Atuagagdliutit

Árgangur
Tölublað

Atuagagdliutit - 24.09.1996, Blaðsíða 15

Atuagagdliutit - 24.09.1996, Blaðsíða 15
Nr. 74 • 1996 15 GRØNLANDSPOSTEN Biologit nunat inuiinit ilinniartariaqarput Allattoq, David Poulsen, Paamiut Siunissami tuttunik agguaari- aaseq nunap inuinut nunaqa- vissunuinnaq inoqutigiinnullu taamaallaat atortinneqarli. Ukiuni makkunani suna ta- marmi sakkortusigaluttuin- nartumillusooq nunatta aava- taaniit piniagassanik nunat- sinni atuinerput isiginiame- qartorujussuanngortoq paa- sisimallualerparput. Taman- nami ukiuni makkunani nu- natsinni oqartussat tungaan- niit uumassusilinnik suugalu- artunilluunniit atuinitsinnik killilersuileriartuinnarnerisa timitaleriartuaarpaat. Taman- nami aamma silatusaamermik isumatusaamermillu tunnga- veqartoq amerlaqisut paasiar- luinnalersimavaat. Nunatsin- ni oqartussaasut nunap pi- suussutaanik uumassusilinnik nungukkiartuutaanngitsumik piniarnerup atuinerullu ilusi- lersoriartomeqamera ilumin- ni, suli pitsaanerusumik sior- namiit ukioq manna tuttunni- amissaq aalajangiiffigimmas- suk. Sulilu ukiumi aggersumi manna isumaq isummerfigi- sinnaasuugunikku nunatsinni oqartussat aalajangersaasar- tullu, tamanut minnerunngit- sumik oqartamerattut. Nuna- qavissut salliutillugit nunatta pisuussutaanik uumassusilin- nik tamakkiisumik silatusaar- tumillu iliornerussagaluarpoq atorluaanerullunilu. Nunaqavissut, tassa kalaal- lit inoqutigiillu, ataatsimut isigalugit tuttumik ataatsimik aappaagumiit pisassaqartin- neqarsinnaalemissaat. Man- nalu aammattaaq pingaartillu- innartariaqaraat, immikkullu inatsisitigut illersorfissaqartit- tariaqaraat inassutigerusun- narluni. Piniartutut inuussu- tissarsiuteqartut ukiorlu kaa- jallallugu piniartutuinnaq ani- ngaasarsiorfeqartut, immik- kut amerlassusilinnik pisassa- qartitaasarnissaat, taakkuup- pummi inuussutissarsiutiga- lugu piniamermik nappate- qartuusut ukioq kaajallallugu, nal. akunneranut qaammam- mullu aalajangersimasumik aningaasarsiaqartitaanngitsut. Allatulli nunatsinni innuttaa- qataasutut akileraarutitigut aammattaaq akileraaqataasut. aammalu allatulli pisussaaf- feqarnermikkut akiligassanut sorpassuarnut ulluinnami piu- masarisaasunut akilersuisuu- sut, minnerunngitsumillu pi- lersugaqarsimagunik inuuni- amikkut allatullu pilersukka- minnik pilersuisuusut piniak- kamik tunisartakkamillu akii kisiisa isumalluutigalugit. Tamanna siunnersuutitul- lusooq isummersuutigeqqua- ra, nunatsinni naalakkersui- nikkut isummersuutinik oqar- tussaasut timitaliisinnaasullu tungaannut tamanut. Taamatut isummersuute- qaminnut manna siunertarin- ngilara tunuliaqutiginagulu: Kinaassutsimik, sunaassut- simik sumiuussutsimillu inu- luuginninnginnama! Aamma- lu kinaassusersiuisutut siu- nertaqartumik oqariartuute- qamanga, uani siunnersuute- qarninni. Ukiunili makkunani kalaal- lit nunaminni nunaqavissut uumasunillu pineqartunik si- ornatigut piniarluartuusut, u- kiuni kingullemi ingasappal- laaluatsiartumik sakkortual- laaluatsiartumillu aalajangii- sartut tungaanniit killilersuif- figisaalernerat akuersaarumi- naatsikkakku. Nunatta kitaani tuttoqassut- simik ukioq manna kisitsisi- maneq ilaannakuuvoq. April- ip aallaqqaataaniit 23-annut 1996-imi sinerissami tutoqas- sutsimik kisitsisimaneq ukioq manna ilaannakuusoq ilisima- varput. Tamannalu aappaagu- mut 1997-imut tuttoqassutsi- mik kisitsisoqaqqinnissaanut pisortat tungaanniit siumu- ngaaq sillimaffiginiameqar- nerunissaa maannangaaq i- nassutigerusunnarluni, ukioq mannatut aappaagussamut ki- taani tuttoqassutsimik kisitsi- nissami pisoqaqqeqqunagu. Upernaaq mannami Nater- miit Utoqqarmiut tikiinnarlu- git tuttoqassutsimik taamaal- laat kisitsisoqarsimavoq. Nuullu kujataaniit Paamiut eqqaat ilanngullugu tuttoqas- sutsimik kisitsisoqamani uki- oq manna. Taamungaannarlu eqqoriaanerinnakkut tuttoqas- sutsimik amerlassusiliineq