Margvíslegt Gaman og alvara - 01.01.1798, Blaðsíða 29

39
•Miö Ijafa émaga umboö imb ofíjáci’i v>icö*
Ingu, fuo fkíc eái géti náD ^ennt oiD feíu íaufa>
fjárHié, fem mi fann aD bunDa, annaDfjoert
Íkgat pattíjfít pitDíngátímcnn og gtanníjnggn#
it eitDa «Dut cg f>á oecD á í)mfuni [jíutunt
cptít fftptm faila fann fneggiega, eptic tím>
anna bíitíngum; en, jpó Ijoetumggja gjercs
mcetti feíuna crftDa, fpnit fá ^itjfipatiin af
19 ©ec. 1693, §. 3, aD féD cngannoeginh má
unDic oicDingu feíjafl 6 fefé fptjíu Sfuctíón,
fyeíDur fcet fjátljaiDémaDurinn iegmceta tefs
femD tíl aD áfjceca fjá áíegDu Pií’Dingu, fjcg*
ttt féD genguc et át meD fjemti eiD aimennt upp*
boD á Síuctión, og tii aD ójfa ní)trat PitD#
fngar, aD fjarmcö fptriff pttum og tilfoarí, fpi>
fanngjatniegtac, aD f£D eptit fyenni feljajt funnit
„géti fjaD ecfi feljt,'' fegic íjennac sjí artífuíi,
„tueö þetcci picötngu \ fprjta finn, ftal pícöæ
„upp apttic, unO féD gengue 6t;/# og utti
greinDa góDa mcnn fiattíi 'ec áDuc fagt aD fjár?
talöemaöuc biDja jíuii $jtrpalötö. £5ert
titenn einninn jáman oiD bcfía grein boDotð
3t2a. í 1**22a 34, fjejt ftataf: aD 0fuíDa»
fjeitntumaDuc ecfi má (áta féc átoirDt gótó feíjc*
piD Síucttón, neiua np PirDtng fé á fiaD íegö
aftoefaiDt ffeirum PitDfngac*mennum, og. fjanti
enn fá fpftft af fperutoeggju pitDíngunt oan*
^alDitin; fá fpcft má Síuctíón enDa faD fífr
í)pect fem pecDut tii jfaDa eDa ábata ffuíDitp
nautMimm; en, veí aö mevfja, fít Síuctión, fetti