Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 01.01.1789, Blaðsíða 10
io J. S. Um öt í)tc og Ien&ö
fióritin Icifc ofarltga um £<á, (áta £eic ftófntt
foma} fetn tninjt miíli ftn og ffipftnc, og fiá
til at jkir nái fcattt ftanöleggiunutn unöir órióflit
uppá finnúnginn, £ot meö jjefju móti geta jieic
fraft íjceltutnt ittn ftjrir boröit, eíla tnegtt peic
tnnópröaj af eöruttt, og rtör pá á, at fFinns
flceöa bettö féu óalögóö; fttmir £afa pann ftö
firap áör enn faílat er tii lagð, at láta too
fara ttnöir árar i fprir = rúmi; fhittöum tetjma
jjoerir aöra út, fara menn ei ftiá at fotnaj á
ftó ef jiat er meö laqi ótúfar. ®i fippa menu
féc upp oiö jiat, j>ó flfoettur gángi inn i ffip
í fyttngu, fáöeilio oiti £eir af góöri legu fnrir
utan, tii at aufa {>at öurt aptr, en ócri foo
til at fptli, foo ntara ft)nij iTipit, er jjot fjatöit
til lattöð aptr, látit flá, og ftöan á ní) borit
oiö at í)ta; oalöa fann jjcjju foeipa»ftór, ocj
ntá pá gialöa etlutn oaróuga oiö. at eigi fnúi
peir ffipinu. Oíú er forntaör lucfuliga útá
ftó fötninn, en oeit af ófcerttm og tlla fcentnt
fió oiö lattö, £efr fjattn fá t ftfcllötttn fánfa
og fér fpric aiigutu ftoert oapa muni brim eöc
foerra; fjann gcetic at ^oert (jafolöurttar oapa
eör mínfa, ^oe j5t)cfoar jtcer eru, I;oat ttiifit
ficer tnfa úr á lanöi, jjegar pcer gánga inn.'
unöatt jíipinu, (joert fcer flcecfa oiö fíóö eöc
ftortt, ^oerfu ftóc ocröi oiö (anö af flraunt
eöa oinöi í §omtm; eptir ollu f>c§u ^agac
fortnaör jér, og fetu finni á jtónum.
§♦ 5*