Atuagagdliutit - 15.04.1966, Blaðsíða 5
anånanik ikiuinermik inatsit
måne atulersinåungikatdlarpoK
inungnik ilmiarsimassunik suliagssamik tamatuminga inger-
dlatsissugssaKångingmat, taima onarpoK inatsisinik iliniagar-
toK Karen Bang, anånanik ikiuinermik avKutigssiuivdlune
ukiut mardluk Nungme sulerersimavdlune måna avalagtoK
anånanik ikiuissarnermik inatsisit
Kalåtdlit-nunåne atungitdlat, ukiuni-
lo Kaningnerne atulersinigssåt iluaKU-
taunaviångivigpoK. suleKatigssat pi-
korigsut Kalåtdlit-nunåne igdloKar-
fingne suliniartugssat amigautåuput.
pissariaKartitsinerdle angnertoKaoK,
nnaKalo ikiuissarnigssamik iluarsar-
tussinigssamut atassumik pissoKaru-
WårungnarsivoK, taima oicarpoK cand.
Jur. Karen Bang, Nungme anånanut
ikiuissarnermik ukiut mardluk sule-
rérsimavdlune aprilip autdlarKautåne
Kalåtdlit-nunåt Kimåkamiuk.
„1964-ime upernagssåkut maunga
Pivunga suliagssaralugo misilivdlu-
bga anånanut ikiuissarfingmik suju-
Persuissarfingmigdlo agdlagfingmik
Nungme autdlarniniardlunga Kitor-
Parsiartårtarnermutdlo sulivfeKar-
fingmik pilersitsiniardlunga. lands-
høvdingeKarfingme fuldmægtigitut
atortinigpunga ikiuissarnermik suli-
nermut avdlamut ingerdlarérsumut
suliara atatisinaujumavdlugo.
sujunersuissarfiup ukiune mar-
dlungne Kångiutune Nungme amat
nårtussut anånatdlo 500-t atåssute-
Karfigisunavai, 50-it kisimik imalunit
tåuko ilait imaKa 100-t åipaliuput. a-
iatagssarsiuinigssat suliagssångorti-
tarpavut, taimaingmatdlo anånat uve-
Kangitsut tamaisa atåssuteKarfigissar-
Pavut. kisiåne ama sågfigingmssuter-
Pagssuit åipalingnit pissut tigussarpa-
Vut, sordlo åssersutigalugit suliagssa-
n® avingnermut tungassune encartu-
ssissutigssanut tungassutigut ikior-
Kussutit.
arnat nårtuersinigssamik kigsaute-
Kartut tupingnaKaoK ikissusé. ukiut
Paardluk ingerdlanerine katitdlugit
taimågdlåt 20—25 nårtuersiniarner-
Paut tungassut suliarisimavavut —
Nanmarkime pissutsinut naleridut-
diugit ikiginartorujugssuit. tamatu-
munga pissutaugunarpoK mérartår-
PigssaK måne pissusigssamisortutut
xsum aKarf igineKarmat.
Piumassat såkortunerussut
kitornarsiartårtarnermut sulivfe-
Karlik Kitornarsiartårtitsinernik arne
lssertussanik sulivfiussartoK mériia-
Pik isumagingningnermut udvalginut
su®e tamanitunut ikiutigssatut naut-
sorssuneKarpoK. tåssame påsinarsisi-
PaavoK udvalgit tåuko Kalåtdlit-nuna-
ne angerdlarsimavfingnik piukunar-
iunik nåmagtunik navssårussineK sa-
Persut mérKanut KitornarsiaritineKa-
Cand. jur. Karen Bang
— åp. piumassarineKartut måko, a-
ningaussanut tungassut, igdloKarner-
mut tungassut, ilaKutaringnermut tu-
ngassut, timikut anersåkutdlo perKi-
ssuseK iluamértugssaussut saniatigut
taimatut piumassaKartut inungmut
tungassutigut ingmikut pitsauvdlui-
nartugssanik piumavfigineKartarput.
kalåtdlime mérartait silarssuarmut
avdlauvdluinartumut nungneKartar-
put, tauvalo sukutdlunit pilersinau-
ssarput ajornartorsiutit angajorKau-
ssunut angnertoKissumik piumavfi-
gingnigtut.
kisalo ukioK kingugdleK mérKat 30-
ngajait Danmarkime Kitornarsiagsså-
ngortisimavavut, sisamatdlo Kalåtdlit
nunåne KitomarsiarineKarput — åi-
paringnit Kavdlunånit. månåkut ila-
Kutaringnit Kalåtdlit-nunånltunit Ki-
nuteKarnerit 7—8 pigåvut.
atåssuteKarncK ajornakusungilaK
— anånångortugssanut atåssuteKar-
niarnerit autdlarKautåne ajornartor-
siutigisimavigit?
någga. Saname anånångorumårtu-
nut misigssuissarfiup saniane agdlag-
férånguartårpugut. tåssanilo åipaKå-
ngitsut tamaisa jumumit uvavtinu-
kartineKartarput. ernerérångata OKa-
ilerKoringnigssamik
OKåussineKångilaK
— arnaK inusugtoK nårtulerune Ka-
noK pisava?
