorte
tal viser, at langt over 80 pro-
cent rejser på det offentliges
regning. Det vil sige, at disse
passagere er ligeglade med
billetprisen. Og disse rejsen-
de, som ikke selv betaler,
skal man regne med udgør
mellem 15-20 procent af be-
folkningen.
Hvad med resten af be-
folkningen på 85 procent, der
ikke selv har råd til at rejse -
hvem skal tage deres interes-
ser i forsvar.
Det er ellers dem, der bli-
ver tilbudt at rejse billigere.
For eksempel er vi fra Suluit
Air A/S ellers kommet med
et tilbud, som de folkevalgte
hidtil ikke har vist interesse
for, og især ikke fra de politi-
ske ledere.
Vi fra Suluit Air vil ellers
gerne opnå, at Sakæus og
Uagut Suluit Airimi angu-
niarsarivarput, Sakikkut Bi-
niamiillu angalasinnaanngor-
nissaat. Ammaassiffigeru-
sukkatsigu, SIK-ip isumaqa-
tigiissutaa malillugu akis-
sarsiallit ilanngullugit kif-
fartuuttalemissaat.
Grønlandsflymi sulisut
460-usut suliffii illersomiar-
lugit taamannaannaq tapiis-
sutit amerliartuaameqarpat.
Ukiut kingulliit KNI A/S,
Royal Greenland A/S pigin-
neqatigiiffiillu allat nalim-
massaaffigineqarsimapput.
Sooq Grønlandsfly-mi na-
limmassaasoqarsinnaanngi-
la, inuiaat piumasaat tunnga-
vigalugit kiffartuussinissa-
mut naleqqussarlugu. Isuma-
qarpugummi Grønlandsflymi
nalimmassaanissaq pisaria-
qarluinnalersoq tapiissutit
amerliartuinnassanngippata.
Inussiamersumik
inulluaqqusilluta,
Suluit Air,
Jens Lars Fleischer
Per Rosing-Petersen
Benjami får mulighed for at
rejse. Vi vil gerne åbne mu-
lighed for at kunne komme
til at servicere lønmodtagere,
der får løn efter SIK’s over-
enskomst.
Man poster større og større
tilskud ind i Grønlandsfly for
at beskytte selskabets 460
arbejdspladser.
De seneste år har man rati-
onaliseret i KNI A/S, Royal
Greenland A/S og andre sel-
skaber. Hvorfor kan der ikke
rationaliseres i Grønlandsfly
A/S med grundlag i befolk-
ningens krav til service. Vi
mener nemlig, at det er tvin-
gende nødvendigt at rationa-
lisere i Grønlandsfly, hvis
ikke tilskuddene skal blive
ved med at stige.
Med venlig hilsen,
Suluit Air,
Jens Lars Fleischer
Per Rosing-Petersen
t
Qujassut
Asangaakkatta Marie Thorleifsenip toqune-
rani Upemavimmi napparsimavimmi suli-
sunut, misiginneqataasorpassuamut, qaniu-
isunut naasorpassuamullu tuppallingaarluta
qujalluta inuulluaqqusivugut.
Qitomai, ukuaa, ningaava, emutai, aappai
emutaqqiutaalu
Grønlandsfly må rationalisere
Skær ned på personalet!
ASSJ FOTO-ARKIV: KNUD JOSEFSEN