Atuagagdliutit

Árgangur
Tölublað

Atuagagdliutit - 02.03.1983, Blaðsíða 40

Atuagagdliutit - 02.03.1983, Blaðsíða 40
Oqallinneq • Debat_ Inuutissarsiomeq aalisamerinnar- miinnerpa? KNAPK inuutissarsiomeq pillugu oqalliscqaraangami sammisagaasa pingaarnersarigalugaat tassa aali- s'akkat SAARULLIIT, piniartut a- tugaat sooq minnerulitaasutut mi- sinnartarpa? Uummannap Uper- naviullu aallartitarisagai eqqaas- sanngikkaanni piniarlulul inuutis- sarsiorneq oqallisigineqanngippal- laaqaaq sooruna? KNAPK-mut ilaasortaanngilanga, kisianni suliffeqaraluarlunga piniar- tutut inuutissarsiomeq kutsimaffigi- vallaanngilara, piniartuuneq misiller- figisimagakku, piniartut atorsima- saat misilitlagaallu tamaasa misilitta- garisimavakka taamaattumik piniar- tunik illersuerusuttuuvunga. Ullumikkut inuuneq eqqarsaatigis- sagaanni tusartuarpavut makku: U- kioriuunersua, issersuaq sikuunersua- lu. Avannaamiuusugut siku pinngit- soorsinnaanngilarput. Tamatigullu sikujaarnissarput kissaatigisatta an- nerpaartarisarlugu. Avannaani siku- neq ajuleraangatta ukiorluttarpugut (sikkorlukkaangat). Nalunanngilarlu ukiuni kingullerni sikusarnera siua- riartorlunilu sinerissamut tamarmut siaruariartussasoq ukiut quiil ingerla- neranni. Soorlu kalaallit oqalut- tuaanni taamanersuaq taama pisima- soq. Taamaalissappat angallatit aali- KinersinigssaK tiguartiåssuserdlo nålagkersuinikut sulcKatigiglTt (Par- tiet) pilersineKarnerisa iluaKutigåt i- sumat pitsaussut anguniagaicardluar- tutdlo peKatigigl'i u lersi manerat. tai- måikaluartordle pingartumik Kinersi- neKalersitdlugo Kinersissartussugut malugisimassarparput OKautsit tu- ngavigssaKarpiångitsut KinerKusår- nerme ilångussuneKartarnerat Kiner- sissartunut (iguartiavatdlårtunut mi- anerssorriginerussariaKaraluartut. Partip Sujumut-p nunaKarfingmiu- nut ugpilcrsitsiniutigiuarpå nangmi- ncK nalagkersuissoKartitsilernermi- gut nuiuiKarlTt sumiginagaussut pior- sainiariigincKalcrnerat. ituåipordle: Sujumut pilersincKångikatdlaimatdle Landsrådime ilåtigut mana Atåssut- ip nuiniassorlainik Landsrådime o- KaldlisigitineKalermat nunaKarlit piorsaiv ligineKamigssåt. taimåitumik uvdlumikut Lands- tingime ilaussortat isumaKatigissutait nunaKarlingnut tiingassut tåukunå- nga aK ut sissussul låssa nålagkersui- ssoKarlitsissunik Sujumukunit nå- magsiniameKartugssåuput åmalume Atåssutdlunit atculsissiigaluarpat ta- måko nåmagsiniarneKartugssåuput, Landstingivme tamarmiussup isuma- Katiglssutigisimangmatigik. sulile maluginiagagssaunerussoK tåssa parti Inuit AtaKaligit sujuligtai- ssuat Sermitsiame aperineKarpoK A- tåssut Kinersinerme amerdlanerussu- teKåsagaluarpat siikut sulcKatigisl- naunerait, akivoK takujuminåinerar- dlugo, tåssagoK Atåssut EF-imut na- lagauvfeKatigingnermutdlo ataniar- tungmat. uvt'alo OKalugtuardlutik EF-imit aninigssaK amerdlanerussu- teKartumik akuerineKarérsimangmat erKartorKigtariaKångitsoK. åmalume Atåssut ip isumå påserersimagunara- luarpå amerdlanerussuteKarneK atar- Kiumangmago. kisalo Atåssutip na- lagauvIcKatigingnermik iluaringning- nera pivdlugo sulcKatigiumåsavå. i- måinerdlune Sujumut Kardlume si- nåinåtigut nålagauvfeKatigingnermik iluaringnigtoK? kisalo oKautigå Atå- ssul pisoKarpalugtåssoK nutånutdlo akerdliussoK, tauvalo