Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 29.04.1971, Blaðsíða 15

Atuagagdliutit - 29.04.1971, Blaðsíða 15
nunavtine nålagkersuinerme nutåmik sarfaKalerunangilaK landsrådip sujuligtaissuata folketingime ilaussortatut ima- lunit Kalåtdlit-nunånut ministeritut periarfigssaKalisagalua- rune Kinersissarnermik inatsit avdlångortiniarumagå påpiarat taisiviussut penrigsårtu- mik kisineKaraluarmatalunit landsrådip sujuligtaissuata Erling Høeghip K’aKortume ilaussortau- nine piginåsavdlugo iluaKutigi- ngilai. perKigsårtumik kisitser- Kingnerme palase Jonathan Motz- feldt amerdlanerujuarsinarpoK. landsrådip sujuligtaissua Kini- gauvfingmine ulapilorérsimav- dlune åmalo Kinigaunidnerme u- lapilorérsimavdlune encigsisimår- sinångorpoK. kalåtdlisut ilisar- nautivigssuane igkamit péntajå- lerpå. tåssa Kajartortartutut pau- tai sujugdlit erKåissutaussut uki- unik perérsunik, méraunerup na- lånik åmalo kalåtdlit kulturiånik. — tåssa ilisarnautiga, taima landsrådip sujuligtaissua oKarsi- mavoK kalåtdlit kikussutsiming- nik ilisimangningnigssåt pivdlugo OKatdlineKarugtulermat. Nup umiarssualivitOKåne Hans Egedep igdlua landsrådip suju- ligtaissortågssånut nugterfigine- Karnigssaminut piarérsimassug- ssauvoK 15. juni. taimanikugssamut Erling Høegh ilisarnautålo Kimaguterérsima- ssugssåuput, danskit najugåine pissariaKavigsumik • ferieicardlu- ne. — Kalåtdlit-nunåne nålagker- suinermik ingerdlatsinerme inå- sugtut sumut ingerdlaniarnerat Kanon: isumaKarfigaiuk, Erling Høegh? — apererusugsinauvunga inu- sugtut sumut ingerdlaniamerånik aperKutikut suna encarsautigine- rit. tåssame 1955-ime Kinigaoncår- nivtutdle sualugtigfngilaK, tåssa taimane landsrådimut ilaussor- tausimassoK atausInaK kisime Ki- nigaorKingmat. taimane inåsugtut sumut ingerdlaniamerånik oKa- lugtoKarsinausimagaluarpoK. ki- siåne tamåna ingmikut malung- hautiligtut taimane isumaKarfigi- neKarsimångilaK. måna Kinerserérnerme Nfip a- vangnåne infisugtut sumut inger- dlaniarnerånik malungnauteKå- ngilaK. taimåitoKésagpat tåssau- ginåsaoK Ausiangne Otto Steen- holdt. Påmiune KinigaussoK infi- sukånersuvoK. Narssame taimåi- ngilaK. K’aKortume Jonathan Motzfeldtip ajugauvfigånga, ku- laringilarale tamåna erssiutåu- ngitsoK Kalåtdlit-nunåta inuisa nutånik inusugtunigdlo lands- rådime ilaussortaKalernigssamut kigsautigissånut tåssame amer- dlaneruvatdlångitsunik ajugåu- ssuteKarpoK. Nanortalingme Marius Abeisen KinerneitarKigpoK, kisiåne Ang- magssalingme Scoresbysundimilo inusugtut mardluk KinerneKar- put. Scoresbysundime nalautsor- nerinarmik ilaussortångortitsine- KarpoK, tangnermortitsinikut, Ja- kob Simonsen KinerneKaridsaner- sok, taimåitumik tåssane inuit avdlatut isumaKalersimanerånut tamåna erssersitsissungilaK. nålagkersuinermik inger- dlatsineK tåunauginartoK OKautigerKigkumavaråtaoK politi- kerit inusugtut måna landsrådi- mut ilaussortaulersimassut Kini- gauniunerme erssersisimangmå- ssuk nålagkersuinermik inger- dlatsinigssaK tåunarpiaK „pisor- Kat“ ingerdlåsimassåt. imaxa a- torsimavait OKautsit avdlat, OKa- riartautsit avdlat. kisiåne