Atuagagdliutit - 03.06.1997, Blaðsíða 13

Nr. 41 • 1997
13
GRØNLANDSPOSTEN
Kulturit aporaaffiini titarlakkat 47-t
Etnografisk Museum Oslo-miittoq Aron Kangermiup titartagaanik
qalipagaanillu ilisimaneqanngitsunik katersugaateqarpoq - Bodil Kaalundip
nassaareqqissimavai
NUUK(KK) - Nunatsinni qa-
ngamisat sumi tamaani siam-
maqqapput.
germiup suliaamk kater-
sugatit amerlanersaat
Nuummi Nunatta Kater-
sugaasiviani Allagaate-
qarfianilu ipput.
Heinrich-ip Rink-ip nu-
liata, Signe Rink-ip, Aalut
kangermiup imilertakka-
nik qalipagai 200-t mis-
saat 1905-imi Køben-
havn-imi Katersugaasivis-
suarmut tunivai. Tassani
iluamik ilisimaneqaratik
uninngapput, issittumi
ilisimassarsiortartup eq-
qumiitsulortullu Eigil
Knuth-ip 1960-imi kater-
sugaatinik nassaaqqinnis-
saata tungaanut.
Aalup kangermiup
aamma Jens Kreutzmann-
ip imilertakkanik qalipa-
gaat 161-it 1982-imi Ka-
laallit Nunaannut utertin-
neqarput. Dronning Mar-
grethe qalipakkanik tunni-
ussivoq, taamanikkullu
katersugaasiviusumut as-
silisanik tunniussilluni.
- Akuttunngitsumik Nu-
natta Katersugaasivianut
Allagaateqarfianullu iser-
toqartarpoq imilertakka-
nik qalipakkanik takoru-
suttunik, direktør Emil
Rosing oqarpoq, soquti-
Oqaluttuarisaanitta ilaru-
jussua nunat allamiut katersu-
gaasiviisa katersisartullu pigi-
ginnittunullu katersugaatit
naleqartorsuit takutinnis-
saat itigartitsissutigineq
ajorparput. Aalup ka-
ngermiup Jens Kreutz-
mann-illu suliaannik aju-
usaarnartumik allamut
nuussanagit saqqummer-
sitsisamissamut periarfis-
saqanngilagut, kisiannili
katersugaatit kikkunnil-
luunniit takuniameqarsin-
naapput.
- Etnografisk Museum-
imi Oslo-miittumi kater-
sugaatit aamma nalunngi-
lavut, imilertakkanik qali-
pakkat titartakkallu assili-
nerinik nassissimamma-
tigut, Emil Rosing oqar-
poq. Katersugaasivik
1998-imi Aalut kangermi-
up suliaanik saqqummer-
sitsissaaq, kalaallit eqqu-
miitsuliaannik nutaaner-
paanik ilallugu. Taamaat-
tumik norskit katersugaa-
taat imilertakkanik qalip-
pakkat titartakkallu maani
Nuummi saqqummersis-
sinnaalissavavut. Maan-
nakkut neriorsuutigereer-
sinnaavara saqqummer-
sitsinissaq misigisaassam-
mat angisoorsuaq.
lersimavaat. Taamaattumik
inuit qangamisanik ilisima-
tusartut nassaassarsiorlutik
nunanut allanut aållartariaqar-
put.
Piumassuserinngisamik nu-
nanut allanukaassuinerit ug-
gorineqarsinnaapput. Iluariin-
nameqarsinnaavorli eriagisat
kingunissatsinnut paameqar-
simammata.
Assersuutigisigut Aron
Kangermiu. Kalaallit ki-
ngornussassaat pitsaalluin-
nartut, aammali taakku nu-
narsuarmi siammarsimaqaat.
Ullumikkut paasineqarpoq
Aron Kangermiup (1822-
1869) titartagai qalipagaalu
iluatinnartorpassuit Oslomi
Etnografik Museumimi unin-
ngatinneqarsimapput ilisima-
neqamatik.
