Atuagagdliutit - 01.05.1995, Blaðsíða 30
30
Nr. 34 • 1995
Éa ajpajpc/é/a £/£
GRØNLANDSPOSTEN
Ilulissani atsiortitsiniaasut imaaginnavipput. Amat arsareeramik atisalersortarfnnmiit 15 minutsit missaanni aniniarsaripput. Assimi takuneqarsinnaavoq Anne Dorthe Tanderup
ulapittorujussuusoq.
Autografjægerne var på mærkerne i Ilulissat. Det tog det meste af et kvarter før pigerne efter kampen kunne komme ud i omklædningsrummet. På billedet er det Anne Dorthe Tanderup del-
er i fuldt vigør.
Amat pissartat Kalaallit Nunaanni nuannarisaalluartut
Qallunaat arnat Europa-mi assammik arsaannermik pissartaasut Ilulissani Nuummilu tikilluaqquneqarluarput
(JJ) - »Guldpigerne« nuanna-
rineqamerat ersersinneqarlu-
armat tupaallaatigineqann-
gilaq. Taamaakkaluartorli
aaqqissuisut ilimagisaannit
annertunerusumik nuanna-
rineqarput, tamannalu aaq-
qissuisut Ilulissani Nuummi-
lu uppemarsivaat.
Pingasunngornermi aprilip
26-iani amat Kangerlussuar-
mut tikiinnavissut paarsinar-
sereerpoq tikeraarnerat im-
mikkorluinnaq misigisaqarfi-
ussasoq. Timmisartumiit niu-
simatsiartut tikeraarnissamut
aaqqissuisussat aallarniisua-
ta, Svend Junge-p puisit ami-
inik kavaajalianik kusanaqi-
sunik agguarpai.
Ilassinnittoqareermat tike-
raat Ilulissanut ingerlaqqip-
put, Ilulissalli mittarfia ullup
annersarujussuani putsumik
poomeqarsimavoq. Kisianni
minnissaq ajornavissiman-
ngimmat mittarfik miffigaat.
Timmisartumi aquttoraat
Ole »Cigar«, taannalu aliik-
kusersuillaqqissuuvoq tim-
misartullaqqissuullunilu,
putseraluaqisorlu Dash-7
missinnaaleriarmat arsaattar-
tut Ilulissani nikorfaratan-
nguarput, borgmester Ole
Dorph-imit illoqarfimmiunil-
lu 400-nit tikilluaqquneqar-
lutik.
Neriulluartut
Arsaattartut illoqarfiup akun-
nittarfiinut marlunnut, tassa
Arctic Hotel-imut aamma
Hotel Hvide Falk-imut inis-
sinneqarput, tamatumalu ki-
ngomagut takomariartitsisar-
tut pisortaannit, Strange Fil-
skov-imit tikilluaqtjuneqar-
put sisamanngornermilu
aprilip 27-iani qimussernis-
saq pillugu ilisimatinneqar-
lutik.
- Qimussernerup nuanner-
sumik misigisaqarfigineqar-
tarnera tusarfigisareerparput,
taamaammammallu qimmit
anaasa tipeqarnersuat naat-
sorsuutigisimanngikkaluar-
parput, kisiannili tamannar-
piaq pissutaasimagunarluni
assut pissanganartunik misi-
gisaqarfigaarput, arsaattartut
anføreriat Janne Kolding
AG-mut oqarpoq.
- Qimmit nerisassaqaru-
mallutik ilungersuaqaat. A-
puteqarpianngilarmi, taa-
maammallu arlaleriarluta
ivigaannakkut meralluinnak-
kullu ingerlasariaqartarpu-
gut. Qaqqamut qullangaatsi-
areerluta aputeqalerpoq, o-
qartariaqarpungalu qimmit
sukkatsimmata malissallugit
qasujaalluartuunissaq pisari-
aqartoq, anføreri alutorsarsi-
maqisoq naggasiivoq.
Qimussiussisut
makitsipput
Qimussiussinissamut aqagut-
toq unnukkut qimussiussi-
sussat 30-it ataatsimiipput.
Ataatsimiinnerminni kiap
kina qimussiutissaneraa isu-
maqatigiinngissutigilerpaat.