nålagkersuissu- titallsagaluarune kinguariarneKåsa- ssok. låssane ArKaluk Lyngep OKa- riartausia ingassagtajårpalugtoK er- sserKigpoK. Atåssutivme pisortcat a- jungitsut iluatigai åmalume nutåt a- jiingitsut sujunigssame iluaKutigiu- mavai, kisiåne nutåt uvdlumikumut sujunigssamutdlo nalerKusoringisane pinagit. taimåitumik agsut Inuit AlaKatigit isumåt paitsunganartuarpoK, uvagu- me påsingningnerput maligdlugo su- junertaringmåssuk nunavtlne nang- minTsassugut. nålagauvfeKateKarata, filiasiorata, augtitagssarsiorata, nu- navta pinialugagssartai inuniutigalu- git. tamåna nunavtlnut Issileriartortu- mut Kåumatitdlo ardlaligssuit siku- ssalerneranik ajornartorsiortitaussa- lersunut politik nalerKUtingilan piso- Karpalugpatdlårtumigdlo laissaria- Kardlune. manåkut 18-inik ukioKalersima- ssut Kinersislnångormata åipåtigut tupingnångitsumik parti Inuit AtaKa- ligit inusugtunit aKungneKartoK inu- sugtorpagssuarnit katerssuvtingorsi- mavoK. Kujanartumigdlo sule inu- sugtorpagssuaKarpoK sunut pisima- ssunut påsingnigdluarKårdlu.tik isu- mertartunik, taimailivdlutigdlo isu- maliordluarérnermikut suliniaKati- gigfingnut avdlanut ilångutartunik. inusugtunguit-å, 18-inik ukioKaler- simassuse Kinersiartulinglnivslne å- malo partit ardlånut ilångutinginivsi- ne erKarsardluarKårniaratdlaritse. i- livse sujunigssarse sule uvdlumikut tiingavigssiuniardlugo erKarsardluar- nerunersut ilånguvfiginiartardlugit. Levi Petersen, Atåssut ilaussortaK. sariutit qanoq pissappat? Aalisartor- passuit piniartutut inuutissarsiomeq sapersut nalunngilavut qanoq pissap- pat? Atamanna tapiiffigeqqullutik qinnuteqaqisut. Piniartorliuna inuk akeqqortooq, atukkani qanoq oqimaatsigigaluar- pata inuttut atuiumasartoq nillianani qinnulooqinanilu. Oqarsinnaavunga- lu ukioq manna piniartut ilungersor- nartorsiortut, ukioq manna nalunan- ngitsumik ukiunut siuliinut naleqqiul- lugu natsernik puisaasannerujussuu- voq, nalunngilaralu piniartut Uum- mannap eqqaani ukiarlualernerani ajornartorsiuteqartut, pingaartumik akilersugaqartut, tamannami tupin- nanngilaq. Taamaattumik piniartut ikiorsiiffigineqarnissaat pisariaqaler- taraluaqisoq sumiginnarneqartutut misiginartarpoq. Piniartorliuna inuk akeqqortoq, a- tukkani qanoq oqimaatsigigaluarpa- ta inuttut atuiumasartoq nillianani qinnulooqinanilu. Oqarsinnaavunga- lu ukioq manna nalunanngitsumik u- kiunut siuliinut naleqqiullugu natser- nik puisaasannerujussuuvoq, nalun- ngilaralu piniartut Uummannap eq- qaani ukiarlualernerani ajornartor- siuteqartut, pingaartumik akilersuga- qartut, tamannami tupinnanngilaq. Taamaattumik piniartut ikiorsiiFfigi- neqarnissaat pisariaqalertaraluaqisoq sumiginniarneqrtutut misiginartar- poq. Massa naalakkersuisutta taman- narpiaq ilanngullugu ilungersuutigi- luaqigaat (amigartumilli), tamannalu KNAPK-mi annertunerusumik oqal- lisigineqartariaqaraluarpoq. Massa naalakkersuisutta tamannar- piaq ilanngullugu ilungersuutigiga- luaqigaat (amigartumilli), tamannalu KNAPK-mi annertunerusumik oqal- lisigineqartariaqaraluarpoq. Eqqarsaatigisigik piniartut 18 fod- siniit qummut alliartortunik angalla- tillit, illumik akilersugallit ilaatigullu ataasiunngitsunik aquuteralalinnik umiatsiallit qanoq atsigisumik am- ngaasartuuteqartariaqartartut