Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 15.04.1966, Blaðsíða 5

Atuagagdliutit - 15.04.1966, Blaðsíða 5
anånanik ikiuinermik inatsit måne atulersinåungikatdlarpoK inungnik ilmiarsimassunik suliagssamik tamatuminga inger- dlatsissugssaKångingmat, taima onarpoK inatsisinik iliniagar- toK Karen Bang, anånanik ikiuinermik avKutigssiuivdlune ukiut mardluk Nungme sulerersimavdlune måna avalagtoK anånanik ikiuissarnermik inatsisit Kalåtdlit-nunåne atungitdlat, ukiuni- lo Kaningnerne atulersinigssåt iluaKU- taunaviångivigpoK. suleKatigssat pi- korigsut Kalåtdlit-nunåne igdloKar- fingne suliniartugssat amigautåuput. pissariaKartitsinerdle angnertoKaoK, nnaKalo ikiuissarnigssamik iluarsar- tussinigssamut atassumik pissoKaru- WårungnarsivoK, taima oicarpoK cand. Jur. Karen Bang, Nungme anånanut ikiuissarnermik ukiut mardluk sule- rérsimavdlune aprilip autdlarKautåne Kalåtdlit-nunåt Kimåkamiuk. „1964-ime upernagssåkut maunga Pivunga suliagssaralugo misilivdlu- bga anånanut ikiuissarfingmik suju- Persuissarfingmigdlo agdlagfingmik Nungme autdlarniniardlunga Kitor- Parsiartårtarnermutdlo sulivfeKar- fingmik pilersitsiniardlunga. lands- høvdingeKarfingme fuldmægtigitut atortinigpunga ikiuissarnermik suli- nermut avdlamut ingerdlarérsumut suliara atatisinaujumavdlugo. sujunersuissarfiup ukiune mar- dlungne Kångiutune Nungme amat nårtussut anånatdlo 500-t atåssute- Karfigisunavai, 50-it kisimik imalunit tåuko ilait imaKa 100-t åipaliuput. a- iatagssarsiuinigssat suliagssångorti- tarpavut, taimaingmatdlo anånat uve- Kangitsut tamaisa atåssuteKarfigissar- Pavut. kisiåne ama sågfigingmssuter- Pagssuit åipalingnit pissut tigussarpa- Vut, sordlo åssersutigalugit suliagssa- n® avingnermut tungassune encartu- ssissutigssanut tungassutigut ikior- Kussutit. arnat nårtuersinigssamik kigsaute- Kartut tupingnaKaoK ikissusé. ukiut Paardluk ingerdlanerine katitdlugit taimågdlåt 20—25 nårtuersiniarner- Paut tungassut suliarisimavavut — Nanmarkime pissutsinut naleridut- diugit ikiginartorujugssuit. tamatu- munga pissutaugunarpoK mérartår- PigssaK måne pissusigssamisortutut xsum aKarf igineKarmat. Piumassat såkortunerussut kitornarsiartårtarnermut sulivfe- Karlik Kitornarsiartårtitsinernik arne lssertussanik sulivfiussartoK mériia- Pik isumagingningnermut udvalginut su®e tamanitunut ikiutigssatut naut- sorssuneKarpoK. tåssame påsinarsisi- PaavoK udvalgit tåuko Kalåtdlit-nuna- ne angerdlarsimavfingnik piukunar- iunik nåmagtunik navssårussineK sa- Persut mérKanut KitornarsiaritineKa- Cand. jur. Karen Bang — åp. piumassarineKartut måko, a- ningaussanut tungassut, igdloKarner- mut tungassut, ilaKutaringnermut tu- ngassut, timikut anersåkutdlo perKi- ssuseK iluamértugssaussut saniatigut taimatut piumassaKartut inungmut tungassutigut ingmikut pitsauvdlui- nartugssanik piumavfigineKartarput. kalåtdlime mérartait silarssuarmut avdlauvdluinartumut nungneKartar- put, tauvalo sukutdlunit pilersinau- ssarput ajornartorsiutit angajorKau- ssunut angnertoKissumik piumavfi- gingnigtut. kisalo ukioK kingugdleK mérKat 30- ngajait Danmarkime Kitornarsiagsså- ngortisimavavut, sisamatdlo Kalåtdlit nunåne KitomarsiarineKarput — åi- paringnit Kavdlunånit. månåkut ila- Kutaringnit Kalåtdlit-nunånltunit Ki- nuteKarnerit 7—8 pigåvut. atåssuteKarncK ajornakusungilaK — anånångortugssanut atåssuteKar- niarnerit autdlarKautåne ajornartor- siutigisimavigit? någga. Saname anånångorumårtu- nut misigssuissarfiup saniane agdlag- férånguartårpugut. tåssanilo