Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 01.01.1790, Blaðsíða 47

s. P. jfolenjB Biúmma 47
Súnðímeinciðeit fiá geitur.
£úitglfí)fi ftá níbffaíífott-
SxtnglcfÐi |tá toitftrrtng.
Súngu^npt (anchylogíoílum), (teitir £á tónga
óng = l'arnatma cr gróin tneö Pöbanöi cinu,
tiö neöri gótnitm, auf ene náttárliga.
U.
llffið (procidentia uvulæ), er ecfi annat enn
fsroti áfðins af nefia famörattti, og at pefjar
jjeir öriápi, eör réttara Öampi át, oerör ecfí
neitat, faíía} fá at itfrtnn örtúpt; aímennt
fegir fóíf á Söíanöi, at ef {tann öriápi priföar,
fé Oauöi 6áinn, cn fat er einganncginn fettn;
iligt, ftitt er d)tniligra, at 6«ebi af protantrm
fláífútn, og vof'oa feim átár ftonutn öampar,
og enir nceríiggianöi firtlar innftága (ablor-
bcnt), fatm at orfafaj ftáföómr, fá er nefitii
. Úffótt. @00 öiröij fem úfftg fé aímennara
á 3íötanöi cnn atmarffaöar, tnáfPé at 'ftfellöc
fatíör rnatr fé orfef far til at tnefht leiti.
Umlettltn (prima ev'olutio miasmatis morbofi),
faHaj en fprfla tiífinntng férftverð ftáfíeifa í
froppnum; foo nefnij fóttar umleituit,
perfiar ttmleitutt, öeígitt umleitun og f.
fr.; ttocfrir faöa feit fama öímur.
Umfíiptíngr/ fFipttngr, falfa} 6orn $au, er,
af fpefttm og cptirláttttn, peröa atít í eittu,
án fiáanligra orfafa, ófpef, óalflíjrug, unö
t.ar(ígri í blióöutn, og alparligri áfpnöum,