Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 01.01.1791, Blaðsíða 113

d >ranbt.
IT3
togílrinn fé atmarð furr o.q fjocfaif.gr, tceru 6áftft
fettf>certa: ápéroíb bcetij (jirbuíenfí ntargra, at
babftofttí bnr eru aíít of ófséttar, flarba optíiga
opnar, fjoar af rafinn toofaíbát, og fög * oiftburs
inn leifr ttm lífami fóífð. éþeir fem pefu oanic
ertt, ftnna at fonntt ecti fliótfiga fcer iíítt oerf;
anir, er fjéraf foma, cn £efj oerri 03 fiatbfinacfí
abri eru ficer, pá fjtet eptir íánitann tíma íáta 'ftcj
í fioft, foo ficcr fpotta fiá faftioeí §in beftu mebef;
©á náttúríí;ji bampi .(tíanfþiratio infenfibilis)
er ftalíban re ííuíicir á peim et t potltfttm fiúfum
bpgqia til lettt. bar, menn óepra fá fíeflaffa
qoarta um fltttgi 03 fíuqoerft itnt affann íífas
tttantt; ffcebafoIÍ;qoentta foma feér af optfiqa í
Óreqítt; fioí oefjarttir í olíttm Itfamanuttt náofTtts
iffi útbantpan 03 oerba of fTtntfuííir, fioaraf afírct*
þanba lánqfamir itinoortið ftúfbótnar funna at
orfafa), einð á úttgum fem gomlttm, tafi flíft
ecf'i fot fprr Itfi't af fieim úngu, er fccbaj á fjpfi
lifttm flobttm. Srftbi fólfð giorir fó pefja orfef
ntifltt léitari ebr línari og ómerfiattligii, entt
^Ún Peruliga er t ftálfri fér, (imar fprir f>ún £0
ecfi eerbr óoííari, at óún verfar ncefia íáng#
fatnlega. iBarttfcengttr»fonttr, afgamalít fóíf,
ntáttbrota ftúfltttgar o3 úttg botn oerba frtfi oor
pib ólnftáti. Q3tbafí fioar fjat eg §efi' fomit
03 abgáb, fatttt eg ei anttat at álpfta, enn bceta
mcetti óöílíft; fnrfi ttteb ó«t móti, at (jíenpa
(júfanna grtttiboelli upp, far fem ó«tt eru tiibr<
graftn, 03 fetia ofaní gólfi't fieincT, ofíu, fanb,
3»l.S..íLStel.:H. n.». £ ÍOf