åipaKå- ngitsut tamaisa jumumit uvavtinu- kartineKartarput. ernerérångata OKa- ilerKoringnigssamik OKåussineKångilaK — arnaK inusugtoK nårtulerune Ka- noK pisava? — arnap KanoK itunera tamatuma- ne aperKutaussorujugssuvoK. iliniaga- Kartugunik iliniarnertik nsingmarsi- naussarpåt. igdlugssaKarniarnermile pissutsit ilungersunartorujugssuput arnat uveKångitsut inoKatigingnermut tungassutigut ingminermingnut Kitor- namingnutdlo iluangajagtumik atu- gagssaKarnigssaugaluinik migdlisitsi- ssugamik. ilaKutanitdlo ikiorneKar- tarneK soraeruneKaralugtuinarpoK. mérårKanut pårKingnigtarfit ikigtui- nåuput, uvdlordlo tamåt atorneKarsi- naussunik børnehaveKångilaK. tåssalo imåipoK ånamik ikiuissugssaKångig- pat arnaK avdlatut ajornartumik uv- dlup agfåinå sulissariaKåsaoK. tamå- kulo tungavigalugit iluangajagtumik pissusilersorniarneK ajornaKaoK. — arnat uveKångitsut akissugssåu- ssuseKarnermik soKutigissaKångitsu- pat? — imatut OKarumaneruvunga, inungmut tåukununga atåssuteaar- dluinångitsumut mérKanut pissuseri- ssait påsineK ajornakusortuput — na- lautsornerinakulugtut pissuseKarput. — atåtaussume? — isumaKarpunga arnap uveKå- ngitsup nårtulersimanine nangmineK akissugssauvfigissariaKarå. nårtutit- sinavérsårnigssaK angutit nangming- neK isumagisinauvdluaraluarpåt, ki- siåne arnap pingitsorane ilisimassa- riaKarpå nangmineK pingikune angu- tip isumangnaitdlisainigsså. påsinerdle saperpara angutit akissugssåussuser- mik angnerussumik takutitsisinåu- nginerat, måssa Kitornartå'sagunik a- kilersutigssat kisisa nanertutigissug- ssaugaluardlugit. — arnat ajutortitaunertik silagtor- sautigissarpåt? — taimåisoringivigpara. tupingnåi- nartarpoK påsivdlugo åipaningnigssa- mik tungånut Kavsinik idtomartår- tartut. — kiminiarssarissarpigit? — ilerKorigsårnigssamik OKåuneK ajorpavut, kisiåne nårtunavérsautinik atuerKuvdlugit OKåutarpavut. ajorta- Kingmåme mérKat uverssagaugånga- ta. kingorårteKåsångilaK — Kalåtdlit-nunåne anånanut ikiui- ssarneK KanoK ingerdlassugssauva? — månåkut OKautigineK ajornaku- sorpoK. ikiuissarnigssamik iluarsartu- ssinigssamut atatitdlugo piorsarneKa- ratarsinauvoK. ilitsersuissarfik inger- dlatineKaratdlarpoK, ukiutdlo ardlag- dlit Kångiugpata måne Nungme suli- neK „Egmontgården“-ime nangineKa- rumårpoK. Kitornarsiartårtitsissamer- mik sulineK tåssane ingerdlaterKing- neKarumårportaoK. Karen Bang kingorårneKavisångi- laK, kisiåne anånanik ikiuissarnermik sulineK nanginarneKåsaoK inoKati- gingnermut tungassutigut sujunersui- ssartumit Inga Høeberg-imit åma fuldmægtig, cand. jur. Bodil Adam- sen-imit. uvine sujunersuissartutut civilinge- niøriussoK Henning Bang åma ukiup åipå KerKanik utorKåussusilik Henrik ilagalugit fru Bang Danmarkime ig- dloKarfit mikinerumåt ilånut nunag- ssitugssauvoK, tåssanilo anånanik ikiuissarnermik sulinermut periarfig- ssaKåsanane. sujunertarineKarpordle Danmarkime anånanik ikiuissarfiup sujunersuissutut atorsinaujumårå Ka- låtdlit-nunåne pissutsit sapingisamik angnertumik påsissaKarfiginiardlugit. Kalåtdlit-nunåne sujunigssame anå- nanik ikiuissarnermik sulinigssamut tåuna nalunaerutitdlo mångånit nag- siussortuagai tungavigssaulerumårput. imaKa takornariatut — Kalåtdlit-nunåninerit nuånarisi- maviuk? — tåssauvoK misigissaK angnerto- rujugssuaK pigssarsinangårtordlo. må- ninivne agsorujugssuaK iliniagaKarsi- mavdlunga isumaKarpunga. Kujåssu- tigåra Kitåta ilarujugssua takusinau- simagavko. sinerssordlune umiartor- neK misigissarisinaussat kussanarner- pårtåtut