Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 29.09.1966, Blaðsíða 13

Atuagagdliutit - 29.09.1966, Blaðsíða 13
ningitagkat nutåliat 30-50 pct.-imik pissaKautaunerussartut ningitagkat teryleninit sanåt nunavtine aulisautigssarnivigsut, imermik niitcllussincK ajoramik issigkaluartitdlugo suliariumi- nartaramik — agdlunaussagssiavingnit ingmigsut ningutigissu- nit ammeruput pissaKautaunerussardlutigdlo oirinerugamik angnertunerussumut igdluakåtårtincKartaramik Norgevie, pingdrtumik Norgep avangnåne pissutsimigut nunavtinut åssingo- Kissume, sinerissamut Kanigtume aulisarneK sule pingårutilerufugssuvoK, nauk kilisautit notitdlo atordlugit aulisarneK angnertumik sujuariarsimagaluartOK. sinerissap Kanigtuane aulisarnerme ningitagkat sule atorneKartorujugssuput, ukiunilo kingugdlerpåne norgemiut aulisartuisa pissarissartagkatik 30 procen- timit 50 procent tikitdlugo amerdlisitarsimavait ningitagkatik agdlunaussiagssa- nit hampinit sisalinitdlo sanåt nutålianik taorserångamikik. terylene agdlunaussianit avdlanit pitsaoKuteKarneruvoK Norgime sulivfigssuaK ingmikut angnertumik påsiniaerérdlune ningi- tagkiornermik ingerdlatsivdlualersi- massoK takuniarparput tåssaussoK A/S Spilkevigs snøre-not- & garnfabrik, Ålesundime agdlagfeKarfeKartoK. pi- ssortå Nils-Petter Skarbøvig OKalug- tuarpoK ningitagkiamik ilait, pingår- tumik terylenimit sanåt, amerdlåloKi- ssut nunavtinut tunisimavdlugit. pisi- ssut ilagisimavait Katångutigit Heil- mannikut, manitsormiut. ilaKutarit Skarbøvigikut nunarput takornarta- ringilåt. Nils-Petter Skarbøvig OKa- lugtuarpoK åtane Norgime sujugdler- pauvdlune Kalåtdlit-nunavta entåne natårnarniartalersoK, ajutorsimavor- dle umiarssuå pujortuliuvdlune kigåi- nermit aulisarfingmit Amerikame usi- ngerfigssaminut ingerdlanermine si- visunårpatdlårsimangmat, pissait usi- ngiarneKaramik kassilerneKarsimaga- mik. angutå ungasigsorssungitsukut toKussoK Nordafarimik autdlarnéKa- tausimavoK norgimiunutdlo pigingne- Kataussunut direktøriusimavdlune. Spilkevigip sulivfigssua ningitagka- nik nyloniussunik teryleniussunigdlo Norgime tunissaKarnerpaussartut ila- gåt, tunissartagait ilåtigut Norgip a- vangnåne atorneKartardlutik. ningi- tagkat nyloniussut sule tunineKarne- russarsimåput teryleninit sujugdliuv- dlutik atugaulersimagamik. teryleni- mitdle ningitagkiat avdlanit sanånit ardlaligtigut pitsaunerussuteKarput, tasisuassunginamik, imermik to pro- milinarmik mitdlussissaramik tamå- nalo pissutigalugo issigtitdlugo Keri- neK ajoramik taimalo kigtoråsanatik. sulivfigssuarme sulissut 125 migssi- liorpait atorfigdlitdlo arfineK-pinga- sut. ukiut 5—6 matuma sujornagut aitsåt ningitagkat teryleniussut suliv- figssuarmit tåssånga sanaortorneKa- lerput. sulivfigssuaK 1894-imérsuga- luardlune nutåliaoKissunik atortoKar- poK. ukiumut niorKutigssiarineKartar- tut ilagait ningitagkat terylenit 50—75 tonsit, ningitagkat hampinit sanåt 25 tonsit migssiliortut, Kagssutit mar- dlungnik