taamaallaat kisitsisitigut tun- ngaviginiarneqarluni, ukioq manna 'pinngortitap uperna- jaarpallaarnera pissutigalugu. Tamannalu aalajangersaa- sartut tungaanniit tuttunik 1.000-inik nalimmassaanik- kut amerlassusiliinermik, a- prilillu qaammataani 1996- imi sinerissami tamarmi 20.000-inik amerlassusiliiner- mik tunngavilersuisuusimal- luni. Tuttulli amerlanerpaaf- fissaat eqqoriarneqarluni 22.500-nik amerlassuseqartu- nut. Ukiorlu manna tuttutas- sat pisassiissutigineqartut 600-nik amerlineqarsimallu- tik, siorna pisassiissutigine- qarlutik 2.600-t, tamanut pini- amermik allagartalinnut qin- nuteqarsinnaasunut. Taakku saniatigut nunatsin- ni Pinngortitaleriffik immik- kut tuttunik misissugassanik aammattaaq piniartussaavoq 100-nik. Taakku neqaat utoq- qaat illuinut, napparsimma- vinnut assigisaannullu tunni- unneqartussatut Pinngortita- leriffimmiit siunertarineqar- luni. Tamanna periuseq pini- artutut inuussutissarsiuteqar- tunut soorluuna illua’tungili- unniamertut ingiaaniamertul- lu oqaatigisariaqarpoq, min- nerunngitsumik ukiuni mak- kunani piniartutut inuussutis- sarsiuteqartut aningaasarsior- niamerat tunitsivissaqassutsip tungaatigut eqqarsaatigissa- gaanni. Pisortat tungaanniit periuseq tamanna kusanan- ngitsuuvoq. Biologit nunatsinni ator- feqartut sinerissami uumasu- nik nunap inuiinit piniarne- qartartunik ukiuni aggersuni ilisimasaqamerulerumagunik, taava imatut iliortamissaat pi- Avanersuarmi timmisartor- suup nakkameragut taarsiivi- gineqarnissamut tunngasut annertoorujussuarmik eqqar- torneqarsimapput. Piffissami kingullermi aningaasaliussat sinneri naalagaaffimmut u- tertinneqarsimapput, oqaati- gineqarlunili taarsiivigitissin- naanermut suli periarfissa- qartoq. Maannamut pissarsisima- sut tassaapput Pituffimmi a- merikarmioqarfimmi sulisuu- simasut, qallunaat naalagaaf- fiata taavani atorfeqartitarisi- masai ilaqutaallu, kiisalu pi- niartut nakkarfiup eqqaaniis- simasut piiaanermilu ikiuus- simanermut uppemarsaatissa- qartut. Piniartut ilai namminneq uppernarsaatissaqarsiman- ngikkaluit allalli ullorsiutaan- ni allassimasut aamma quja- naqisumik pissarseqataapput. Piniartummi pifftssap pine- qartup iluani nakkarfiup eq- qaaniissimasut uppemarsaa- neqartunut inassutigiumava- ra: Kommuneqarfiit sinerissa- mi inissisimaneri najoqquta- ralugit piniartut pinngortitar- suup pissusaanik ilisimasa- qarluartut qanimut suleqatigi- nerusariaqaraat, allaffissortut taakkualu assigisaannik sulia- qartut kisiisa aalajangersaa- qatigisamagit. Taamatuttaarlu nunaqqatitik Qallunaat Nu- naanneersut sumilluunniit ili- simasaqanngitsut, eqqarsan- ngikkaanni atuagarsornerin- narmik inatsisitigut illersori- tissaqanngitsulli qanoq pine- qarpat? Taakku qallunaat ina- tsisaat najoqqutaralugit qu- larnanngitsumik pissarsiari- aqaraluarlutik pissarsinngit- soortoqarsimassapput allassi- masunik uppernarsaatissa- qannginnamik, naak tamanna kalaallit ileqqorinngikkalua- raat. Tamanna misissuiffi- geqqittariaqarpoq. Kalaallini- mi piniartuni qanormitaava amerlatigisut ulloq piffillu aalajangersimasoq sumiiffi- gisimasaminnik ullorsiutinut allattuisarpat? Amerlanersaat qularaara. Qulamanngilaq a- vanersuarmiut suli amerlane- rusut piffimmi taaneqartumi nakkarfiusup eqqaaniissima- nissaat nalunaarsorsimanngi- saminnik - allattugaqarfiginn- gisaminnik - allalluunniit na- lunaarusiorfigisimanngisaan- nik. Taamaattoqarsimassap- pat avanersuarmiut piniartu- nut piumasarineqarsinnaan- ngilaq allakkanik uppemar- saateqamissaannik. arfissartaqartut kisiisa suleqa- tissamittut ujartorunnaarlugit tikisittarunnaarlugillu. Nunap pissusaanik ilisimasaqarluar- tut tassa piniartutut inuussu- tissarsiuteqartut ukiuni agger- suni suleqatiginerusariaqale- raluarpaat, nunatsinni uuma- soqassutsip naasoqassutsillu tungaasigut. Taamatuttaarlu piniagassat ukiuni aggersuni aalajangersarneqartarnerisa