AvangnâmioK - 01.03.1956, Blaðsíða 10
58
AVANGNÅMIOK’
nr. 1
tigissoK nåmagsineKarsi'nausimangmat nakorsat pf-
korigsorssuit suliaringningnerat kisime tamatumunga
patsisåungilaK. pilainigssardle tamåna sujoncutdlu-
go nakorsat timip ilainut åssiglngitsunut ingmikut
pikorissusigdlit (specialister) mérKat nakorsait, na-
korsat nakorsautit atorneruvdlugit nakorsaissartut,
radio ikiortigalugo nakorsaissartut nakorsatdlo si-
ningnartunik ilisimatfit — méraK tåuna kåtutdlugo
suliarimersorsimavåt.
piarérsautaussumik sulerujugssuaréramik mér-
Kap ajoKutå sunaussoK påsivdluinarsimavåt pilainig-
ssardlo kisime iluaKutaunerpaussugssaussoK, pilai-
nigssardle tamåna pusukumiarnardluinartoK Kå-
ngiusimalerpat pissusigssaK KanoK ikumårtoK na-
lujungnaerdlugo.
niviarsiarångfip tåussuma ajoKutåta oKalugtuag-
ssartå imåipoK: pingasunik ukioKaleramile Kuersuler-
tarsimaKaoK ipiassardlunilo. atuarfingme eKaersårneK
saperdluinartusimavoK, pinguarniaussårdlunilo umå-
migut kaportitsilersarsimavdlune. ardlaleriardlune
nåparsimavingmitarsimavoK, ukiutdlo ingerdlaneråne
erdloKissutigissartagai agdliartuinarsimåput. 1954 nå-
lermat Rigshospitalimut pisineKarsimavoK.
nåparsimaviup ilåne nakorsautåinarssorfingme
pissortaussup professor Erik Warburgip professor
Flemming Møllerip radio ikiortigalugo sulivfia pe-
Katigalugo påsilersimavåt méraK tåuna umåme pår-
dlisa såmerdliup talerpigdliuvdlo akuneranik inu-
ngfltsiminitdle amigauteKåinarane åma sunauvfa ta-
Karssue puainit aup avKutigissai iimatånut erKumitsu-
kut isåveKartut.
auk iltimik akusimassoK umatip silardlianit u-
matip agfardlianut ilordlermut såmigdlermut pulåsa-
galuardlune ilå puangnft umatip silardliane såmig-
dlermérérdlune umatip akuneKutai ajoKuteKarmata
silardlianut talerpigdlermut silåinaerutingajagsima-
ssumik aulingmut isertarpoK tåssångalo ingerdlassar-
dlune umatip ilordlianut talerpigdlermut ktsalo tå-
ssångånft puangnut. taimailivdlune umatip talerpiata
tungå imaKarpatdlålersarpoK auk puangnut autdlar-
Kigkångat.
misigssuissarnerit nutåt ukiune kingugdlerpåne
iluagtikiartulersimassut ardlaligpagssuit atordlugit
tamåna påsineKarpoK nakorsatdlo Kanganitsanut
akerdliussumik — pilainigssaK sujorKutdlugo uma-
tip ajoKutainik tamanik ilisimalernigssamut saperung-
naersitdlugit.
misigssuissarnerne pissutsit tamåko iluaKutiga-
lugit naKitsineK umåme KanoK agtigissoK auvdlo si-
låinaKarnera umatip ingmikortuine åssiglngitsune
tåukunane KanoK l'nersoK misigssorneK ajornarung-
naerpoK. atortugssat Kalipautigssat tarrarssuinikutdlo
(Kinguartaim'kut) åssilissat najomutaralugit aup inger-
dlanera tamåt åssilisinångorpåt. ajoKuteKartoK tåu-
na misigssorpåt taKat aup avKutaisa ilåt angmardlu-
go taimaileréramiko plastic suvdlulik amitsunguaK
aup sarfarnera ilårdlugo mangupåt umatip silardlia-
nut ilordlianutdlo talerpigdlermut.
misigssordlugo påsivåt niviarsiarånguame tåu-
ssumane plastic suvdlulik tåuna åma umatåta pår-
dlianft talerpigdlermit pårdlianut såmigdlermut inger-
dlatineK ajornångitsoK, taimailivdlugulo nalujung-
naerdlugo umatip silardlfsa akornat pissusigssari-
ngisaminik putoKartoK.
tamåko piarérsautaussut sapåtip akunerinik ar-
dlalingnik sivisussuseKartut tamarmik aitsåt piarér-
mata, pilaineK suliarineKalerpoK. måna inimut pilai-
vingmut iserpugut. niviarsiarånguaK tåuna tåsså-
nguaK umatinguamigut tigdlersukut pilangneKartug-
ssaK sinilersitaorérsimavdlune pilaiviup KånlpoK. na-
korsaK sinigtitsissoK mérKap niaKuata sanianlpoK
sigssuerdlugulo siningnartup suniunera pissusig-
ssamisut ingerdlanersoK. mérKap timå ånoråminer-
mik åtsornartuiagkamik matorsimavoK pilangneKar-
figsså kisiat pinago. nakorsat pilaissugssat tåuko
mardluk, professorit Husfeldt Therkelsenilo atissaiar-
tarfingmit iserput åtsornartuiagkanik atissalersimav-
dlutik, tunitdlåutoKariarsinauneralo pivdlugo Kanitik
Kingatigdlo måtutigssiamik matorsimavait. avdlat ini-
me tåssanitut tamarmik åma taimåitunik „atissaKar-
put“ — inuit 20 inungikait. nakorsat pilaissugssa-
vft ilaKarput nakorsamik sinigtitsissumik pilainermi-
lo nåparsimassunik pårssissunik, åma nakorsaK Ki-
nisaK ilauvoK avdlalo nakorsaK Fransk Guineamit
pissoK, danskingoK nakorsai silarssuarme tusåma-
ssaoKingmata nakorsane specialistiussune iliniariar-
torsimassoK.
tauva mérKap sakiai sujugdlermik pilangneKar-
Kårput. sukangårmat påsinardluångilardlunit tåssa
mérKap umatå sunauvfa patdlilerérå. umatåtale tiki-
vingnigssånut minutit 20 migssiliordlugit sivisussu-
seKarpoK, sakiaisa KulaerneKarneråmt. sujugdlermik
najungassoK atauseK pérneKarKåratdlarpoK sakfssat
iluånut avKutigssaK angmardlugo. saornata ipinera
atatipåt, inåne najungassugsså nutåK naujumårmat.
Kåumatit mardluk Kångiiisimalerpata najungassug-
ssaK Kinguartaim'kut takugssaulerumårpoK, mérKåme