Kilernigdlit 10—25 tonsit snurpenotitdlo 100 tonsit migssiliortut. agdlunaussat tomminik mardlungnik silissusigdlit tikitdlugit månamut sa- naortorneKarput, ukiutdle ardlaKå- ngitsut Kångiugpata fem tommitut si- ligtigissut sanaortorneKalersugssåuput — nylonit, terylenit agdlunaussagssia- vitdlo. sulivfigssup Kagssutit ningitag- katdlo sanaortortagai .amerdlanerujar- tuinartut teryleniuput nyloniuvdlutig- dlo — sulissuisalo agfait arnåuput. — ningitagkat sordlo hampinit sa- nåt sanaortortuaravtigik pissutaussut ilagåt tåuko nålagauvfingmit tapissu- titalerdlugit pineKarsinaunerat. tai- matut årKigssussinerup kingunerå au- lisartut amerdlaKissut ningitagkanik „Kanganisanik" pisiortortarnerat nu- tålianik pisinatik, Nils-Petter Skar- bøvig OKarpoK ersserKigsaivdlunilo ningitagkanut amuautit akugtungitsu- nik saligtariaKartartut ningitagkat te- ryleninit nyloninitdlo sanåt atoråine. ningitagkat terylenit pissaKautaunerussarput aulisarnikut sujunersuissartoK Wig- go Lund nunavtine ningitagarssutitåt pilerssårusiorneKarneråne ingerdlåne- Karnerinilo peKatausimassoK OKarpoK ningitagkat aminerujartortitdlutik pi- ssaKautaunerujartortartut. ningitagkat terylenimit sanåt avdlanit pissaKau- tauvdluarnerpaussarsimåput. ningitagaK terylene 6 kilolingmik taineKartartOK ningitagkatut sisalimit sanåtut 18 kilolingmik taineKartartu- tut ningutigaoK, tukimutdlo silissuse- rait 2,90 mm åma 4,80 mm. ningitag- kat amitsut sarfautitipatdlårneK ajor- put, taimaingmat ningitsiviginiagaK erKorneruvdlugo ningineKarsinåuput. ningitagkap amitsup Karsorsaisa ilåt aulisagkamit kineKarune ningitagkap silingnerussumit OKimåinerussumitdlo OKinerunera pissutigalugo aulatårtine- KarnerussarpoK. tamåna pivdlugo au- lisardluarnerussarpoK angnertuneru- ssumut igdluaKåtårtineKartarame. ningitagkat terylenit atoråine ningi- tagausivit nåpartårKat tamaisa ningi- tagkanik 30 procent migssiliordlugit tangnerussunik imaKartineKarsinåu- put. ningitagkat tåuko sujorna nunav- tinut erKuneKarput (Nordafarip ava- tånut). ningitagarssutitåt angnermik måne ningitagarssorneK ingerdlanerdliugaoKaoK igdlut aulisartut ningitagkamingnik neKitsersuissarfe, aulisar- nermilo atortumingnut tornorsissarfe iluarsaissarfilo amigauti- gineKarput — kalatdlit aulisarnerme atortue ukion kaujatdlag- dlugo silåinarmitineKartarnermikut aulisarnerme atugauner- mingnit aserorsarneKarnerussartut — Kalåtdlit-nunåne sinerissap Kanigtuane ningitagarssordlune au- lisarneK iluanårutausinaunera ino- rujugssuardlugo ingerdldneKarpoK. tamatumunga pissutaussut ardla- liuput, pissutaunerpaussordle tdssa nuname neKitsersuissarfeKångineK. ukiup KanoK ilineragutdlunit auli- sartup angatdlåme Kåne neKitser- suissarnera ajordluinarpoK. inuit taimak någdliungnartigissunik su- lisinek ajornanaut, taimatutdlo su- leriauseKarnerme aulisarnerup a- ngussaKardluardlune ingerdldne- Karnigssaralua migdlisitarpå. — Norgip avangnåne pissutsimigut månisungajak itume igdloKarfingne