Atuagagdliutit - 22.04.1987, Side 11

NR. 17 1987
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
II
Oqallinneq • Debat
Seksuelt overførte sygdomme:
Kun befolkningen
selv kan løse
problemerne
Behandling er nyttig for den enkelte, men kun forebyggel-
se er midlet, som kan begrænse problemet for alle, skriver
tidligere landslæge Jens Misfeldt i en stillingtagen til de
mange nye syfilis-tilfælde
Den 6. april deltog jeg i et møde i
Grønlandsmedicinsk Selskab i Kø-
benhavn, hvor formanden for fore-
byggelsesrådet i Grønland redeg-
jorde for nogle af de planer* som rå-
det har for sit virke. Oplysning-
svirksomheden vedrørende AIDS
var naturligt nok også at finde her.
I forbindelse med netop dette punkt
blev der nogen diskussion om køns-
sygdomme i Grønland i øvrigt.
Jeg tror, det er vigtigt at se disse
ting i sammenhæng.
I en rapport om seksuelt overfør-
te sygdomme, der også tidligere har
været omtalt her i bladet, har jeg re-
degjort for udbredelsen af kønssyg-
domme og andre sygdomme, der
overføres seksuelt.
Omkring 10.000 erkendte tilfæl-
de af gonore og 250 tilfælde af syfi-
lis og formentlig også 8.000 til
10.000 tilfælde af clamydiainfekti-
oner er de talstørrelser, som vi gen-
nem alt for mange år er blevet så
vante til, at vi anser dem for »nor-
malen«. Og så skal man ikke glem-
me hepatitis B og den stigende fore-
komst af kræft i livmoderhalsen,
som også indgår i billedet af seksu-
elt overførte sygdomme. Endeligt
kommer så truslen fra AIDS!
Ind imellem har der været ekstra
toppe på tallene for syfilis og gono-
re. Lige nu synes Grønland igen at
være løbet ind i en ophobning af sy-
filis. Det giver lidt diskussion i med-
ierne, men hurtigt vil man igen slå
sig til tåls med tingenes tilstand. El-
ler vil man — også denne gang?
Kun forebyggelse hjælper
I min redegørelse kom jeg med nog-
le forslag til forbedringer af sund-
hedsvæsnets indsats, så diagnosen
kunne stilles mere sikkert og erken
des tidligere. Men sundhedsvæsnet
vil aldrig kunne løse opgaven. Den
kan kun løses af den ramte befolk-
ning selv. Vi må simpelt hen begyn-
de at forholde os anderledes til disse
sygdomme. Behandling er nyttig
for den enkelte, men forebyggelse
er det middel, som kan begrænse
problemet for alle.
Og forebyggelse af smitsomme
sygdomme kræver en afbrydelse af
smittespredningen — af smitteveje-
ne.
Ved at nedsætte antallet af tilfæl-
dige seksuelle forhold vil mange
smitteveje blive afbrudt.
Ved at gøre brugen af kondom til
en selvfølge, i hvert fald når man
har samleje uden for faste parfor-
hold, vil yderligere mange smitte-
veje blive afbrudt.
Det lyder som enkle forholdsreg-
ler. Og de vil beskytte den enkelte
mod syfilis, gonore, clamydiain-
fektioner, hepatitis B og også den
mulige fare for AIDS. Ja, også an-
tallet af tilfælde af livmoderhalsk-
ræft må antages at falde, hvis disse
regler overholdes.
Men vaner er svære at ændre.
Forebyggelsesrådet, hjemmestyret,
sundhedsvæsnet og landslægeem-
bedet har en vigtig opgave her. Men
det haster. Ikke mindst i lyset af
truslen om AIDS.
Jens Misfeldt
Ajuusaamaq
Meeqqat arfineq marlunniit 14-inut
ukiullit sisorarlutik sangusaarne-
ranni aprilip tallimaani 1987 Ma-
niitsumi ingerlanneqartumi nunar-
put tamarmi peqataatitaqarpoq.
