Atuagagdliutit

Árgangur
Tölublað

Atuagagdliutit - 05.07.1989, Blaðsíða 15

Atuagagdliutit - 05.07.1989, Blaðsíða 15
Kll.LINGUSAAQ 15 Aalisakkanik misis- suisut ulapaassapput Neriuutigineqarpoq ukiormanna kiisali ukiut tamaasaartumik Namminersornerullutik Oqartussat kilisaataanniit raajaqassusia misissugarineqartalissasoq - Allattoq Finn O. Kapel - Kalaallit Nunaanni Aali- sakkanik Misissuisut (GF) 1989-imi sincrissap imartaani misissuiniar- put angallatitik marluu- sut »Adolf Jensen« aam- ma »Misiliisoq« atorlu- git, aammali misissui- nerminni angallatigini- arpaattaaq GHT-p kili- saataataa »Sisimiut«, Umiarsuaaqqanut naa- laganngorniat Ilinniarfi- ata angallataa »Kissa- vik«, islandimiut imma- nik misissuutaat umiar- suaq »Bjarni Sæmunds- son« aamma japanimiut inniarsuaat »Shinkai Maru«. Arfernik misissu- inissami aamma timmi- sartut attartomeqarsi- masut m arluk atorne- qassapput. GF-imi suli- sut ilaat sinerissap imar- taani nunat allamiut mi- sissuinissaanni peqa- taassapputtaaq. Kiisalu aalisariutit allat aalisar- nerminnut atatillugu misiligutissanik katersi- sinneqartassapput, aam- ma nunamut tulaassat aalisakkat, raajat miluu- masullu imarmiut misis- sugassanik ilanngaavigi- neqartassallutik. »Misiliisoq« Kalaallit Nu- naata avatangiisiinik Misis- suisut Ivittuut, Narsap Maarmoriliullu eqqaani mi- sissuinerminni atussavaat. Hydrografi Immap nillissusianik kis- sarsusianillu, tarajoqassusi- anik allanillu misissuinissat ukiuni siuliinisut Kitaani si- nerissami misissuinerit nanginnerissavaat. 19. juni- miit 9. julimut »Adolf Jen- sen« Paamiuniit Nuussuaq tikillugu misissuissutaas- saaq. GF aamma peqataassaaq nunani allamiut misis sui- nissaannut taaneqartumut Greenland Sea Project - ta- matumani misissuifilginiar- neqarpoq Grønlandshavip immatut issusia kiisalu si- laannarmut sikuusarnera- nullu qanoq sunniuttarne- ra. Tamakkuninnga misis- suineq 1987-imi aallartinne- qareersoq 1992-imi naam- massissangatinneqarpoq. Islandimiut suleqatigalu- git taakku umiarsuaannik imaaniittunik misissuum- mik »Bjarni Sigdmunds- son«-imik Grønlandshavet misissuifligineqassaaq sep- temberi naangajavillugu. GF peqataassaartaaq World Ocean Circulation Experimentimik (WOCE) piareersaanissamut, tassani siunertarineqarpoq imar- pissuit qanittuini immap sarfamik ingerlaartitaane- ranik nalun aarsuinissaq nunarsuup tamarmiusup klimaata issusianik ilusiler- suikannernissamut atugas- sanik. Europap avannaami- Ut tamatumani suleqatigiit- tussat tassa Kalaallit Nu- naat-Island-Savalimmiut- Sko tland. Aalisakkanik misissuinerit Aalisakkanik misissuinissa- mi sammineqarnerussapput raajat saarulliillu. Avataata raajaqassusianik 23. juli- miit 21. augustimut Nam- minersornerullutik Oqar- tussat kilisaataat »Sisimi- ut« Kitaani misissuissaaq, kiisalu 26. augustimiit 21. septemberip tungaanut Tu- numi. Misissuinerni aamma naalagaaffiit allat - Canadap Islandillu - aalisamikkut killeqarfii pullavigineqatsi- artussaassapput. Misissuiffissani sumiifiis- saat aalajangersariikkani qalorsuit atorlugit misissui- nerit ingerlanneqassapput. Nalilemiameqassallutillu maannakkorpiaq qanoq raa- jaqartiginera aamma raajat qanoq atsigineri. Pisarine- qartartut najoqqutaralugit raajat angissusii taqamori- arneqartussaassapput. Ukiormanna misissui- nertigut aallartinniar- neqarpoq kalaallit aali- sarneranni aalisakkat pingaarnerpaasut