tungaatigut, nungukkiartuuta- anrigitsumik piniartut ileqqu- at atorlugu periuseqamemii. Tamatumani inuup piniar- tuusup eqqaamannissinnaane- ra upperisariaqarpoq allattuk- katigut piniartuni atomeqara- junngitsuni piumasarisaasut naatsorsuutiginagit. Maanna- mut nalilersuinermi inuianni atugartuuni piumasarisaasut naatsorsuutigineqarpallaarsi- mappat? Piniartorpassuit ul- lormiit ullormut 1968-imi su- miiffimminnik ullorsiuteqan- ngissinnaanerat Kalaallit Nu- naanni pissusiviusunik tun- •ngaveqartoq naatsorsuutigine- qanngippallaarsimanerluni? T aamaattoqarsimassappat inuiaat atugartuujusut atu- gartuujunngitsullu pissusaat ilaatigut imminnut aporaassi- massapput: Piniartup eqqaa- mannissinnaanera kiisalu atu- gartuujussutsip allagartaler- suisitsinera. Kissaatiginassaaq nalileeq- qittoqassappat qinnuteqaqqit- toqassappallu qulaani taane- qartoq eqqarsaatinut ilaaju- maartoq. Taarsiivigitikkusuttut uppemarsaatissaqamerlutik? Allattoq, Hans Kleist går i stå, og det kunne ned- bringe arbejdsløsheden. Inden alle disse ting løber af stablen, skal arbejdsgiver- ne, SIK. og Hjemmestyret samarbejde tættere og meget mere med hinanden. Naturligvis skal de arbejds- løse tilbydes hjælp i nøds- tilfælde, hvor man til gengæld skal stille krav. Kurser - Kursusvirksomheder skal intensiveres om vinteren, hvor der er flest arbejdsløse. Kommunerne, Royal Green- land, arbejdsgiverforeningen og Hjemmestyret skal finan- siere disse kurser. Det er for at opnå, at kursisterne får pen- ge på disse kurser. Hvis der gennem lovgiv- ning gives helt bestemte kur- sustilbud, kan disse kurser ordnes sådan, at de kan blive permanente hvert år. Når Royal Greenlands fabrikker holder stille om vin- teren, skal de holde kurser for deres ansatte i driften. Hvis det blev en realitet, er jeg ikke i tvivl om, at de vil komme over de tilbagevendende pro- blemer. SIK bør overveje at betale for de medlemmer, der vil på kursus, for eksempel i udlan- det. Desuden bør de forbedre rådgivningen i deres lokalaf- delinger, for at komme væk fra den kutyme, at man bare henviser til socialkontorerne. Vi er klar over, at organisati- onen har mange penge i deres fonde, og det er ønskeligt, at nogle af disse penge bruges mere til kursusvirksomheder. Billigere for kommunerne - Hvis nævnte forslag blev realiseret, er jeg ikke i tvivl om, at antallet arbejdsløse langt om længe ville falde. Forslagene er dyre, men med god omtanke og ved hjælp af de forhåndenværende mulig- heder, ville det til gengæld blive billigere. De arbejdsløse er meget dyre for kommunerne, men hvis man blandt andet starte- de de i denne skrivelse helt nye tiltag, kunne man hjælpe mange mennesker med et godt resultat, og det ville bli- ve billigere for kommunerne. Især med hensyn til de socia- le udgifter. De organisationer, der har liere år bag sig, for eksempel tjenestemandsforeningen, har gennem overenskomster op- nået mange goder for deres medlemmer. Andre organisationer, så- som KNAPK, burde også gøre mere for deres medlem- mer. De skulle holde op med at fokusere så meget på fiske- og fangstpriser og i stedet til- byde nogle tiltag for deres medlemmer, når der er dårligt fiskeri eller fangst. Man kan nævne økonomistyring. Ved- ligeholdelse af fartøjer, kurser i fiskeredskaber, og meget mere. Når man laver sådanne tilbud, skal man også opnå aflønning af kursisterne. Fiskerne og fangerne betaler til deres organisation, når de indhandler. Derfor skal deres organisation selv sørge for at fremme kursusvirksomheder. Jeg ønsker ikke, at ovens- tående modtages som kritik. Formålet er blot, at vi alle skal samarbejde mere åbent. Vi er jo så få i Grønland, og det plejer at være de samme, der tager initiativer, er det derfor meget ønskeligt, at vi samarbejder mere. TOQQORSIVIMMIT/ARKIVFOTOiLOUISE-INGER KORDON

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.