Ármann á Alþingi - 01.01.1831, Blaðsíða 189

189
fátt í ðb fetja uerbíag ó »arttfttg utxn* etttt Qbr,
furfí cr ^öb, ab fcrtíir of t;br muttu bera
fííf féttnjlt q uerjíatt, ab pér gétib bœtut ttnt btterftt
utífitttt QOiunina faupmenn pttrft <tb jjafa tií
fefé ab géta ffabiff fojfttabitm, og íifab fómas
famliga; íanta-ff ab fótt ein oarntngsteguitb fé
f l;átt verbi í or, $á er effi vlff ab bmt verbi
fab ab árí, fooab faupmenn geta eigt œtíb borgs
ab l;v0rja oerutegunb ftér fem vera ffaí, eptir
|tof oerbi fem jntn l;afbi utaníanbé árittu abr;
fjarnaff er fpab fatmaff ab fegja, ab par fem
margír fattpmenn fottta á fama ffab, fetja feir
foo gott oerb á aflt fem feir géta. J>itt rfbr
pfcr rnifib á ab oita, l;oííifr munr fé á góbum
og oeitfctibum oarufngi, og á binunt fem flamr er
eg illa gengib frá. fþér munub ab oífu foara
mér ettn fem áfcr, ab $ab gagnt t;br etgt ab
oanba oarnfngintt, fiofab fér fáib eigi meira
oerb fprir gófcatt oarnfng enn flÆtuatt, og fé
$eirri ft;rir|efn tlía fpiHt, er menn oerji til ab
oanba fcann; fé bab og eigi t;br ab fettna belfcr
faupmennunum ab oarnfngrinn fé foo fltvmr.
SSér rennr ftab tií rifja, ab ftér fáib eigi meira
oerb ft;rir góban oarnfng enn fltrtnan, og eigi
gét eg áfafab pbr foo mjeg ft;rir pab, ab fsét
Itaftb eigi lagt meiri flunb a ab oanba bann bíng*
abtil, fprfl foo á jíenbr. @tt faupmennunttm
er ÍKÍbr eigi f)Ægt oibgérbar, eínfum far fem
ntargir eru í fenn, pol ftá feppifl fcporr oib anns
ott, og otfl í;elbr t;afa ííít ettn effért, fettt oon
er. gtt ftar fattpmenttirnir géta eigi áttteluperbs
antt pátt í ab bœta oarntnginn, ttema far fem
fáir ern á eittttm flab, pá er fab einfcrtt fprir
Ubr, góbir menn! ab tafa pbr fram um fsab
fjálftr ab oanba oartttng pbar, foí fiegac faö ec
ocötð almctjt fá oej: oecötö á oacntngtnutn
fif ffálfu fér.
25erb á {síenjfum oarntugi t i?aupmcmnas
^bfn í oetr fem leib, oar fetía;