Ármann á Alþingi - 01.01.1831, Page 50

50
ett far fcaittt muit &eprt íxtfa ðb ®(m £>javni
Jjaft oerib ráboanbr mabr/ 03 enn bejtí garbprfius
mabr/ f»á efar bánbinn effi emé tnifíb £ab fprra
einé 03 f>ib ffbara, f>»t &mtum sat fejt pftr í
í»t>f o móti uiíja ffitum. fBðnbinn forir famt
effi annab emt ab jlá af ágóba uppbÆbinni úr
garbint allt ab&elfmfnsi; íensra »iH &ann effi
fara, p»>f &ann (ttíar ab enginn muni ffrefua meiru
enn beífmínsnum, aílraffjt f áfprirfpnju; en ftann
fiorir &elbr effi ab fara mifíb birrra, einfaníisa
ef &ann býr f barbinba foeitum, $pf pann oeit
£etta, ab fiab fafar effi pó uppfferatt 03 notin
repniff benum meirf, enit bann gerir ráb fprir
fprir fram. Oelfmíugrinn af garbéáoeptinum &já
©fra Æjavna: 72 rbb. 48 fjt. er: 36 rbb. 24 fj.,
03 er bab etttt 12 jKbb. 76 fjí. meira enn oertfbarbíut*
urinn, fem oar 23 3íbb. 54 fjí., 03 oofliff í;ann til ab
fírra fffl ttoffub lengra upp, foofetn tií 40 eba 50 3í.
f>á perbr mifimunurinn enn meiri, 03 eptir f»eféu
perbr bab enn fýftlíflra ab fíunba garbprf juna.
®tt nú gét eg tií ab bónbanttm fonti beféu
natfi til buflar ab pab purft áburb f maturtaflarb*
inn. @g bepri fagt ab effi oeui af einum tabbefíi
til l;oerra 4 □ fabnta, og purfa pá 45 &efíar í
fiann garb fem ©íra 2é>i«nú gérir ráb fprir *)
*) rtíifið má beysja áburb í gavba meö [>ví ai> bevja
cba mylja myíjuita fc'r einfamla, bkitba peimi effi