Atuagagdliutit - 27.04.1992, Blaðsíða 14

14
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
NR. 48 1992

Usimp puua eqqaamallugu! (Ass.: Jørgen Sperling).
Husk nu det kondom! (Foto: Jørgen Sperling).
AIDS piumanagu
Nivissamik akuttunngitsu-
mik ilaqarusuttarpunga; aa-
lajangersimasumilli inooqa-
teqarumananga. Maanna-
mummi iluarisannik sull
nassaannginnama. AIDS-ili
pinngitsoorumagukku qa-
noq iliorsinnaavunga?
Anonym
Kujannikkut tamatigorluin-
naq qularnartoqarsinnaa-
voq. Ulorianartuali annikil-
lisinneqarsinnaavoq aala-
jangersimasumik aappaqa-
raanni allasiorneq ajortu-
mik. Kiisalu aamma usuup
puua atorlugu, aallarteq-
qaarnermiit inerneq tikillu-
gu. Kisianni aamma usuup
puua 100 pct.-mik ernuma-
naatsuunngilaq. Alittoor-
sinnaavoq kujannermiluun-
niit katassinnaalluni ajutoo-
raanni.
Vil undgå AIDS
Jeg har tit lyst til at være
sammen med en pige; men
jeg bryder mig ikke om et
fast forhold. Jeg har i hvert
fald endnu ikke fundet no-
gen, jeg vil have det med.
Men h vad kan jeg gøre for at
undgå risikoen for AIDS?
Anonym
Risikoen vil altid være der,
hvis man har samleje. Men
den kan nedsættes ved at
have en fast partner, som ik-
ke kommer sammen med
andre. En yderligere ned-
sættelse kan opnås ved at
bruge komdom og have det
på lige fra samlejets begyn-
delse til afslutning. Men selv
set kondom er ikke 100 pct.
sikkert. Det kan gå i stykker
eller glide af i skeden, hvis
man er uheldig.
Nutsattamarmik
saalisarput
Siornali nutsakka kataga-
lerput, nutsat, qallut qime-
rissallu. Kiisa saaligalut-
tuinnarput nakorsamalu
nassuiarsinnaanngilaa.
Hormonbalancera uuttor-
paa ajunnginnerarlugulu.
Shampoo assigiinngitsut
ikiuutaasimanngillat. Nut-
sanilli naatitsiniutinik misi-
litaqarsimanngilanga. Suna
pissutaava nutsat katagar-
nerannut tamatumalu tun-
gaatigut paasisimasalimmik
peqarpa?
58-nik ukiulik arnaq
Taamatut pisoqartillugu eq-
qarsaatigeqqaarpara sakis-
sap saarngani qinersimi
hormonilersuisoq annikin-
nerusumik pilersuilersima-
nersoq. Stofskifte millisit-
tarpaa nutsallu katagaler-
sissinnaallugit. Nakorsavilli
tamanna aaviinikkut misi-
lissimassavaa?
Aamma imaasinnaavoq
ukiutit apeqqutaasut. Ar-
narpassuit utoqqalileraan-
gamik nujaat saalisarput,
tamannalu qanoq iliuuse-
qarfigiuminaappoq. Quja-
nartumilli angutitut nujaa-
rutivittoqarneq ajorpoq.
Nutsanik naatitsitsiniuti-
nik peqanngilaq ilinnut
ikiuutaasinnaasumik. Iluas-
saarli nakorsap immikkut
ilinniagallip takuppatit.
Nutsatigut ajornartorsiutit
ammit nakorsaannut atap-
put.
»Sovesyge«
Ataaseq allappoq akulikit-
sumik assut sinikkusuttar-
luni nakorsaammillu ikior-
serneqarsimalluni. Pineqar-
tup unitsimmagu sinikku-
suinnaqqilerpoq. Paasisin-
naavara aamma uanga
inuunera tamaat taama
nappaateqarsimallunga, su-
miluunniimmi sinilersoor-
tarama, allaat biilerlunga
katerisimaartuniillungalu.
Nakorsaat qanoq ateqarpa,
kingunipiloqarpa sumilu pi-
neqarsinnaava?