ukiut tamaasaartumik misis- suiffigineqartalernis- saat. 1982-imi tyskit saarulle- qassusianik misissuilereer- simapput raajaqassusianik misissuisarnissani taakkar- tomeqartuni periusaasut assingusuannik periuseqar- lutik, tassa umiarsuaq mi- sis suutertik »Walter Her- wig« Kitaani Tunumilu kili- satsittarlugu. Ukiuni kingullerni GF umiarsuarmut ilaatitaqar- talersimavoq, naatsorsuuti- galugu ukiormannattaaq peqataatitaqarsinnaanissa- ni. Tunumi misissuisoqas- saaq oktoberip naalemera- niit novemberip 10-ata tu- ngaanut; kingornalu Kitaa- ni 24. novemberip tungaa- nut. GF-p nammineq saarulle- qassusianik misissuiner- minni samminerussavai saarulleeqqat tunisassiari- neqamissaminnut mikival- laartut amerlassusiisa taqa- moriarnissaat saniatigullu »Walter Herwigs« misissui- nerani ikiortassalluguttaaq. Misissuinissami siullermi taaneqartumi qassutit tis- sukartittakkat nigakitsut atomeqassapput. »Misilii- soq« Qaqortup, Nuup Ma- niitsullu qanittuini qassu- sersorluni misissuissaaq. Taamatut misissuinissaq »Walter Herwigs«-ip misis- suineranut tapertaaniartus- saassaaq, tassa 3 milinik kil- leqarfiup timaani »Walter Herwig« misissuisinnaann- gimmat. Misileraalluni aali- sarnissani aamma ningit- takkat atomeqassapput, pi- ngaartumik immani nater- luttuni saarullinnut kilisaf- figissallugit tulluanngitsu- ni. »Adolf Jensen« aamma »Misiliisoq« 16. oktoberimiit 10. novemberip tungaanut misileraassapput, »Misilii- soq« Qaqortumut qanittu- mi, »Adolf Jensen«-ilu Nuup, Maniitsup Sisimiullu karranni. Saarulliit 1984-imi tuker- tut maanna assorujussuaq takkusimaalerput. Soqutigi- neqartorujussuuvorlu paa- sissallugu tamakku suflisin- naanngorunik Tunumut Is- landimullu uiarsinnaassa- nersut. Adolf Jensen« 14. augustimiit 2. septemberi- mut tamakkuninnga misile- raassaaq snellersorluni. Septemberimissaaq »Adolf Jensen« Ammassal- lip eqqaani aalisakkanik mi- sileraassaaq Ammas salim- miut angallatilittaannik ikiorserluni. Ningittakkat atorlugit misileraaneqas- saaq - pingaartumik qalera- leqassusianik. Qaleraleqassusianik aam- ma »Misiliisoq« Upernaviup eqqaani misissuissaaq 21. augustimiit 9. spetemberip tungaanut. Kapisillit Pisarnertuut ukiormanna kapisileqassusianik misis- suinissaq piumaarpoq cana- damiut amerikamiullu ilisi- matuui suleqatigalugit. Kii- salu Paamiunut, Nuummut Sisimiunullu tulaanneqar- tut tattaasa ilaannik peer- siffigineqartassapput misis- sugassanik. Kapisilinnik misissuinermi qanoq utoq- qaatigineri kisimik aalajan- gemiameqameq ajorput aammali paasiniarneqartar- luni nunap sorliup imartaa- neersuunersut. Tassa Euro- pameersuunersut imaluun- niit Amerikamit avannar- lermeersuunersut. Tyskit umiarsuaat imma- nik misissuut »Poseidon« julimi Kalaallit Nunaata ku- jaterpiaani misissuilerpat GF-imi ilisimatuut ilaat pe- qataatinneqassaaq. Misis- sorniameqarput aalisagaaq- qat - pingaartiunik sulup- paakkat - sumukaqqaartar- neri - ilaatigullu uumasuaq- qat inuussutigisartagaat misissu ifTigineqassallu tik - tassa piank to nit immallu natermiut, kiisalu immap piissusia sarfallu sakkortus- susia misissomeqarlutillu uuttortameqassapput. Itinerusuni Kalaallit japanimiullu sule- qatigiilemerannut aallami- utitut japanimiut umiarsu- aat »Shinkai Maru« kilisal- luni immani itinerusuni mi- sissuissaaq, siomatigut saa- rulhnnik raajanillu misissu- isarnemi annertunerusu- mik