Eqqumiitsuliortup atuakki-
ortullu Bodil Kaalundip titart-
akkat qalipakkallu toqqorsi-
vinnit aasimavai. Atuakkami
»Aron fra Kangeq«-mi qallu-
naatut Forlaget Brøndumimit
naqinneqartumi allaanerine-
qarput.
Atuagag alutomartoq.
Katersukkat 1800-kkut
qeqqata missaani Kangermit
Oslomi Etnografisk Museum-
imut aqqutaat quilertanarpoq.
Assilissat uppemarsaataap-
put Kalaallit Nunaannut al-
lanngoriartortumut - ukiut
hundredet affallu matuma
sioma.
Suliarpassuit
Aron Kangermiup 47-nik uki-
oqarluni sakialluutip pisarin-
nginnermini 400-nik assiliali-
orpoq.
Aron suliassaaleqisiman-
ngilaq. Oqaluttuarisaanermi
pisut, siuaami oqaluttuassar-
taat aammalu inummit inum-
mut oqqaluttuat ingerlateqqit-
takkat assiliartalersussallugit
kaammattuutaasimapput,
aammali Nuummi pisut ilan-
nguttarlugit.
Aron-ip suliai ilisimaneqa-
lipallapput, pingaartumik
Atuagagdliutini, 1861-imi
saqqummeqqaartoq, imiler-
takkamilli qalipakkat ukiuni
100-ni puigomeqarsimapput.
Amerlanersaat ullumikkut
Nuummi Nunatta Katersu-
gaasiviani Toqqorsivianilu
300-ni pigineqarput, Køben-
havnimi Nationalmuseumimi
Aron Kangermiut suliaanik
suli peqarpoq.
Ataasiakkaat USA-miip-
put, kiisalu Oslomi Etnogra-
fisk Museumip 50-it missaat
pigaat.
Ujarlerneq
Kalaallit Nunaata Kujataata
naalagaa Hinrich Rink 1800-
kkut qeqqata missaani kultu-
rikkut unittoomermik uum-
marsaavoq. Nuummi naqite-
riviliorpoq Atuagagdliutillu
saqqummersittalerlugit.
1858-imi ujarlemermi al-
lappoq: Kalaallit kaammat-
torpai allatani, nunap assingi-
nik titartakkanillu naalakkap
naqiterivittaavanut nassiussi-
saqqullugit.
Aron Kangermiu arlalinnut
ilaavoq kaammattuinermut
qisuariartoq. Aappariit Signe
aamma Hinrich Rink Nunar-
put qimakkamikku Nuummi
naqiterivimmut nassiussat a-
merlanerit nassarpaat. Siuller-
mik Københavnimut kingor-
nalu Oslomut.
Signe Rink kisimiilerami
Aalut kangermiu
Suliaanik katersugaatit
amerlanersaat Nuummiipput
NUUK (KK) - Aalut kan-
Qallunaat kalaallillu kulturikkut aporaannerat tamarmik
sunnemeqarfigaat, soorunami kalaaliunerusunut.
»Parpaakkut nukkilu Kaussaq qallunaatut atorlutik
niuertumut tikeraartut«. - Ingerlaannarluni
maluginiameqarsinnaavoq, Bodil Kaalund allappoq, Aalup
Parpåq aamma Kaussaq atisarissaamiakujuttutut
nikanartutut saqqummersikkai. Natsatik portusuut
tulluarinngivippaat, qalipaataallu ippinnarlutik. Timimikkut
suli kalaallisut ileqqulersorput, tulluarinngisaminnillu
pingaamiakujuppasillutik.
Kultursammenstøddet mellem danskerne og grønlænderne
påvirkede begge grupper, mens selvfølgelig allermest
grønlænderne. »Parpåq og hans yngre bror Kaussaq
kommer på besøg hos købmanden iført europæiske
kostumer«. - Man fornemmer straks, skriver Bodil Kaalund,
at Aron har karakteriseret Parpåq og Kaussaq som lidt
latterlige udhalere. Deres høje hatte forekomer sært
malplaceret, og farven er grel. Deres kropssprog er stadig
grønlandsk, mens de pynter sig med lånte fjer.
pigisanilu 1905-imi 70-inik
ukioqarluni iluarsaatileramigit
Københavnimi Nationalmuse-
umip pisortaa Muller saaffi-
gaa kalaallit imilertakkamik
qalipagaat tuniniarlugit, amer-
lanerit Aron-ip suliai.