Arnaq 43-nik ukiulik
Nappaat ateqarpoq narko-
lepsi; aatsaalli neuromedici-
nimik (neurologi) immikkut
ilinniagallip aalajangersin-
naavaa taamatut nappaa te-
NAKORSAQ
qarnersutit. Tassami aam-
ma inoqarmat allanit uer-
narnerusartunik, nappaati-
tut taaneqarsinnaanngitsu-
mik. Assigiinngitsut nakor-
saatigineqarsinnaapput
amerlaneriUu kingunerluu-
teqassanatik. Ilaanni ator-
neqartarpoq amfetamin
(»ferietablettet«) nakorsap
nakkutigisaanik annertus-
susilerneqaraangata.
Arnat
pinngitsaalisat
Radioavisimi (DK) tusarpa-
ra Japanimiut ukiut 50 sior-
na Kinamut sorsunnermin-
ni arnat tusintilippassuit
Kinamiit Koreamut tigua-
gaasumut ingerlassimagaat.
Taakku japanimiut sakku-
tuui atoqatigiinnikkut isu-
magissagaat.
Maanna arnat ilaata japa-
nimiut naalagaafliannut su-
liassaq unnerluutigaa mil-
lionilinnillu taarsiivigeqqul-
luni inuunerminut aseru-
gaasimasumut. Isumaqar-
punga piumasaq naammagi-
nartuusoq.
Isumaqarpit japanimiut
sakkutuui sapUersimassa-
galuartut sakkutuut arna-
nik taakkuninnga pinngik-
kaluarunik? Atoqatigiinne-
qartinnagu sorsunneq siu-
moortumik ajorsarnerusi-
massagaluarnerluni?
Randi
Suli ataasiarluni taanna as-
sersuutissaavoq sorsuunne-
rup sianiissusianut ajussu-
sianullu. Arnat tamarmik
immikkut millionilinnik ar-
lalinnik taarsiivigineqarta-
riaqaraluarput, naak taak-
kununnga ajortuhorneq ta-
matumuuna pitsanngortin-
neqarsinnaanngikkaluar-
toq.
Qangarsuarmiilli sakku-
tuut arnanit malersorne-
qartarput, arnat minneru-
sumik annerusumilluunniit
namminneq neqeroorutigi-
sarlutik akuttunngitsumil-
lumi akeqqat arnartaannik
pinngitsaaliilluni arnerinis-
saq akuerineqartarluni
akissarsiassatut. Sorsun-
nersuaq kingulleq taamaat-
torpassuarmk assersuutis-
saqarpoq.
Ajussanngikkaluaqaaq
arnanut pisinnaatitaann-
ginnerup sorsuuttarneq
imaaliallaannaq unitsissin-
naasaraluarpagu. Qularaa-
rali. Sex soorunami inuu-
nermi pingaaruteqarner-
paat ilagaat; atunngikkalu-
arluguli allaasinik seqqorto-
qarsinnaavoq.
ANGUTERALAK
(21. marts -19. april):
Ataqatigiinnissaq qilersi-
mannginnissarlu pisaria-
qartillugit piumavatit. Imali
assigiinngitsiginngillat pe-
qatigiissinneqarsinnaana-
tik.
VÆDDEREN
(21. marts -19. april):
Du kæmper mellem behovet
for fællesskab og behovet
for frihed. Men der er ikke
så stor forskel, at de ikke
kan kombineres.
ANGUTIKULOOQ
(20. april - 20. maj):
Pissutsit inuuninnut sun-
niuteqartut maanna pata-
jaannerusumik aalajangiu-
simasariaqalerpatit. Nam-
minerli sillimanissaq ajor-
nakusoorpoq.
TYREN
(20. april - 20. maj):
Det er nu, du skal tage et
fastere greb om de forhold,
som påvirker dit liv. Men det
kniber med selvsikkerhe-
den.
MARLULIS SAT
(21. maj - 20. juni):
Isertukkamik kissaatigisaq
piviusunngorsinnaavoq. Pi-
lersaarutivilli saqqummer-
sinnissaanut piffissaq eq-
qortoq utaqqigallaak.
TVILLINGERNE
(21. maj - 20. juni):
Et hemmeligt ønske kan bli-
ve til virkelighed. Men vent
til det helt rigtige tidspunkt
med at afsløre dine planer.
