Ármann á Alþingi - 01.01.1831, Síða 132

132
jlantwefjfáíaty i jjwÐritim ðb »ef«, Mt Ijecbí íángi*
famt 03 erftbiémifit); en fð fléff tóoinna enn nú
íánflt feinna, át>r enn rocfar og oítfambav foins
ufí bc'r f brúf, $<tr uííirt oarb fá elí, eptiv íab
táin oar, ab íippají nibur, og fpimtají fíban og
toinnají á (tanbteina ebr fnatlbur. 25órtt oevf<
f«ri peféi ab oífu pfrib einfelb og fojtnabarlltií,
enba oar oerfib meb beim ncrr|ía feinunnib. ®n
fíban reðíuligir fambar og rocfar, eiitfum peir
foo fedubu benjfu vefjíóíar fomují bér á gáng,
geingur táointta eH lángtum greibara; foo nú
gétur eimt mabur »el affa|íab {tóffap, einé miflu
033 ttl 4 ábur; í>of aHftabar j)ér í Sforburlanbi
eru nú brúfabir ecfi einajfa fambar 03 rocfar,
(>elbur eru 03 peir beitjfu oefffólar aíluíba fom»
nir l;já bcenbum, einfum í Spafivbi 03 oe|íara
parti Sfovbrfójlu, 03 fieir fjelga {tvennum, bo«b
af (>oerju. <£r f í>eim oftb efni til aHflagé fatits
abar, nema tií fofía, búfna 03 oetlínga; foo
ab af oabmálum, einjféptum, bolbáttgi, búfum
Ómióíiga lituni, brefununt, reffoobum, paffbúfs
unt, gálfteppum, ábrcibunt, áfíivbum og fl. wefajt
bér nocfur fiúfunb áína ávliga ávó, bœbi til eigin
brúfttnar, útfalé á ©ubtir og 25e|fur * íanbí fprir
ftjf og annab, og Ifunbum tafa Ilfa íaupmemt
noffub af ttefnabi, og fspfir gott, fiegaf f>eir géfa
ft;rir 1 aliit vabmólð jafnt og fprir 1 par toinnaa