aulisarfiussune igdloKartarpoK neKit- sersuissarfingnik aulisarnermilo ator- tunut iluarsaissarfingnik torKorsissar- fingnigdlo niuvertarfingnit amerdla- nerussunik. igdlut aulisarnerup inger- dlåneKarnerane atortut taimåitut pi- gitinagit aulisarneK pigssarsivfiuv- dluartumik ingerdlåneK ajornaKaoK, aulisarnerme sujunersuissartoK Wiggo Lund autdlalemine pivdlugo OKaloKa- tigineKarnermine OKarpoK nangigdlu- nilo: ncuitsersuissarneK — igdlut nuname neKitsersuissarfit pigineKarnerisigut åma aulisartup ila- Kutane månarnit angnerussumik ila- icutane suleKatigivdluarnerusavai. sor- dlo mérKane agdlilersut avdlatdlunit neKitsersuissorisinauvai. aulisartut nangmingneK uvdlut tamaisa pissa- mingnik tulåussisinauniåsagaluarput autdlarKingnermingnilo ningitagkat neKitsersorérsimassut tiguinartésav- dlugit. ningitagkanik neKitsersuissar- neic akisujårtaraluarpoK, aulisartu- nutdle akilersinaussugssauvoK neKit- sersuisitserértarunik pissarissartagka- tik mardloriautait sivnerdlugit amer- dlisisinaugaluarmatigik. — igdlut aulisarnerme atortut kia Norgime sanatitarpai? — niorKutigssiorfit sanatitarpait, a- serfatdlagtailissardlugit nåkutigissari- ssardlugitdlo. sananeKarnerine ani- ngaussartutit 40 procenté tikitdlugit - Wiggo Lund nålagauvfik tapissuteicartarpoK. Nor- gime niorKutigssiorfit tamarmik tai- måitumik mingnerpåmik atautsimik igdluteKartarput, aulisartunutdle ilua- Kutigssiat taimåitut amerdlåssusinut aperKutaussarpoK tunissaKartartut KanoK amerdlatiginerat. måne taimåi- tunik sanaortornigssaK aulisartut pe- Katigigfisa sulissutigissariaKarpåt, i- nugtaussutdlo tamarmik suliagssamik namagsingningniartariaicarput auli- sartut atausiåkåt suliagssaK artormå- ssuk. — kalåleK aulisartoK 16—20 tonsi- lingmik angatdlatilik aulisarnerme a- tortOKarajugpoK 30,000—50,000 kr-nik nalilingnik, atortutdlo tåuko ukioK kaujatdlagdlugo mana silåinarmitar- put. aulisarnerme atortut silåinarmi- tineKartarnermingne aulisautauvdlu- tik atorneKarnermingnit angnerujug- ssuarmik aseroriartortarput. sordlo aulisarnerme atortut nyloninit sanåt seKinertarititdlutik sukanissumik aKi- liortarput. kalatdlit aulisartue ani- ngaussarpagssuarnik sipågaKartalisa- galuarput aulisarnerme atortuming- nut iluamérsunik torKorsiveKaleralua- runik. atugarait, nangminerssortutdle atau- siåkåt åma pisiarissarsimavait iluari- vigtardlugitdlo. månale tikitdlugo ag- dlunaussiagssavingnit ningitagalianit KanoK angnertunerutigissumik pissa- Kaulaussarnersut kisitsisitigut ersser- Kigsunik påsissutigssaKångilaK. ilisimaneKarpordle sordlo portu- galimiut angatdlatinit mikissunit amitsunik ningitagaKardlutik umi- arssuarmut aulisartut Kåumatit si- samat ing er dianer ane sårugdling- nik 1200 tonsinik tarajuisimassut, amerdlanertigut Kdumatine arfini- lingne aulisarångamik aitsåt tai- matut amerdlatigissunik pissaKar- taraluardlutik. ningitagagssat nutaliat tapivfigineKartåsåpat? ningitagkatdle teryleninit sanåt aki- sujuput; 