allaat inoqutinnguamik ullormut inuussu- tissaqarnissaat, taama pinianngikka- luarlutik, sumiginnartutut ittarlugu- Oqartariaqarpugut: Inuiaqatigi11 akornanni inooqataasut PINIAR- TUT usornat nillianatik atukkatik atorumallugit aalajangersimasut. Noqqaassutigisariaqalerparpa1 benzinap solarillu akiisa milliallatsin- neqarnissaat, naalakkersuisut tapiis- suteqarnerisigut. Soorlu puisit amtt taamatorpiaq pineqartut. Eqqarsaatigeriarsiuk 1982-ip aa- saani qallunaatsiaat ukiunik 1000-in- nguisinneqarmata ikaartarfiliarsuaq (talittarfik) ullormi ataasiinnarnii atorneqartussaq milliuunit sinneqalu- git akilik naalakkersuisutta ima ajor- nanngitsigisumik aningaasalermas- suk uumilliallattoqaraniluunniit. Tu- pinn. Aatsaalli aningaasaliissutaasut piniartunut atugassat. Erik Aappalaartoq kalaallinit su- tut isigineqarami? Kalaallinit siuaasa- rineqanngilaq, toqutsisimaniniuna pillugu qimaasoq, ataqqinartutut isi- gisariaqanngitsoq, kalaallit Kalaallit Nunaanni inuunerånnut sunniute- qanngitsoq. Paasinnerusukkussi Qillarsuak- kunnik oqaluttuat atuagaq atuariar- siuk, aatsaat tassa ataqqiniagassat. Tamakkuluunniit sooq soqutigine- qanngillat? Nalunngilarput inuutissarsiut aali- sarnerinnarmiittussaanngitsoq. Taa- maattumik itsarsuarli kalaallip aner- saava illersortariaqarpoq, tamatta, tamavitta piniartortannguavut sulis- sunniartigit, KNAPK-mut ilaasortaa- gutta ilaasortaanngikkaluaruttaluun- niit, tamatta qununata saqqummiisa- lerniarta piniartortavut tassaammata nunatta kulturitoqqaminik kisiisa atatitsisui. Inuulkiaqqusingaarlunga Julius Tobiassen Pedel Ved Kalaallit Nunaata Katersugaasivia, Grønlands Landsmu- seum, er en stilling som pedel ledig til besættelse snarest el- ler efter aftale. Pedellens opgaver vil være: — almindelig vedligeholdelse af bygninger (indv. og udv.) — vedligeholdelse af arealet mellem bygningerne — tilsyn og vedligeholdelse af feltudstyr samt museets båd og oliefyr — deltage i opbygning af udstillinger og magasiner — deltage i restaureringsarbejder. Ansøgeren forudsættes at have en håndværksmæssig bag- grund (helst med træ). Arbejdstiden vil være 40 timer ugentlig og aflønning vil ske efter overenskomst af 25. maj 1981 mellem SIK og Det of- fentlige Aftalenævn vedrørende varmemestre, pedeller og vi- ceværter. Bolig kan ikke anvises. Ansøgning med oplysning om uddannelse og tidligere be- skæftigelse fremsendes senest den 19. marts 1983 til: Kalaallit Nunaata Katersugaasivia Grønlands Landsmuseum Box 145 . 3900 Godthåb. 40 NR. 9 1983 ATUAGACDUUTIT
Blaðsíða 1
Blaðsíða 2
Blaðsíða 3
Blaðsíða 4
Blaðsíða 5
Blaðsíða 6
Blaðsíða 7
Blaðsíða 8
Blaðsíða 9
Blaðsíða 10
Blaðsíða 11
Blaðsíða 12
Blaðsíða 13
Blaðsíða 14
Blaðsíða 15
Blaðsíða 16
Blaðsíða 17
Blaðsíða 18
Blaðsíða 19
Blaðsíða 20
Blaðsíða 21
Blaðsíða 22
Blaðsíða 23
Blaðsíða 24
Blaðsíða 25
Blaðsíða 26
Blaðsíða 27
Blaðsíða 28
Blaðsíða 29
Blaðsíða 30
Blaðsíða 31
Blaðsíða 32
Blaðsíða 33
Blaðsíða 34
Blaðsíða 35
Blaðsíða 36
Blaðsíða 37
Blaðsíða 38
Blaðsíða 39
Blaðsíða 40
Blaðsíða 41
Blaðsíða 42
Blaðsíða 43
Blaðsíða 44
Blaðsíða 45
Blaðsíða 46
Blaðsíða 47
Blaðsíða 48
Blaðsíða 49
Blaðsíða 50
Blaðsíða 51
Blaðsíða 52
Blaðsíða 53
Blaðsíða 54
Blaðsíða 55
Blaðsíða 56

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.