Ármann á Alþingi - 01.01.1831, Blaðsíða 105

//©atibfé vðrb ðerfcttm mínttm (fcrbara $egar
frantffófti. 12 eba 13 ár fomtf eg tpð af/ fooab
eigi gérbi Jab mifúm ffabrr, fioí $6 firtb ftvmi(f ittnf
citt&oern feirva, foo (fémbi í>útt meff meb trobn/
fngi ett ftterti effi jarbepfngtaftt). 2®r úr nó<
búafoti bprjubit fprft nb bfta (jab, og foo téftt
mtnar otb, og beftr fab ee farib oe|fnanbi, foo
nú er eg ttœrri róbaíaué ab oerja garba t útbaga,
og oart mutt fiab unnt til bíótar, netna meb tré*
wirfi, far fem faubfé er fomib á $ennan 6fib.
gn fot er betr ab fáar foeitir, fKtr fem jatbepli
oapa f, eru eitté fagabar einé og £lemöuí>lí':>;
l)ér cr íraungbpíi, íanbprengfli og peníngsfjpfbi,
eííu tegir faman fooab enginn bfettr oevbr oarinn
ab gagni/'
„Síoffrir af gðvbum mínttm fmfa orbib
ónýtír epttr noffur ár, af pot ab eíí mofbin ficftr
fofib ítrfeim, einfttm ef fieir ^afa ffabib á t;effu?
«
íþerta befí eg fagt fér tií oarúbar og tií frefari
eptirfiánfa, fooab $ob fomi eigi ab fiér óoorunt,
og ab fiú pof fjelfcr gétir oara(1 fiab, eba futtbib
ráb oib fof, ef fiob fpnni ab oifja til, fiof ráo
eru oið fíefftt, en eg gérift nú gamalí og ftrumr,
og lcet pffr fiof eptir femýttgri erub ab tafa far
oib fem eg fxetti, pbr fjálfum og feburíanbimt tií
og fóma/' ®g Itrrbi meira af peféari