8 kilolingnik taineKartartut isangnertut 48-tut takitigissut måna Nungme 29,40 kr-Karput, 6 kiloling- nigdlo taineKartartut åmåtaoK isang- nertut 48-tut takitigissut 14,84 kr- Kardlutik — imalunit agdlunaussiag- ssavingnit ningitagagssiat akisa mar- dloriautåinik —■ pingasoriautåinik a- keKardlutik. aulisarnerme sujunersuissartoK Wiggo Lund isumaKarpoK ningitagkat teryleninit sanåt aké migdlilertaria- icartut. — Norgime Kalåtdlit-nunanilo nålagauvfiup tapIssuteKartarnerane iluardluångitsunik årKigssussineKar- simavoK. Norgime ningitagagssat ham- pinit sanåt nålagauvfingmit tapissute- KarfigineKartarput nyloninit teryleni- nitdlo sanåt tapIssuteKarfigineKåsana- tik, nauk nutåliat Kanganitsanit ang- neroKissumik pissaKautaussaraluartut. Kalåtdlit-nunåne tapIssuteKarfigine- Kartartut ilagait autdlaisit akisut a- merdlanertigut kalåliungitsunit pisia- riortorneKartut nunamitdlo autdlaru- ssorneKartut. soK-una tapissutaussar- tut niorKutigssanut tunissagssiorner- mut iluaKutaussunut nungneKarniå- ngitdlat? Wiggo Lund aperaoK. ningitagkanik nutålianik atuissut ilagåt landsrådimut ilaussortaK An- thon Petersen, Påmiune najugalik, ni- ngitagkanik tåukuninga nersualåriv- dluartOK ilåtigut ningitagkat tåuko i- musimavdlutik ukiume KerruneK a- jormata, Kanganitsanitdlo åtartune- ruvdlutigdlo suliariuminarnerungma- ta. akisunerugaluarput sivikitsumig- dle atordlugit ingmingnut akilertar- put ningitagkanit sisalinit hampinit- dlo sanånit pissaKautaunerussaramik. Køb hos specialisten - direkte fra fabrik: PAPIR POSER PAP Ingen ordre er for lille. Rekvirer vore specielle ordre- kort og indsend Deres bestillin- ger på disse. Vi betaler portoen. Altid et velassorteret lager til konkurrencedygtige priser. A/S DANSK PAPIRVAREFABRIK Rantzausgade 62—64 København N Repræsenteret ved: B. Ingerslev Petersen. Rømersgade 11, København K. ningitagarssutit ajornartorsiu- taisa ilait anigorneKartut — Kalåtdlit-nunåne aulisarnerup i- neriartortineKarnigsså sujunertaralu- go ukiune pingasungulersune suli- ningne KanoK påsissaKarpit? — uvanga nangmineK suliarpiavnut: ningitagarssutit angisut sisamat inger- dlatitaunerånut tungassunik OKausig- ssaKangångilanga, angussat nangmi- nérdlutik takussutigssaKartitsingmata. autdlarKåumut ajornartorsiuteKara- luartoK avdlanigdlo aporfigssaKara- luartOK angatdlatit ukioK atauseK nå- magtingajagdlugo atugaunermingne aulisagkanik 3000 tonsit sivneKartunik tulåussaKarput, taimalo angussaKar- neK norgimiut pissarissartagåinut na- lerKiutdlugo nikaginagagssåungilaK. — sut autdlarKåumut ajornartorsiu- taugamik? — kingorårtigssanik amigauteKar- neK. tamatuma kingunerisa ilagåt jut- dlip kingorna aulisagaKardluarnerata nalåne aulisångitsorneK, angatdlatit- dlo ilåta ikuatdlagtornermigut sap. ak. 5—6-ine soriångitsornera. kingorår- tigssatigut ajornartorsiutit måna ani- gorneKarput, aperKut tamåna sangmi- neKarnerpausimangmat. amutsiving- migdle iluarsaissarfingmigdlo amigau- teKarneK