Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 01.01.1791, Síða 160

i6o J. P. I1111 ocfafic til BiúPt'óma
ot aufa ftúfí'óiuinn. 'Srúi menn ecfi mtntun
orímm, ó|¥a eg (>ó, at þeir trúi feint oeiht
ftálfum! ©eft nteitn jjeirn f'vat feir oilia, oíj
jbo freptu^a fceöu fcnt jjetnt i'óefnaj; eptir ttocfí
urn ttma (i&inn, frá fot £eir óorbnDu, tjeta j>eir
ftáíftr óeft fagt, fioerftt (tcrnt 03 íótt f>eitn oarb af
J50Í er jjeir ttentttt. fóttar < ueifin&um flprfia
einqir aörir (lútir jiá fiúfu, entt feir, er litta
ftúbóminn, 03 epöa (ans orfef.
§. 24.
3 tnergttm fíúf&ómitttt áoffar fiálf ttáttúr*
an fwat foút 03 ófoíít fé. @á ellbftiti, pftr
^oeriutn jseir ociftt fíaga, er liggia í eílttm fóttar
tcguuöttm cör latiöfarfottunt, fá tnifíi (surfr á
(teirra (jerunöi, oerutn 03 túngu, roöittn á j>cirra
(>oaqi, fú fierfa eptirlaungun , fent feir ffafa tit
at fá fat cr jjeitu fatin at foala, 03 jjat, jjoat
pel j>cir enöttrltfgaj af elíu j>ot, fent er fcelanöi,
jjetta aílt cr jntt fantta náttúrunuar ranú, fcm
(trópar til oor 03 fegir: 3Sér cigttm at enörlifga
pá, 03 foala jjeint af elin magni. íþcirra ójtrcitta
túnga, fent fí)nir at ntaginn fé jjpííífr, fcirra
oiöóióör á ellum mat, o.l sian, jjeirra ilía lufte
anöi anöi; ff)na o§, at adr jjhrra ítfami fé
uppfplítr mcö foröiarfat fiitföótus efni , jjocrt
mcntt tncö fpnnattöi 0 ; oiöurqocifiaitöi örpcf eiga
at |>t)una, og farmeö j)«fiiigt giera til fceji, (>at
fpnni alla wega at fomaj út af Itfamattum, fpric
náttúrligar ráftr, foo fetn foita, £oag, jíólgáng,
fcoc