Nuannarilluakkatik qimussi-
unniarlugit arsaatilerpaat, i-
sumaqatigiissinnaajunnaara-
millu makitsisinneqarput.
Qimussiussisut ilarpassui-
sa amat tusaamaqisatik qi-
mussiuttussaagamikkit un-
nukkut sininniapiloorutigaat,
kisiannili nukittusaariaramik
aqqutertik atoruminaakkalu-
aqisoq suliassatik naammas-
silluarpaat. Nalunaaquttap a-
kunnerini pingasuinnami a-
ngalasaraluarlutik nalunaa-
quttap akunneri tallimat mu-
loreerlutik tikipput.
Qimussiussisut tamarmik
akeqanngitsumik qimussius-
sipput, taamaammallu tamar-
luinnarmik arnanit eqitaar-
neqamertik nuannaarutigillu-
innarpaat.
Nuannarisaalluarput
Amat nuannarineqarluarner-
mik saniatigut nuannarinnit-
serpassuarminnit saassunne-
qartutullusooq pineqartarner-
tik misigisaqarfiginerlup-
paat. Taamaakkaluartorli nu-
annarinnitserpassuatik ta-
marluinnaasa sapinngisamin-
nik ilassiorniarsaraat. As-
sammik arsaattartut qasutat-
taraluaqalutik sapinngisa-
minnik inussiarneqalutik at-
siomerminnik agguaasarput.
Agguaagaangamillu qungu-
julaartaqaat.
Ilulissat timersortarfianni
unammigamik 750-inik isi-
ginnaartoqarput, naallu u-
nammisut piginnaanerat assi-
giinngikkaluaqisoq arnat ka-
laallit nunarsuarmi mål-
mand-it pikkorinnersagari-
gunagaannut, Susanne Munk
Lauritzen-imut isertitsimma-
ta isiginnaartut nuannateqaat.
Nuummiinnerat
Nuummi unamminerat
KNR-ikkut toqqaannartumik
Kalaallit Nunaanni tamani
aallakaatinneqarpoq - assut
isiginnaaruminarluni - arsar-
tullu Ilulissani arsaannermi-
sulli takutitsilluaqaat, unam-
misatik kalaallit nunarsuarmi
arsaattartunut naleqqiullutik
qanoq piginnaaneqarnersut
paasinarsissutigisaannik.
Aammami angutit assammik
arsaatillaqqinnerit qallunaat
Europami mesteriinut unam-
mitissimagaluaraanni aju-
gaanavianngitsut nalunan-
ngilaq.
Taamatut unammisitsineq
ikinngutigiinnik unammisit-
sinertut taamaallaat tunngav-
ilerneqarsinnaavoq. Naapis-
sagut, naapikkuttalu misiliis-
saagut, tassa taamatut tun-
ngaveqarluni unamminerul-
luni.
Unamminermi assammik
arsaattut pissaaneqarneri as-
sigiinngeqaat. Kalaallit iser-
titsigaangata nuannaarneq
killissaqarneq ajorpoq. Iser-
titsillatuartarnermi ajugaa-
nertut paasisariaqartarmat.
Kisianni Danmark-imut aju-
gaanngilluinnarput. Kalaal-
lilli iluatsitsillutik qallunaat
pikkorivissut akulloqqullugit
isertitsigaangata tamatigut
ajugaanertut isigineqartar-
poq.
Taamaammallu eqqumiil-
luinnarpoq arnat aappaluttu-
nik-qaqortunik atisallit nuna-
nut allanut unammillutik as-
sammik arsaakkaangata »ua-
gut arsaattartutsitut« taasar-
takkagut - ilami nuannareqi-
sagut - akeqqatsitut isigileri-
ataaratsigit. Tamannali peq-
qutigiinnarlugu Kalaallit Nu-
naanni nuannarineqarnerat
minnerulinngilaq.
Ajoraluartumik qallunaat ajutoortortaqarput. Ilulissani Tine Bøttzau tutinerlussimalluni tusiattoq arsaattaifimmiit annikki-
artomeqarpoq.
Uheld undgik Guldpigerne ikke. 1 Ilulissat trådte Tine Bøttzau forkert på sin fod, og måtte humpende hjælpes fra banen.