malungnaKaoK. tamåna ni- ngitagarssutivtinuinaK ajoKutéungilaK aulisartunutdle agdlame angatdlati- nut måne angalaortunut tamanut ajo- KutauvoK. — ukiune måne sulivfigissangne Ka- låtdlit-nunåne aulisarneK malungnar- tumik sujuariarfiuva? — åp, taimak OKartoKardluarsinau- vok. aulisarneK uvdluvtinut tugdluar- nerussoK ingerdlatisavdlugo soKutigi- neicarpoK. kalåtdlit aulisartut ardla- KaKaut aulisarnerup ingerdlavdluar- nigssånik påsingnigsimassut pikorig- sutdlo. kalåtdlit aulisartuisa ilarpag- ssue inuiaKatigit avdlat aulisartuinit inornerungitdlat. sordlo rejerniarner- me kalåtdlit iliniarKigtariaerusimåput. — mångånit autdlaruvit sulerilisa- vit? — Norgimut utisaunga, tagpavane aulisarnerup ineriartortineKarnerane suleKataorKuvdlunga kajumigsårne- Karsimagama. — Norgime aulisarneK nåmagtumik sujuarsimånginame? — aulisarneK ineriartortineKartuar- poK. avdlanut nalenriutdluta kinguar- tortarnivtine aningaussaiautigissartag- kavut amerdlavatdlårput. måna angu- ssaKardluarsimavugut, taimatutdlo a- ngussaKardluarsimanerput pigiliusi- méinarnago agdlilerniagagssarårput. — taimalo sulinigssame peKataoru- sugpunga, Wiggo Lund naggasivoK. umiarssualiorfmgme nålagaussaK landskassip umiatsialiorfianut Ausiangnltumut erninaK atorfinigtug- ssamik pigssarsiariniarneKarpoK umiarssualiorfingme amutsivigtånilo nålagaussagssaK inerdluarsimassoK nålagkersuisinåussuseKardlune misi- ligtagaKardluardlunilo sulissunik sujulerssuisinaussoK. kigsauteKartut amutsiviup angatdlatit 200 tons anguvdlugit OKimåissuseKartut anguv- dlugit KaKitsisinaussup atornigssånik påsisimassaKartut sagdliutineKaru- mårput. sungiusarnigssaK erKarsautigalugo imaKa pissariaKarsinauvoK Kåuma- tine mardlugsungne Danmarkime amutsivit taimåitut ilåne sulitsiarnig- ssaK. umiarssualiorfingme nålagaussamut Kalåtdlit-nunåmiussumut åmalo piumassarineKartutut piginåussuseKartumut akigssarsiarineKarsinaussut isumaKatigissuteKarnikut aulajangerneKarsinåuput Kalåtdlit-nunåne tjenestemandit akigssausersorneKarnigssånik inatsime nr. 168-ime 27. maj 1964-ime uvdloKartume lønningsklasse 10-me akigssautigssatut pi- neKartut amerdlaKatåinik, tåssalo autdlarKåumut akigssautigssai sumiu- ssutsimut tapisiaK ilångutdlugo månåkut angissuseKåsavdlutik 1.525,00 kruninik akigssauteKarfingmilo tåssane kigdiigfigssarisavdlugit 1.801,00 krunit Kåumåmut. Kångiutornerit akilerneKartarumårput. atorfik tåuna åma Kalåtdlit-nunåmiungikaluartumik inugtalerneKar- sinauvoK akigssauserneKarumårdlunilo tamåko akigssauserneKartarnerat maligdlugo. nautsorssutigineKarsinauvoK ilagissaringnut igdlugssaKartitsinigssaK. piumasinaussut KinuvigineKarput agdlagdlutik ajornångigpatdlunit te- legramerdlutik piumanertik nalunaerutigerKuvdlugo Kalåtdlit-nunånut landshøvdingimut, Nungmut, nalunaerutdlo tamåna tigusimassariaKåsa- vara kingusingnerpåmik 15. oktober 1966-ime. LANDSHØVDINGEN OVER GRØNLAND, GODTHÅB. 13

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.