Pissartanngunniornerilli timer-
sornermik aallakaatitassiortunik i-
lanngutassiortunilluunniit ilami
qeqqataluunniit radioatigut eqqaa-
neqanngillat.
Nunarput sisorarnikkut nunanut
allanut nallersuunneruvoq, meeq-
qallumi timersornermik ingerlata-
qartunut taartaasussaapput, soqu-
tigineqanngitsutullu misigisimatin-
neqartariaqaratik. Minnerunngit-
sumik pissartanngortortaasa uja-
mittaassaat pokalinnaattaassaal-
luunniit tunniunneqartariaqarlu-
tik. Tamakku eqqaamaneqartaria-
qarput.
Akerlianilli Sisimiuni arsamik u-
nammersuarfimmiit radiukkut aal-
lakatitaassiortoqartuarpoq, timer-
sornermik aallakaatitassiortartut
marluullutik peqataaffigisaaannik.
Nalunarporli qaqugu pinerpoq ar-
samik arsartartut sisorartartul-
luunniit nunani allani unammeqa-
taasalernissaaat.
Kissaatiginaqaaq pisut sumiinne-
ri alapernaaserneqartarnissaat.
Angalaneq nunatsinni isorarto-
qisumi akisoqaaq, timersornermul-
lu aaqqissuussinerit piareersarne-
qartarneri sivisupput, minnerun-
ngitsumik timersortartumut nam-
minermut, meeqqanut inersimasu-
nullu.
Neriuppunga Maniitsumi meeq-
qat sungusaarlutik pissartanngor-
tut uattulli minneqassanngitsut,
1962-imi lOOmeeterimutarpanner-
mi pissartanngornittut.
Timersortartutut
ilassinnillunga
Pele Lange
Paasisitsiniaasarneq
annikippallaarpoq
Nunatsinni paasisitsiniaasarneq
annikippallaarsoraara eqarpallaar-
soralugulu. Qaammarsaatiginiak-
kat itisilerlugit saqqummiunneqar-
neq ajorput, tassa ilisimasat kille-
qareernerisigut (tunngaviusumik)
qaammarsaatiginiakkat saqqum-
miunneqartut iluaqusiisinnaaneri
killeqartinneqalersarput, naak ta-
manna siunertarineqanngikkaluar-
toq.
Aappassaannik, qaammarsaa-
neq ullumikkut illuinnarsiorpallaa-
qaaq. Paasissutissat inunnut ag-
guaanneqartarput pisortanit. Taa-
matut ingerlatsinermi innuttaasoq
akisussaaffilerneqanngilaq, pissu-
tigalugu qaammarsaatigineqartut
killilimmik paasisinnaagamigit.
Taamaattumik qaammarsaatigine-
qartut orniginarnavianngillat
kimulluunniit. Taamaattumik
qaammarsaaniarnermi innuttaasut
peqatigalugit ingerlatsisoqartaria-
qarpoq.
Siunnersuut
Inuit peqataatinnissaat eqqarsaati-
gaara periarfississallugit qaammar-
saatigineqartoq pillugu aperisin-
naanngortillugit, inuillu paaserusu-
taminnik aperisinnaatissalugit. Ta-
mannaannarli killiffiginagu periar-
fissinniassalugittaaq atugassiap
saqqummiussai qanoq tamakkiisu-
mik paasineqarsinnaanersut (qallu-
naatut taaneqartartoq læseteknik).
Taamatut paasisaqarusukkaanni
saaffiginiffissat ammasuussapput,
aammalu allagaqarnikkut paaseru-
sutat pissarsiarineqarsinnaassallu-
tik.
Tassa isunnersuutiga unaavoq
allagarsiivimmik pilersitsinissaq,
nalunngilarpummi nunatsinni qiti-
usumik oqalliffimmik amigaate-
qartugut, ima paasinagu isornar-
torsiuiffimmik amigaateqartugut,
tassaasumilli inuiaqatigiit aner-
saakkut pigisaminnik puilaffigisas-
saannik.