ataut- simut issigalugo åssigigput. taimåitoK KularnauteKångilaK sujunigssame nålagkersuinermik ingerdlatsinerme encarsautit nu- tåt sarKumiuneKarumårtut, ku- larnångilardlo månåkumut naler- Kiutdlugo ingmikortune ardla- lingne avdlångåteKarumårtoK. ki- siåne tamåna ima isumaitarfigi- ssariaKångilaK tåssaussoK avdlå- ngåt nutåK imalunit ingerdlautsip tamanut tungassumik avdlångor- tineKarnigssånik inuit kigsautigi- ssåt. uvagutaoK måna atorung- naertugut Kinigauvfivtine peica- tausimavugut suliagssaKarfingne ardlaligpagssuarne maligtariniag- kat nutåt pilersineKarnigssånut. kingorårtigssaKångitsoK — kigsautigissane inuvdluamu- ssutigigagko Schubert-ip nipiler- ssusiå Ufuldendte (inerneKarsi- mångitsoK) imåisimåsaoK ardlå- nik inigaKarsimånginavit. sunau- na? — imaiginångilaK nåmagtumik inigaKarsimånginama. landsrådip agdlagtOKarfiuvdlo atåssuteKarnerat iluamik pilersi- neKarsimångilaK. åmame kingo- rårtigssavnik perorsagaKarsimå- ngilanga. taimatutdlo suliniarneK akornusersorneKarnerpausima- vok inuit atausiåkåginait politiki- mik ingerdlatsinerat pivdlugo torKaissarnermit. inuit atausiåkå- ginait KinigagssångortineKartar- nerata kingorårtigssamut piarér- sainigssaK periarfigssaKalersisi- nåungilå. agdlåme sujuligtaissup tugdlia sukutdlunit „iliniartitau- simångilaK". inatsit nåpertordlu- go suliagsså tåssauvoK sujuligtai- ssup atorungnaernerane taortåu- savdlune, Kinigauvfiuvdlo nalåne sujuligtaissoK sumigdlunit perKU- teKardlune sujuligtaissutut na- nginarsinaujungnaerpat sujulig- taissup tugdliata atautsimineK sujulerssusavå. taimåitumik forretningsudvalg- ip sujunersut suliarisimavå tai- neKartoK rådmandeKalernigssa- mik årKigssussineK. ajoraluartu- mik uvanga nalivne sujunersut tåuna inatsisigssatut ångutingit- sorpoK, kisiåne neriugpunga av- dlat inatsisigssångortiniarumåråt. sujuligtaissumut oKilisaissoK — rådmand sunauna? — rådmand sujuligtaissup tug- dlianut pårdlåuneitartariaKångi- laK. landsrådip sujuligtaissua å- ssigalugo rådmand suliarissartag- kaminit sulissarungnaersineKarsi- massugssauvoK. Nångme najuga- KåsaoK, suliagssålo tåssauvoK su- liagssaKarfingne ardlaligpagssu- arne sujuligtaissumut OKilisai- ssusavdlune. sujornatigut landsrådip atautsi- minerane oKautigisimavara i- nungmut atauslnarmut ajornaku- sortorujugssåssoK landsrådip su- juligtaissuanut suliagssaritine- Kartut tamaisa nåmagsiniåsavdlu- git. taimåitumik pissariaKartu- vok, pingårtumik politikerit inå- sugtut ilåt landsrådimut sujulig- taissungorpat, OKilisåussinigssa- Landsrådsformanden med resterne af sin grønlandske identitet. Især pagajen på væggen minder ham om den grønlandske kultur. landsrådip sujuligtaissua kalåtdlisut ilisarnautime amiåkuisa akornåne. pingårtumik pautit igkame nivingassut erxaisftarpåt kalåtdlit kulturiånik. Landsrådsformand Erling Høegh klør sig i nakken efter landsrådsvalget. Men han er ikke bitter. landsrådip sujuligtaissuata Erling Høeghip kavssine kumigkå Kinersi- nerup kingorna. narragsimångilardle. mut periarfigssarsinigssaK. råd- mande KinerneKartugssauvoK ma- ligtarissagssat