Atuagagdliutit - 16.02.1948, Blaðsíða 10
IH
sikiinginera piniarnernut akornutaoKissoK na-
lunangilaK puissit pissarineKatsiartaraluit avdla-
ii ik piniagagssaisagtitdluinarmåssuk, pingårtu-
migdlume ininaKartingne avangnardliussune si-
kiinginera pigssaileKinermut pi'ssutaussok nalu-
nangiiaK. lTperniviup ernåne pnissit pissarerKa-
larneKardluinarpnt måssa intiniarnerme avdlanit
isumavdlutaunerussut, inutigisinaussanigdlo av-
dlanik sariagagssuKangitdlumangajagdlutik.
Thulime sikflngmat ileiKiimigtut piniagag-
ssarigsårti'siniavd 1 ugo nalunaerput. Kingmit na-
pautat sule soråingilaK siaruaranile.
Avangnåne tamane savarneK, nuak angmar-
terneritdlunit napautausimassut nalunaerutigine-
Karput perulfitaunatigdle.
Nungme erKånilo.
Fibruårip KiterKukiartorneranut tamåké ano-
rauneruvdlune anorssarigtardlune imatigut pi-
niarnianut miki'ugitsiimik akornutauvoK. agpat
mititdlo pissareiKalårneKardlufnarput, Kangerdlo
agpatigut N’iip pilersortigivdluaga taniatuniuna
isumavdlutaungingajavigdlune. agpaKardlunilo
miteKarneraraluarpat, piniarlilungnerale akornu-
taunerunguatsiardlune. Nungnie mana atorfilT-
nangajagssuarnik inoKalersoK avatiniinit inumi-
nertigut ikiorneKanglkune neKinik nutartugag-
ssaileKinardlufnalersuvoK piniartortatuanguinit
jtigssa Kart in iarneK artiigai ivdlin'nalermassuk.
sarugdlingnik aulisagaligssuvoK, kangerdlung-
milo panertuliagssanik kipinatik tunioraiuarput,
Xungmile ilane sarugdlik pisiagssaK ajoinartar-
poK aulisarnerniigdlo autdliississoKardliumginera
tainatumunga pissiigi'nardlune.
nunåkut piniagagssanit anigssit takusimaniar-
nerugaluit nunaKarfitdlo ilåine pissagssausima-
galuit autdlutarineKångmaniik ardlaKangitsm'nait
pissarineKatsiartarpul.
Kujatåta ilånc.
Kujatå tamåkerdlugo oKartariaKarsimavoK
puissit infitiginiagagssalut isumavdlutigi'savdlugit
ajornarsivdlufnarsiniassut nunaKarféranguit ar-
dlaKangitsut sule puisseuarliunerussut puissiniar-
liunerussutdlo nalitsorssutiglsanglkiivtigik. ta ma-
ne sarugdlft peKartipait. tingmissat imarmiut
nunaKarfit ilåine tak usi måput amerdlarujugssua-
ratigdle. uåpautinit taissariaKameruput gonorré,
sungarpatdlangneK peiKamigdle atugaussoK, kilait
angmarterneritdlo,
nr. 4
Tunutne.
Angmagssalingme puissitåinarsimåput eKa-
lugssuaKartitdluarsimavdlugulo. Seoreshysundime
silardlugkajoKalune piniagagssailatsinarsimaKaoK.
puissaisagpoK sujornarnitdle eKalugssuarniarneK
autdlunerugamiko pigssarsivigineruvat. sila angat-
dlavigssaut ua rangat teriangniartoKartåinarpoK.
ukiut 25.
ukiut 25 Kangiuput Fipruarip lH-åne peKati-
gingniat arnat indsugtut (A. I. P. K.) kalåtdlit
nunane autdlarnermata Nungme tiingavilerne-
Kardlutik. tamåna erKainiardlugo peKatigingniat
arnat inusugtut Nungme Fipruarip 10-åne nag-
dliiitorsiorput.
akimorneKarpa ?
Nuvimparime nalunaerutigårput K eKertar-
ssuatsiane eKalugssuartoKarsimassoK tingua 13H
ktloKartumik. mana Manitsumit Klans Biilmann
nalunaerpoK aussaK .lunime eKalugssuaK ningi-
tagkaminut KilarusimassoK pissarisimavdlugo,
tingualo tunigamiuk 198,5 kiloKarsimassoK. nalu-
naerutinilo ima ilava: »måssa tinguisa seKung-
nere pinagit«.
Narssame aKerdlorterivigtår-
nigssaK.
Fipruåre autdlartilårå vicedirektør Eske
Brun avisinut imåitunik OKauseKarpoK:
mana sulissutiginialigkat pingarnerssaussut
ilagat Narssame Iv’aKortup erKane aKerdlorteri-
vigssamik fabrikiliornigssaK. rajat pingårtumigdlo
savanit pigssarsiat tåssane aKerdlortigaliarineKa-
såpul. XarssaK mana nunaKartingåtsiarujugssuå
ngorérsimavoK, iluatingnautigineruvålo savaute-
Karfiorérdlunilo rajaKardluarame, Smålo igdlu-
liornigssamut inigssaKardluardlune.
savat savaiKatdlo manamut K’aKortume to-
KorarneKartarput, tOKoraivigdle mana Narssamut
nCineKasaoK toKoragkanit pigssarsiat tarajortigau-
jungnaerdlutik aKerdlortigaulerKuvdlugit.
amåtaoK teriangniauteKarfit Narssamut nii-
neKasaput toKoraivingmit perdlukut neruvkautig-
ssatut iluatingnaKingmata. taimailiornikut ator-
dluainigssak iluanarutigssatdlo angnerulisangati-
narput,
A T U AGAG I) LIFT I T