Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 02.01.1783, Blaðsíða 108

206
O. O. Itm áfavciOar.
eittö um getnabars ítmt á áœngíálum, fem tim<
Jöerftð cru óuföir fitu; fmí ell fá ranfófn narö
tií einfið, enöa 6er eííum faman ttm óat, at
6»erfi fe miólf eba f>n>g« at finna í ólum. tOtenn
gieröu fer fe^öegnaífutgaríunö, at gruntmaílar*
efni úlfíní uctri eigi annat, enn leöia og frecfr,
eóa fánir og rotnir 6r«qoifinöa froppar. Jjeintí
f¥a fá um álfíns famrceöi meö ormunum war ty'<\
funtum utnfram allt fjetta at eörum ^roeöi inn»
rcrttworbin, foa ^ctraf er fotninn riöbióDr fcí,
er íengi 6eft'r í rtft, og rtfir enn ná fumftaöar '<\
norörÍettDum, at állinn fe ócetr, eöa at minjta
fofti idr átu. ®n alít potltft er óegótni einn;
memt ritu ná qería, at álatnóbirtn etr Iif=
anöi afqöami, fer ftft, og at murtur eór fmá«
frtli 6«tta ftejt margfallöliga í gotrauftnnt, meD*
an fœbtngartíminn uftrfienbr; foa at áílinn
6»erfi á fFnílbt uib ornta, eigi óellör famlagac
f?3 nocfursfonar jfribqmfenöum, ne er fPaptc
affauriubttm farbar, eör anbuana ótatqmfenb*
um; og tná jjbí 6er mafliga beimfara fá reglu:
omnc vivum ex ovo, berliga ffiliaj á um
aílt 6<u er lifir og 6t«Hj. $>at er f>á ftálf<fagt,
at állinn er |>t>erfi ócetr ne banwcsnn, 6*^
miflu fratnar eitt 6»t öejta munnmeti.
§. 2.
ttm búftatn álfins rar forbum fogn
manna, og futl tránabargrein, at álar 6efbtt
eigi fínar fíeöwar norör um £Tíe« í Oioregi, »iö
^>ránb6eim, ne ^ellbr áti á Sslanöt. (ín 6«tta
er