Jakob Kristiansen.
Oqassarlersippasi
»Godmorgen«-imut taarsiullugu
ullaakkut tusartalerparput »eqeer-
luaritsi«, Radiostyrelsip isumaqati-
giissutaa. Oqaloqatigisartakkat ip-
pigusuttut arlaqaraluaqalutik
naammamut qisuariartoqanngim-
mata imaatumik oqaaseqarfigilaar-
lara:
Ullaakkut tusaqqaartaleratsigu
suleqatitta ilaata ikasarluni »eqeer-
luaritsi«-mut taarsiukkumagaluar-
paa: »Ata eqeerlusi«. Ima isuma-
qarluni: »Tassa ukorssersuiit-aa
sinngusarunnaarlusi iterlusi makin-
niaritsi!« Radiukkulli tusarnaar-
tartut ilaasa — amerlanerit? — pe-
riarnerat unaavoq: sungiutissavar-
punaasiit.
Aap, immaqamiaasiit sungiuk-
kumaarparput. Kisianneqarporli.
Maluginiakkama ilagaat radio-
aviisimi ullaarortumi »eqeerluarit-
si« oqaatsitsinnnik malussajasut
nakimaatsumik atorneqariarluni,
radioaviisip aappaani akunnattuu-
ngaffigineqartartoq. Immaqaana
»eqeerluaritsi-imik qalleqqissaa-
neq ingasagineqapajaartartoq. Ip-
pigineqanngikkunimi ullo’qeqqata
siornata ilarsua atorneqartassaga-
luarpoq.
Massa »ordbogeeraq«-mi »e-
qeerpoq«, »iterpoq«-mut assigitin-
neqaraluartoq oqaatsit taakua ullu-
innarni atorneqartarnerat assigiin-
ngissuteqarpoq. Uanga paasinnin-
nera malillugu amerlanertigut i-
maattarluni: Iterpoq t-i. sinilluare-
erluni allanit kalerrinneqarnani si-
ninnini kipivaa iterluni. Eqeerpoq:
Suli sinissaqaraluarluni allanit a-
kornuserneqarami imaluunniit as-
sigiinngitsunik (nuanniitsunik) eq-
qarsalersoorluni sinissinnaajunaa-
arpoq, soorlu oqartartugut »eqeer-
soorpoq«.
Taamaattumik »iterluaritsi-ip a-
tornissaa naleqqunnerusorinarpoq
inussiarnersumik nipeqarmat il-
lua’ tungeralugulu »sinilluaritsi«.
A libak S teen holdt, Nuuk
Atoqatigiinnikkut nappaataalersartut:
Innuttaasut kisimik
pitsaaliuisinnaapput
Katsorsaaneq katsorsartittumut iluaqutaavoq, pitsaaliui-
nerli sakkussan tuaavoq ajornartorsiutip killilersimaar-
nissaanut, taama oqarpoq siusinnerusukkut nunatsinni
nakorsaanerusimasoq Jens Misfeldt syfilis-ip atugaane-
rulernera isummerfigigamiuk.
6. aprilimi Københavnimi Kalaallit
Nunaannut nakorsaatit pillugit aL
ataatsimiititaliami ataatsimiinncr-
mi peqataaninni nunatsinni pitsaa-
liuinissamut siunnersuisoqatigiit si-
ulittaasuata pilersaarutit saqqum-
miukkamigit siunnersuisoqatigiit
suliassaasa ilaannik eqqartuivoq.
nn AIDS pillugu paasisitsiniaaneq
siunnersuisut suliassaasa ilagilluin-
narpaat. Eqqartukkamut tassunga
tunngatillugu Kalaallit Nunaanni
kinguaassiuutitigut nappaatit allat
pillugit aamma eqqartuineqangaat-
siarpoq.
Isumaqarpunga tamakku tamaa-
sa ataatsimut isigisariaqartut.