landsrådip sujulig- taissuanut atortut åssinge malig- dlugit. suliagssaisa ilåtigut ilagi- savait sujuligtaissuvfigpagssuit landsrådip sujuligtaissuata avdla- tut ajornartumik sujuligtaissuvfi- gissagssai. rådmand taima itoK landsrådip sujuligtaissugssåtut piukunartug- ssauvoK. tåssame taimåitungor- nigssamut sungiusarsimanerpau- VOK. — OKartoKarsimavoK Nungme Kinigagssångortisimagaluaruvit landsrådimut Kinersinerme Kini- gaunigssangnut ilimanautitit ang- nerusimåsagaluartut. sorme tai- maisiungilatit? — imåisinauvoK Nungme Kini- gagssångortisimagaluaruma Kini- gaunigssavnut ilimanautika ang- nerusimåsagaluartut. åmame Ki- nersinigssaK sujornutdlugo amer- dlasånik kajumigsårneKartarsi- magaluarpunga. kisiåne K’aKortu- me Kinersissigissartagkåka ilagi- nåinarumasimångilåka, neriugsi- mavungalo Kinersissartut ajunge- KutaussoK una ersserKigsumik påsisimåsagåt landsrådimut ilau- ssortartik landsrådip sujuligtai- ssorigå. Nångme Kinigagssångortisima- galuaruma imaKa taineKarsimå- sagaluarpunga „tavagtoK", folke- tingimutdlo KinersineKåsagaluar- pat K’aKortume såkukinerulersi- måsagaluarpunga. Kinersissarnermik inatsisigssaK nutåK — måna folketingimut Kinersinig- ssaK ilingnut atorsinaujungnaer- tutut inerdlune? — periarfigssaKarpoK. sordlo å- ma rådiukut OKarérsimassunga Nikolaj Rosing uvangalo akerdli- lersoKatigingniångilagut. åssigig- sumik politikeKarpugut, sianitsu- liornerussugssauvordlo politiki- mik tamatuminga ilalersuissut Ki- nigagssanut ardlalingnut siaruar- tisavdlugit. måna ilisimaneKångi- laK Rosingip uvangalo isumaKa- tigingniutigssavut KanoK inger- dlajumåmersut. — folketingimut ilaussortångo- ruvit Kalåtdlit-nunånut ministe- ringornigssamut ilimanauteKar- putit? — åp, isumaKarpungalo tamatu- munga piukunardluartussunga. — folketingimut ilaussortångo- ruvit, imaKalunit ministeringoru- vit, suliniarumavit Kalåtdlit-nu- nåne Kinersissarnermik inatsit pitsångorsarniardlugo Atuagag- dliutit issornartorsiuinerat tunu- leKutaralugo? — åp. -den. Figurer til højskolen Den grønlandske billedskærer Jo- han Kreutzmann fra Kangåmiut er kendt for sine smukke farve- lagte træfigurer. Denne gruppe er lavet omkring 1910 og er fundet i en københavnsk antikvitetsforret- ning af forstander Poul Madsen, „Grønlænderhjemmet". Købesum- men ca. 5.500 kr. vil blive sikret gennem en indsamling, og når det er sket vil figurerne efter „Ro- skilde Tidende" blive skænket til Knud Rasmussens Højskole i Hol- steinsborg. Kiperugkat højskolimut kalåtdlip Kiperuissartup Johan Kreutzmannip kangåmiormiup Kissungmik Kiperugai Kalipausig- kat ilisimaneKardluartuput. pilag- tut, KavssagtoK Kapiartordlo må- ne takutineKartut suliarisimavai 1910-p migssåne, tåukulo „Ka- låtdlit-igdluat“ne sujuligtaissup Poul Madsenip navssårisimavai Københavnime pisoKaerniarfit i- låne. katerssuinikut nåmagtiniar- neKartugssåuput aké 5.500 kr. migssåinitut, pisiarineKarérpatalo „Roskilde Tidende“me agdlautigi- neKartOK maligdlugo tuniuneKar- tugssauvdlutik Knud Rasmussen- ip Højskolianut. 15

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.