Atuagagdliutit - 01.03.1952, Blaðsíða 4
84
nadame Mackenzie Valleyme uliasiorfit tikivig-
dlugit angalaorpoK. ukiune kingugdlerne kalåt-
dlit nunåta kitane niuvertOKarfingne ardlalingne
sulissarnermigut ilisimaneKardluarpoK. Kanadap
avangnåne ingeniørinit iliniagaKarsimanigsså ne-
riunarpoK; nalungitdluarparale Kanadamiut ta-
samaninera agsut iliniagaKarfigisimagåt.
kalåtdlit Kanadap avangnånlsimassut iki-
patdlåKaut — Knud Rasmussenip Kanadap
avangnåne angalanerane ilausimassut Kanada-
miut ilåinit takungnigsimassunit sule ei’Kaimane-
Karput, ingangmik Jakob Olsen 1927-me angala-
nilerssåruminik Akilinermiulerssårutit-iiik na-
kiterisitsisimassoK. ukiut ardlaKangitsut matu-
ma sujornagut kalåleK M. J. Dunbar ilagalugo
Ilnlissanit KanadaliarpoK tingmissartordlune ka-
låtdlit Ungavamiut aulisagkat piniarneKamigsså-
nik inungnutdlo nerissagssatut penstumausiarine-
Karnigssånik iliniartikiartordlugit. taima ikioKa-
tigigtarneK nunarssup avangnai’dlersaine angne-
russariaKarpoK.
ikingussuarma Frederik Nielsenip atuagkiå-
ngua soKutiginaKissoK ArnajaraK Kanadap
avangnåne inungnnt ikigtungeKissunut nuånåru-
tausimavoK kulturivdlo tungåtigut pingåruteKar-
simavdlune. sule angneruj ugssuarmik sulissutigi-
ssariaKarpoK kalåtdlisut atuagkat ikigtungeKissut
Kanadap eskimuinut måna atuarnermik iliniarti-
neKalersunut atuagagssissutigineKarsinaunigssåt.
taimailivdlune nunat tåuko mardluk ing-
mingnut filminik nunane tåukunane inunermik
— suliåinik, pinguautåinik, angalassarnerinik,
nunaisa pissusåinik åmalo atuarfingne ilaging-
nilo sulinermik takutitsissumik ikioKatigigtai’si-
nåuput.
taimailivdlune suleKatigingniarnigssat aula-
j angersimaneruleriartuinarnigssåt pissariaKa-
riartuinarpoK. måna Kanada kalåtdlit nunane
konsulérungnxat suliagssamik tamatuminga
ingerdlatsiniartugssaK amigautaulerpoK. nunat-
dle tåukua nålagkersuissuisa tamåna ajornartoi*-
siutigivatdlårnago aningaussaiautigivatdlårnagu-
lo årKigssuniarsinauvåt. — tamatumunga avKu-
tausinaussugssatut måna isumagssarsiarisima-
vara:
umiarssuaK pitsagssuaK „C. D. Howe“ — ag-
sut „Umanak“ åssigå — ukiut tamaisa Kanadap
avangnånut angalaulerångame uiarterilårdlune
nr. 5
kalåtdlit nunane umiarssualivit ardlånut nunali-
tarsinauvoK. (umiarssuaK taimailiortarune siku-
siimginerussåsaoK, umiarssuardlo nutåliarssuga-
luarunilunit sarfanit ikiorneKarnigssane nuånå-
rutigingitsusångikå KularnångilaK). Kanadamiut
ardlaKangitsut, imaKa mardluk pingasutdlunit,
kalåtdlit nunane aussissugssat tåssane niuneKar-
tarsinauput, åmalo danskit kalåtdlitdlunit atox*-
figdlit tåuko amerdlaKatait umiarssuarmut iki-
ssarsinåuput angalaneranilo ilauvdlutik. „C. D.
Howe“ septemberime uterpat inuit tåukua taorti-
gérKingneKarsinåuput. taimailioråine pivfigssaK
aningaussatdlo atugagssat amerdlanaviångeKaut,
ukiunile ardlaKångikaluane taimailioråine nuna-
ne tåukunane mardlungne iluaKutaussorujugssu-
saoK. taimailivdlugit angalaortineKartarsinåuxJut
nakorsat, niuvernermik suliaKartut, politit, ili-
niartitsissut, sygeplejerskit, geodætit ilisimatut-
dlo. ukiutaoK ingerdlaneråne aulisartut xxiniar-
tutdlo, igdlune ningiut atuari'ingnilo angnerussu-
ne iliniartut ilånguneKarsinåusåxxut.
taimailiornikut saniatigut aningaussartutig-
ssat nunane issigtune såkugssatigut piarérsautigi-
neKartartunut nalerKiutdlugit sungeKaut, taimåi-
tumigdlo akilerårtartunut nålagkersuissunutdlo
nangåssutagssaussariaKarnatik.
soruname kalåtdlit nunåne Kanadamilo inuit
nangminérdlutik atåssuteKartarsinåuput nunat
tåukua ataKatigingnerånik nukigtorsautaussug-
ssamik. inuit nangmingnérdlutik peKatigitdlo,
sordlo Det grønlandske Selskab Københavnime
imalunit Det arktiske Institut Montrealime, avKu-
tigalugit inuit atausiåkåt tikerårtarsinåuput, ag-
dlagfigissaKåtåusinåuput atuagkanigdlo atuagag-
ssianigdlo atugkeKåtausinauvdlutik.
tamatuma nåmagsineKarsinaunigssånut av-
Kutigssat pitsaunerpåt ilåt pilersineKarpoK
GRØNLANDSPOSTIP naKitendgtalerneratigut.
tåuna ungasingitsunguaK tikitdlugo Kanadame
agsut maKaissineKarsimavoK. agsut nuånårutiga-
lugulo Kujamasutigåra erKarsautivnik måkuni-
nga atuagagssiaK tåuna sai'Kumiussivigisinautine-
Kai’mat.
atuagagssiaK KanortoK kalåtdlit nunåta inui-
xxut ikingutåinutdlo ungasigkaluai’tukutdlo er-
Kardlerissåinut Davisstrædip igdluatungåne naju-
gaKai'tunut — seKex-nup tarritarfiata ungatåne —
su j xmigssamisaoK atåssutaxigile.
ATUAGAGDLIUTIT — GRØNLANDSPOSTEN