Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 01.01.1791, Side 114

U4 P‘ tltn ocfaíic til Stufðonia
fol o*t Brenöac jíeíiar eptir fsot fem jjocrium £ccgí
afl oceri, bpggia ftöatt (sájtn fem tagligajt, £ótt
Ittiíft'erlig ocmt. íþatnceft fpnni fóíf ótt ftórS
foftnaöar atíoiöa at bráfa oftiftofur nteö repfljáfs
ttnt, fem forötttn öaga gioröu oórir forfeör, ípoer*
iar aiíilía fjafa aflagöar oerit. Sþeft oceri ófíauöi,
at eitttt og férljoerr, fem óaöjioftt bpggir og ennc
Jócear fjáð, óráfaöi |)ét oiö meiri náqocemni og
aögcetflu,
§• 7*
Jg>in fteunöa orfef er fá, at fólf jjattncer
allflaöar oiö ftóarfiött, fétöeiliö á 0uötí og
S3efir4anöi, §eftr forir alít ofncerri bcearöprum, í
fjoeriar §ellt er elíuitt í>cittt óflatinöum, fetn inn*
^ an ócear oeröa funna. Dg fat er eigi alífiaöac
nóg, at forin er rétt oiö ócearöprnar, fjellör ftá
mentt á fumutn fleöunt liggia rceft ttnöir ócears
gattnguttum og átt forina. 5tf flífum forar polí?
tmt uppfltga foo ófolanöi öantpar, allrafjelljU
jjitum á fumaröag, at feitn fern ei eru poíltftt
oanir, oerör iUt af at foma fat ncerri, eör ftafa
fsar nocfra öoel; at eg ei fái mér til oröa, £oat
oiörflpggiligr óöatttt leggr i 6cei, fiá fjetta forarí
fíarn er upptefit, og fafnoel leingi eptir; far
til ftiálpar £at og aUmifit, at $etta forarflfarn ec
óorit ofncerri ócettm á táttin. Iþefi íeiör óftöc
cetti tneö elltt at aftafaj, og forir allörei at oera
nálcegt öprum peim, er fólf fceftr mefla um*
jaungtt uttt; |tl(öc meö fot e(íö§á$ ertt otöafls
fjoac