uvavnut ipoK. autdlarnigssaK artornarpoK, sivisu- nerussumigdlo månlsagaluaruvta aut- dlalernigssaK sule artornarnerulisaoK. uvigalo isumaKatigérérsimavugut Ka- låtdlit-nunånituarumanata, taimåitu- migdlo isumaKatiglssutip ukiune mar- dlungne atortussup nåneratigut anger dlarnigssamik pilerssåruput aulaja- ngiusimavarput. måne ikinguterpagssuaKarpunga. taimåitumik atåssuteKartuåsaunga. kisalo sujunigssame ineriartorneK so- Kutigissorujugssuvara. KaKugulunit tåkuterKigtugssaugunarpugut ineriar- torneK KanoK ingerdlasimanersoK ta- kujartordlugo åmalo Henrik inungor- fianik takutikiartordlugo. imaKa ukiut 10 Kångiugpata.11 en god kop frisklavet Nescafé koster Dem mindre end en kop varmekaffe! - Og tænk så på forskellen: Nescafé er ren kaffe, fin kaffe i noget nær luxusblanding! De vil nyde den - frisklavet kop efter kop...! rumassunut. Danmarkimile anånanut lkiuissarfik Kitornarsiartårnigssamik kigsautigissanik tusintit ardlalingnik uningassoKarpoK, tåukulo ilarpagssue Pissuput åiparingnit kalåliarKamik KitornarsiaKarnigssamingnik kigsau- teKartunit. anånanik ikiuissarfiup mi- sigssuissarnere KularnavérKutåuput MérKat angerdlarsimavfigtåmingne lsumangnaitsumik pineKarnigssånut. åiparit kalåliarKamik idtornar- siartårusugtut ingmikut itunik piu- ^avfigineKartarpat? loKatigissarpavut mérårKatdlo misig- ssorneKarneråne ama oKaloKatiger- Kigtardlugit. tauva ilisarilertarpåtigut ajornartorsiuteKalerångamigdlo ornig- tardluta. ilaitdlo ilåne tikiutarput o- KaloKatigiartuinavigdluta. ilånilo åma arnat aggertarput ajornartorsiutåinik ikiorneK sapigkavut— sordlo inigssar- siuterKussut. kisiåne OKalOKatigineri- ne ilåne påsissarpavut avdlanik ajor- nartorsiutigdlit uvagut ikiuvfigisinau- ssavtinik. Hundested Motoren DEN MEST LYDSVAGE MOTOR mofore nipikfnerpåx 16—375 HK FÅ DEN LEVERET MED 3-BLADET OMSTYRBAR SKRUE, som er specielt egnet til jagt på hvaler, sæler og andre havpatte- dyr. Isskrueblade i alumini- umsbronze er nu stan- dardudstyr, kan også på bestilling leveres med ud- vendigt gummistøfteleje omkring forenden af skruehovedet. Dette giver en lydsvag gang at skrueakslen samtidig med, at denne understøttes ved kørsel i is pingasunik uluterneKarsfnaussunik ulungnalingnik sarpilerdlugo piniar- niaruk, tauva arfangniarnerme, puissmiarnerme milumassunigdlo imarmiu- nik avdlanik piniarnerme atordluarsfnaussangnik motoreKalfsautit. ulungnat sikusiutit aluminiumsbronzeussut måna sanaortugkane atorne- Karput, ingmikutdlo piniameKartitdlugit sarpit niaKussåta sujumut isuata'- fungågut silatimfkut gumminik lejigdlif pinexarsfnéuput. sarpft taiméifut akselé nipikitsuararssuput sikusiortitdlunilo gummit lejif akselimut igdler- sutåuput. A/s Hundested Motorfabrik Hundested — Telegramadresse: Propelmotor Det er kunst at bygge... Som ved andre kunstarter lægger man Inden for arkitekturen naturlig- vis stor vægt på det æstetiske — Men lige så naturligt må arkitekten tage hensyn fil de funktionelle og praktiske kvaliteter. Og selv om det færdige byggeri betragtes og kriti- seres som en helhed, må materialer og byggemetoder altid udvælges med største omhu. — Blandt andet derfor vinder PHØNIX TAGDÆK- NINGER stadig større Indpas I det moderne byggeri. Såvel på tegne- stuer som på byggepladser har man indset, af der — alt taget I betragt- ning — er mange arkitektonisk rig- tige muligheder med PHØNIX TAG- DÆKNINGER. Det afbildede byggeri er LOUISIANA I Humlebæk. 5

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.