PEQQUK
(21. juni - 22. juli):
Ikinngutigiiussuseq allanil-
lu attaveqartarneq ikiuut-
taasaqaat. Oqalliseqatigi-
nissaannut tunuarsimaaqi-
nak, ikiuukkumapput.
KREBSEN
(21. juni - 22. juli):
Venskaber og andre kontak-
ter kan blive til stor hjælp.
Vær ikke tilbageholdende
med at diskutere med dem,
de vil gerne hjælpe.
LØVEQ
(23. juli - 22. aug.):
Allanit aqunneqarumann-
gissutsittulli allat ilinnit
aqunneqarumanngitsigaat.
Naak akerleriissuteqaralu-
artoq oqaloqatigiissutigisa-
riaqarpatit.
LØVEN
(23. juli - 22. aug.):
Lige så nødigt som du vil
styres af andre, ønsker an-
dre at blive styret af dig.
Sørg for at få talt ud trods
modsætningerne.
NIVIARSIAQ
(23. aug. - 22. sep.):
Allat pisariaqartitaasa paa-
sinissaannut immikkorluin-
naq piginnaaneqarputit, ta-
mannalu siunissami iluaqu-
tigissaqaat.
JOMFRUEN
(23. aug. - 22. sep.):
Du har en helt speciel evne
til at fornemme andres be-
hov, og det vil du få stor glæ-
de af fremover.
OQIMAALUTAAVIK
(23. sep. - 23. okt.):
Pilersaarutigilikkannut al-
lat tapersersorumaval-
laanngilaatit. Erseqqissaaf-
figiniakkit pilersaarutit
aamma taakku iluaqutigis-
sammatigik.
VÆGTEN
(23. sep. - 23. okt.):
Dine omgivelser er ikke helt
villige til at støtte dine nye
planer. Sørg for at fremhæ-
ve, at også de vil have glæde
af planerne.
SKORPIOONI
(24. okt. - 22. nov.):
Pisussaaffitit akisussaafll-
tillu sanilliutilaakkit uum-
mativillu piumasai pineru-
lerlugit. Tamanna pitinna-
gu ajuusappoq, tamaasa pif-
fissaqarfigisariaqarput.
SKORPIONEN
(24. okt. - 22. nov.):
Læg pligter og ansvar til si-
de og beskæftig dig med det,
dit hjerte ønsker. Du trives
ikke uden, så der skal være
tid til det hele.
27. april - 3. maj 1992
IGERIALLAQQI
(23. nov. - 21. dec.):
Aqqutissat nutaat misilin-
nissaat ernummatigeqina-
git. Pisariaqanngilaq pigisa-
tit tamakkerlugit tassunga
ilaaqqutsissallugit.
SKYTTEN
(23. nov. - 21. dec.):
Du skal ikke være så nervøs
for at prøve nye veje. Du be-
høver ikke at satse alt, hvad
du har, på den samme sag.
SAVAASAQ
(22. dec. - 19. jan.):
Ajuusaaginnarnissamut
tunngavissaqanngilaq.
Aamma tamatumuuna
qaangissaqqaarpanaasiit.
STENBUKKEN
(22. dec. -19. jan.):
Der er ingen grund til at bli-
ve ved med at hænge med
ørerne. Du klarer den også
denne gang.
IMERTARTARTOQ
(20. jan. -19. feb.):
Ajornartorsiorneq qaangeri-
artulerpat tamatumalu kin-
gorna ajornaannerulissaaq.
Aammami akeqanngitsu-
mik nuannaarutissat agger-
put.
VANDMANDEN
(20. jan. -19. feb.):
Du er på vej over et kritisk
punkt, hvorefter det hele
bliver meget lettere. Der er
også gratis glæder på vej.
AALIS AKKAT
(20. feb. - 20. marts):
Akerlerisat ataqqillugu naa-
piguk naak taanna nikas-
saagaluartoq. Erniinnaq im-
minut saqqumiuutiinnar-
tussaavoq.
FISKENE
(20. feb. - 20. marts):
Mød din modpart med re-
spekt, selv om vedkommen-
de virker nedladende. Snart
vil han komme til at afsløre
sig selv.