Ármann á Alþingi - 01.01.1831, Blaðsíða 181

181
«f ftcininum; en öHr ífttglfieimriitit gcrbi ðóbait
j'pm úb máíi Ijattg, og póftiifi b«fa orbib mifilé
vífari, einfum ©uttníenfcfnððr og 2>effffrbtngar.
4)nunöc íofabi rctbti \)ané mfeg, og Íþi6&6lf«:
fhgbi $ab ocrri gott fj;rir fjáfarbónbann; öt'g*
þoatc faflbi pab ocrri gott ft;rir aíla, fegar $ab
oceri gott fjiriv marga.
3>iót>6lfo. ^afbi jafnan nufluit um frfng,
og feit eptir eííu fetn fratnf6r, mibt tippór talinu
fegirbann: ó! fioerr fcntr fwrna? farermannas
reib, og rfbr einn ( Iitfíœbum, fiab mun oera
ftautt farna íítíensfí mabrinn fá t fprra,
ðJnunöc. S)r6 ftg I þlé þegar bamt íteprbi
J5ab, og ff6b oib blibiita 6 St'gfmati. SOiennina
bar brábau ab, og fenbu mentt £ar ^intt útíenba
mann, þann fíé af í;effi fiituni, 09 fjeilfabi plnflí
Iteiminum bcroerffíiga, aEir t6fu oií focbju bané
fsof allir uituu benum bugáfium ft;rir oeloiíja
fiané til ^éíanbé. 2írmaim t6f á móti b0|,um
meb l;inni meftu bítbu, og baub l;enum ab fara
tippá fteinimt; muntn, fegir bann, funnaofé ntargt
ab fegja btrbi faHigt 03 nptfantligt, 03 oiljum
»cr aílir l;li)ba á taí fitt meb atl;t;flíi.
Utlcnö, ©jarnan oiíba eg ffemta t;br og
enn fá fratttar gagna ef eg gcrti, eit par eg Iteft
fomií? foo feint tií $tngftn£, fiá mun mér traubt