— arnap KanoK itunera tamatuma-
ne aperKutaussorujugssuvoK. iliniaga-
Kartugunik iliniarnertik nsingmarsi-
naussarpåt. igdlugssaKarniarnermile
pissutsit ilungersunartorujugssuput
arnat uveKångitsut inoKatigingnermut
tungassutigut ingminermingnut Kitor-
namingnutdlo iluangajagtumik atu-
gagssaKarnigssaugaluinik migdlisitsi-
ssugamik. ilaKutanitdlo ikiorneKar-
tarneK soraeruneKaralugtuinarpoK.
mérårKanut pårKingnigtarfit ikigtui-
nåuput, uvdlordlo tamåt atorneKarsi-
naussunik børnehaveKångilaK. tåssalo
imåipoK ånamik ikiuissugssaKångig-
pat arnaK avdlatut ajornartumik uv-
dlup agfåinå sulissariaKåsaoK. tamå-
kulo tungavigalugit iluangajagtumik
pissusilersorniarneK ajornaKaoK.
— arnat uveKångitsut akissugssåu-
ssuseKarnermik soKutigissaKångitsu-
pat?
— imatut OKarumaneruvunga,
inungmut tåukununga atåssuteaar-
dluinångitsumut mérKanut pissuseri-
ssait påsineK ajornakusortuput — na-
lautsornerinakulugtut pissuseKarput.
— atåtaussume?
— isumaKarpunga arnap uveKå-
ngitsup nårtulersimanine nangmineK
akissugssauvfigissariaKarå. nårtutit-
sinavérsårnigssaK angutit nangming-
neK isumagisinauvdluaraluarpåt, ki-
siåne arnap pingitsorane ilisimassa-
riaKarpå nangmineK pingikune angu-
tip isumangnaitdlisainigsså. påsinerdle
saperpara angutit akissugssåussuser-
mik angnerussumik takutitsisinåu-
nginerat, måssa Kitornartå'sagunik a-
kilersutigssat kisisa nanertutigissug-
ssaugaluardlugit.
— arnat ajutortitaunertik silagtor-
sautigissarpåt?
— taimåisoringivigpara. tupingnåi-
nartarpoK påsivdlugo åipaningnigssa-
mik tungånut Kavsinik idtomartår-
tartut.
— kiminiarssarissarpigit?
— ilerKorigsårnigssamik OKåuneK
ajorpavut, kisiåne nårtunavérsautinik
atuerKuvdlugit OKåutarpavut. ajorta-
Kingmåme mérKat uverssagaugånga-
ta.
kingorårteKåsångilaK
— Kalåtdlit-nunåne anånanut ikiui-
ssarneK KanoK ingerdlassugssauva?
— månåkut OKautigineK ajornaku-
sorpoK. ikiuissarnigssamik iluarsartu-
ssinigssamut atatitdlugo piorsarneKa-
ratarsinauvoK. ilitsersuissarfik inger-
dlatineKaratdlarpoK, ukiutdlo ardlag-
dlit Kångiugpata måne Nungme suli-
neK „Egmontgården“-ime nangineKa-
rumårpoK. Kitornarsiartårtitsissamer-
mik sulineK tåssane ingerdlaterKing-
neKarumårportaoK.
Karen Bang kingorårneKavisångi-
laK, kisiåne anånanik ikiuissarnermik
sulineK nanginarneKåsaoK inoKati-
gingnermut tungassutigut sujunersui-
ssartumit Inga Høeberg-imit åma
fuldmægtig, cand. jur. Bodil Adam-
sen-imit.
uvine sujunersuissartutut civilinge-
niøriussoK Henning Bang åma ukiup
åipå KerKanik utorKåussusilik Henrik
ilagalugit fru Bang Danmarkime ig-
dloKarfit mikinerumåt ilånut nunag-
ssitugssauvoK, tåssanilo anånanik
ikiuissarnermik sulinermut periarfig-
ssaKåsanane. sujunertarineKarpordle
Danmarkime anånanik ikiuissarfiup
sujunersuissutut atorsinaujumårå Ka-
låtdlit-nunåne pissutsit sapingisamik
angnertumik påsissaKarfiginiardlugit.
Kalåtdlit-nunåne sujunigssame anå-
nanik ikiuissarnermik sulinigssamut
tåuna nalunaerutitdlo mångånit nag-
siussortuagai tungavigssaulerumårput.
imaKa takornariatut
— Kalåtdlit-nunåninerit nuånarisi-
maviuk?