Naggataagut Nationalmu-
seumip suliat 200-t missaat
pisiarai. Akia? 200 kroner!
Katersugaatilli tamakkin-
ngilaat. Signe Rinkip toqo-
reernerata kingorna ilaat
Oslomi Etnografisk Museum-
imut pipput, suli ullumikkut
tassaniillutik.
Ingasagai
- Katersugaatit taakku iser-
tuussaasimaqimmata alaper-
naassinarsivoq, Bodil Kaal-
und atuakkami »Aron fra
Kangeq« allappoq.
- 1905-imi taakku immik-
koortinneqarsimanerat peq-
quteqarpa, taamani Køben-
havnimi Nationalmuseumip
katersukkat 200 kroniliinnar-
lugit pisiarimmagit?
- Assiliartai nunasiaatilim-
mut Danmarkimut imminut
pingaartittumut ajoqersuiar-
tortut iluamiamerannut aam-
malu handelip Kalaallit Nu-
naanni pilluaqqusaaneranut
sakkortuallaarsimanerlutik?
- Taamaassoraara.
- Kiaasimassagaluamersup
katersugaatinik immikkoortit-
sisimanersoq, tuniniaasoq pi-
siniartorluunniit, taamanemi-
sat isumaqarsimassapput inu-
iaat marluiit, upperisarsione-
rit marluk, inuunermi atugas-
sarititaasut assigiinngitsut
sakkortuumik naapinnerat
aammalu ileqqorissaamermik
paasinnittariaaseq tulluutsis-
simanngilaat.
- Maannali takunissaat
sapinnginnerpagut?
Bodil Kaalund:
Aron fra Kangeq.
Forlaget Brøndum.
Qupp. 128-t, assiliartaqarlu-
artoq.
Akia:375 kroner.
Controllere
til KNI
KNI Koncernen satser kraftigt i disse år. Bl.a.
skal hele organisationen yderligere effektiviseres,
til gavn for Butikkerne og for vor vore kunder.
Derfor skal nogle af funktionerne i hovedkontoret
styrkes.
Vi søger 2 controllere til den centrale økonomi-
afdeling. Indledningsvis vil der evt. blive tale om
et kortere ophold i Ilulissat.
Som controller arbejder du for nogle af koncernens
selskaber eller divisioner - og har bl.a. ansvaret
for:
• udarbejdelse af perioderegnskaber.
• budgetudarbejdelse og -opfølgning.
• vedligeholdelse af kontoplan og
regnskabsvejledning.
• vedligeholdelse af økonomisystemets
stamdata.
• kontrol af og vejledning til de decentrale
regnskabskontorer.
• den daglige kontakt til selskabets eller
divisionens ledelse.
Desuden vil du få diverse ad hoc opgaver, som
f.eks. særlige analyser og undersøgelser samt
undervisning af selskabets/divisionens regnskabs-
medarbejdere.
Vi lægger vægt på, at du som person er dynamisk,
engageret og selvstændig, har erhvervserfaring fra
regnskabsafdeling eller revisionskontor og at du
har et solidt kendskab til EDB på brugerniveau
(vi anvender Microsoft Excel og Word). Desuden er
det vigtigt, at du er flexibel og kan lide at arbejde
i en organisation under forandring samt at du nar
lyst til at leve i et mindre samfund med den stor-
slåede natur lige uden for døren.
Du er 25-35 år, og din uddannelsesbaggrund er
HA’er, HD’er eller cand. mere.
Send din ansøgning, mærket "Controller”
senest 8. juni 1997 til:
KNI A/S
Att. personalechef Søren Winther-Jørgensen
Postboks 1009, 3911 Sisimiut.
Tfelefon 14711.
ilSersiiisoq