Ármann á Alþingi - 01.01.1831, Side 118

*
118
lífftn# ft;r(T« níittfcfpnja / íftiíé l ot> foíita, pó
f)v>orfi féu þcr t;já ofá ðutí=né ftífwr s námur,
jafnoeí ecfi forit afrar/ ebur annab toluoerbt fáí»
»erfí fíá f'ab annaré pfrib vcííiíi^t t>írri, ef $ab
gccti aubnaft, fó áit fefá ab oanrœfja foiffjár*
raftina, f)oer cctfb oerbur/ áfamt. fjáarafíanum/
lanbftné oiféa|Ti og bejti bjargr.rbiijoegur, ©u
foo fatt fent fiab er, feut íú fegir, ab £ab rfbi
crrib á poí, ab foiffjárraftitt fé fíá oeí og regíu*
liga fitinbub, til $efé f)ún oerbi íanbittu foo
notafcel fem orbib gétur; foo íítt fcc eg famftnnt
f)inu/ er fú tilbetibir, ab benni fé nú á tfmum
tnibur farib, enn ábur oar. €g gceti talib íoub*
nnt oofum margt tií gilbié I foiffjárrœftinni,
Dftr níer|Tu forfebur, ef eg oilbi, enba fiá ecfi neiti
eg fof farnt, ab enn fé nocfub ábótaoant, fent ei
er ab furba; foé t;oor ífirótt ncer fuílfirojfa aUt
f einu ? já ab offu aíbrei foo, ab ei meigi betur
oerba.
3fú oar fiab ( tilíiti Ulíarinnar, fem pú
íteljt baföir ausa á faubfjárrceftinni, par pú rnet*
ur baua réttiíiga foeitabónbané arbfotriultu eign,
íénanliga ecfi ab einé til oerbfltntar, fent ábur er
fagt, fielbtir og til ýmiéíiara útgjalba til fóngé
og fallé, ft;rir titan til fícebnabar l;anba þonnm
ffl Dpffi f)aná. Jjooríoegna ab eptir fioí fem
bónbiitn er uílarrlfari, eptir poí ffortir fcantt fíbur