— tåssauvoK misigissaK angnerto-
rujugssuaK pigssarsinangårtordlo. må-
ninivne agsorujugssuaK iliniagaKarsi-
mavdlunga isumaKarpunga. Kujåssu-
tigåra Kitåta ilarujugssua takusinau-
simagavko. sinerssordlune umiartor-
neK misigissarisinaussat kussanarner-
pårtåtut uvavnut ipoK.
autdlarnigssaK artornarpoK, sivisu-
nerussumigdlo månlsagaluaruvta aut-
dlalernigssaK sule artornarnerulisaoK.
uvigalo isumaKatigérérsimavugut Ka-
låtdlit-nunånituarumanata, taimåitu-
migdlo isumaKatiglssutip ukiune mar-
dlungne atortussup nåneratigut anger
dlarnigssamik pilerssåruput aulaja-
ngiusimavarput.
måne ikinguterpagssuaKarpunga.
taimåitumik atåssuteKartuåsaunga.
kisalo sujunigssame ineriartorneK so-
Kutigissorujugssuvara. KaKugulunit
tåkuterKigtugssaugunarpugut ineriar-
torneK KanoK ingerdlasimanersoK ta-
kujartordlugo åmalo Henrik inungor-
fianik takutikiartordlugo. imaKa ukiut
10 Kångiugpata.11
en god kop
frisklavet Nescafé
koster Dem mindre
end en kop varmekaffe!
- Og tænk så på forskellen:
Nescafé
er ren kaffe, fin kaffe
i noget nær luxusblanding!
De vil nyde den
- frisklavet kop efter kop...!
rumassunut. Danmarkimile anånanut
lkiuissarfik Kitornarsiartårnigssamik
kigsautigissanik tusintit ardlalingnik
uningassoKarpoK, tåukulo ilarpagssue
Pissuput åiparingnit kalåliarKamik
KitornarsiaKarnigssamingnik kigsau-
teKartunit. anånanik ikiuissarfiup mi-
sigssuissarnere KularnavérKutåuput
MérKat angerdlarsimavfigtåmingne
lsumangnaitsumik pineKarnigssånut.
åiparit kalåliarKamik idtornar-
siartårusugtut ingmikut itunik piu-
^avfigineKartarpat?
loKatigissarpavut mérårKatdlo misig-
ssorneKarneråne ama oKaloKatiger-
Kigtardlugit. tauva ilisarilertarpåtigut
ajornartorsiuteKalerångamigdlo ornig-
tardluta. ilaitdlo ilåne tikiutarput o-
KaloKatigiartuinavigdluta. ilånilo åma
arnat aggertarput ajornartorsiutåinik
ikiorneK sapigkavut— sordlo inigssar-
siuterKussut. kisiåne OKalOKatigineri-
ne ilåne påsissarpavut avdlanik ajor-
nartorsiutigdlit uvagut ikiuvfigisinau-
ssavtinik.
Hundested Motoren
DEN MEST LYDSVAGE MOTOR
mofore nipikfnerpåx
16—375 HK
FÅ DEN LEVERET MED
3-BLADET OMSTYRBAR
SKRUE, som er specielt
egnet til jagt på hvaler,
sæler og andre havpatte-
dyr.
Isskrueblade i alumini-
umsbronze er nu stan-
dardudstyr, kan også på
bestilling leveres med ud-
vendigt gummistøfteleje
omkring forenden af skruehovedet. Dette giver en lydsvag gang at
skrueakslen samtidig med, at denne understøttes ved kørsel i is
pingasunik uluterneKarsfnaussunik ulungnalingnik sarpilerdlugo piniar-
niaruk, tauva arfangniarnerme, puissmiarnerme milumassunigdlo imarmiu-
nik avdlanik piniarnerme atordluarsfnaussangnik motoreKalfsautit.
ulungnat sikusiutit aluminiumsbronzeussut måna sanaortugkane atorne-
Karput, ingmikutdlo piniameKartitdlugit sarpit niaKussåta sujumut isuata'-
fungågut silatimfkut gumminik lejigdlif pinexarsfnéuput. sarpft taiméifut
akselé nipikitsuararssuput sikusiortitdlunilo gummit lejif akselimut igdler-
sutåuput.
A/s Hundested Motorfabrik
Hundested — Telegramadresse: Propelmotor
Det
er kunst
at bygge...
Som ved andre kunstarter lægger
man Inden for arkitekturen naturlig-
vis stor vægt på det æstetiske —
Men lige så naturligt må arkitekten
tage hensyn fil de funktionelle og
praktiske kvaliteter. Og selv om det
færdige byggeri betragtes og kriti-
seres som en helhed, må materialer
og byggemetoder altid udvælges
med største omhu. — Blandt andet
derfor vinder PHØNIX TAGDÆK-
NINGER stadig større Indpas I det
moderne byggeri. Såvel på tegne-
stuer som på byggepladser har man
indset, af der — alt taget I betragt-
ning — er mange arkitektonisk rig-
tige muligheder med PHØNIX TAG-
DÆKNINGER.
Det afbildede byggeri er
LOUISIANA
I Humlebæk.
5