Nappaatit kinguaassiuutitigut
tunillaasartut pillugit nalunaarusi-
ami, siusinnerusukkut atuagassia-
mi maani allaaserineqarsimasumi,
kinguaassiuutitigut nappaatit sia-
ruaassimanerat, nappaatillumi
aamma allat tunillaassuutut, nassu-
iaateqarfigisimavakka.
Gonorre-mik nappaatillit 10.000
missaanniittut, syfilis-imillu nap-
paatillit 250-it aammalu 8.000-iniit
10.000-it tungaannut clamydiamik
nappaatillit ukiuni arlaqalersuni
kingullerni uatsinnut takornartaa-
junnaarsimapput, taamaattumillu
taamaattussaannartut naatsorsuu-
tigipajaalersimallutigik. Tamakku
saniatigut puigussanngilavut hepa-
titit B-mik taaneqartartumik nap-
paatillit kiisalu illissaqarfikkut
kræftimik nappaateqalersartut a-
merliartuinnartut naammattoorne-
qartartut, aammaatoqatigiinnik-
kut nappaatinut tunillaassuuttunut
ilaatinneqartartut Tamakku sania-
tigut AIDS-ip tuniluutiilernissaa
aamma aarlerinartorsiortitsivoq.
Qaqutigoortuunngilaq syfilis-
imik gonore-millu nappaatillit a-
taatsikkungajassuaq malugineqar-
tarmata. Maannakkorpiaq syfilis
assut atugaavoq. Tamanna tusa-
gassiuutitigut oqallisaalaarpoq, er-
ininanngitsukkulli sungiutissavar-
put, taamaattussaannartullu isi-
geqqilissallugu. Imaluunniit?
Pitsaaliuineq kisimi iluaqutaavoq
Nassuiaatinni peqqinnissaqarfiup
suliniutaasa pitsaanerulernissaanut
siunnersuuteqarpunga, ilaatigut
suup nappaatiginneqarnerata pi-
aartumik paasineqartarnissaa eq-
qartorakku. Napparsimmaveqarfi-
illi tamanna naammassisinnaann-
gilluinnarpaat. Taamaallaat inuia-
qatigiinnit taamatut eqqugaasima-
sunit aaqqinneqarsinnaavoq. Pisa-
riaqavippoq nappaatinut tamakku-
nunnga maannamut allaanerusu-
mik isiginnilernissarput. Katsorsar-
tittunut ataasiakkaanut katsorsar-
tinneq iluaqutaavoq, pitsaaliuine-
rulli kisimi tamakkiisumik ajornar-
torsiut killilersimaarsinnaavaa.
Kinguaassiuutitigut nappaatit
pitsaaliornissaat tunillaassuinerup
kisimipakkersimaarsinnaavaa — a-
toqatigiittarnermi tunillaassuij un-
naarnikkut.
Ilisarisimanngisanik atoqatigiit-
tarnerup killilersimaarneratigut tu-
nillaasarneq killilersimaneqarsin-
naavoq.
Usuup puuisa ilisarisimanngisa-
nik ilaqarnermi atorneqartarnerati-
gut tunillaasarneq aamma kigaal-
latsinneqarsinnaavoq.
Pinaveersaartitsinermi malittari-
sassat ajornarpalunngikkaluaqaat.
Ataasiakkaat syfilis-imut, gonore-
mut, clamydia-mullu , hepatitis
Bmut kiisalu AIDS-imut illersor-
sinnaatinnerulissagaluarpai, ilami
aamma illissakkut kræfteqalersin-
naanermut aamma, pitsaaliuissut
tamanna atorlugu.
Ileqquliutiinnakkalli allanngor-
tikkuminaatsorujussuupput. Pit-
saaliui nermi siunnersuisut, nam-
minersornerullutik oqartussat,
peqqinnissaqarfik nakorsaaneqar-
fillu matumani angisuumik suliniu-
tissaqarput. Tatnannali nukingin-
narsivoq, minnerunngitsumik
AIDS-ip pinngitsoortinniarnera-
nut.
Jens Misfeldt