aallunneqarsimanngit- suni. Kittani misissugtuisi- nerussavai qaleraleqarfiit imminnguaqarfiillu kilisaf- fiusinnaasut, Tunumilu su- luppaakkanik. Kitaani aprilimi majimilu misissuereeraluarpoq, si- korsuilli assut akomutigisi- mallugit. Tunumiissaaq septemberip 2-niit 12. okto- ber tungaanut. Mlluumasut Kitaani Tunumilu arfeqas- susianik misissorneqassap- put tikaagulliit, tikaagulhu- saat qipoqqaallu. »Adolf Jensen« junimi Nuup eq- qaaniit kujammut inger- laarluni misiliisimavoq ti- kaagullinnik tikaagulhusaa- nillu nalunaarsuiniårsima- voq qaammataasakkut aal- lakaatitsissutit atorlugit, kiisalu arferit uumatillugit misiligutissanik narajoraa- saannik - biopsier - katersi- niarluni. Kiisalu arferit sor- lersiorlugit assiliisaqattaar- simallutik. Kingoma 17. julimiit 5. augustip tungaanut Qeqer- tarsuarmiit Arsummut ar- femik taakkunanngattaaq assiliisaqattaassaaq biopsi- nillu katersilluni. Aamma 7. - 18. august »Kissavik« taa- matorpiaq misissuisinneqa- rumaarpoq. Timmisartut marluk at- tartorlugit Kitaani 17. juli- miit 11. augustimut kiisalu Tunumi 24. julimiit 19. au- gustimut arferit annerit - ti- kaagullinniit annerusut - ki- sinniameqarput. Upernaviup eqqaani okto- berimi qilalukkanik qaqor- tartalerpata misihgutissa- nik aamma p>eersisoqartaru- maarpoq. Kiisalu Uummannap pigi- saani kujallemi augustimi aataarsuartat allattoortallu iisaannik katersisoqassaaq, paasiniameqarmat puisit suut nerisarinerusarneraat. N M una luna t allamii iflta ima ilt Kai. rtaani misissuinissaat Kingumut ukiormanna nunat allamiut arlaqartut Kalaallit Nunaata eqqaani misissuisussaapput - Makuuppullu Ullut: Naalagaaf.: Umiarsuaq: Siunertaq: 15/1-31/1 Island »Bj. Sæmundsson« Tunumi ammassassior- neq 19/1-10/3 Canada »Baffin« Grønlandshavip imar- taa. (Greenland Sea Pro- jectimut atatillugu) Apr-Nov Japan* »Shinkai Maru« Kitaani Tunumilu itine- rusuni kilisanneq aam- ma misileraalluni aali- sassaaq 8/S-7/7 Tyskland »Polarstem« Hydrografi planktoni- siomerlu Grønlandsha- vimi (Greenland Sea Projeetimut atatillugu) 21/6-20/7 Tuluit Nun. »Cirolana« Hydrografi Tunumi, imaaqalu Kitaani (World Ocean Circulation Expe- rimentimut atatillugu) 3/7-4/8 Tyskland* »Poseidon« Kujataani aalisagaaq- qat, pingaartumik sulup- pakkat ingerlaartarfii 12/7-31/7 Russit »Pinro« Hydrografi, plankton, kilisannerlu (pingaartu- mik suluppaakkanik Tu- numi 17/7-6/8 Canada »Dawson« Hydrografi Labradorha- vimi. (World Ocean Cir- culation Experimenti- mut atatillugu) 28/7-20/8 Norge »G.O. Sars« Tunumi ammassassior- neq 3/8-9/9 USA »Endeavor« Hydrografi Grønlands- havimi. (Greenland Sea Projeetimut atatillugu) 9/8-1/9 Island »Bj. S æmundsaon« Tunumi aalisakkat suaat tukerlaat aalisagaaqqal- lu 8/9-29/9 Island* Danmark/ Kai. Nun. »Bj. Sæmundsson« Hydrografi aamma si- korsuit ingerlaartarne- rat, Grønlandshavimi. (Greenland Sea Projecti- mut atatillugu) 1/11-10/11 Island »Arni Fridriksson« Tunumi ammassassior- neq 1/11-24/11 Island »Bj. Sæmundsson« Tunumi ammassaaaior- neq 23/10-24/11 Tyskland* »Walter Herwig« Tunumi Kitaanilu kili- sanneq saarulleqassusia pinerullugu Nassuiaat: Misissui sussat nalunaameqamerisa kingomatigut »*« allassimap- p>at tamanna isumaqarpoq Kalaallit Nnnnnnni Aalisakkanik miKis- suisut peqataatitaqartussaasut sulisumik ilaannik ataatsimik arla- linnilluunniit.

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.