Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 22.07.1971, Blaðsíða 7

Atuagagdliutit - 22.07.1971, Blaðsíða 7
mik unangmigdlerneK tåssauvoK akornutOKångitsumik unangmig- dlerneK, nuname sujuarsagagssa- me erKuneKaraluarunilunit. Kalåtdlit-nunane akilerårute- KalernigssaK, tåssåusagunartOK akigssarsianit akilerårut, ilima- narpoK Kavdlunåt suliniarnerånik kigaitdlagtitsissusassoK. tåussuma saniatigut ukiune aggersune Ka- låtdlit-nunånit tusarneKartartug- ssåuput piumassarissat akulikit- dligalugtuinartut akornuteKångit- sumik inussutigssarsiuteKarneK Pivdlugo. ilåtigut tamåna tusar- ssaussåsaoK landsrådimut ilau- ssortanit nutånit, tåukulo tåssåu- Put Københavnime arajutsisaitsut isumaKarfigissait Kånginarsinauv- dlugit „inusugtut pikigtitsinerå- nut“ sivnissussutut taivdlugit, tauvalo tamatuma kinguningua „inusugtut pikigtitsinerat" tåuna avisikut toKutdlugo, palase Jo- nathan Motzfeldt najugkamine K’aKortume landsrådip sujuligtai- ssuanik Erling Høeghimik aju- gauvfigingnigkaluarsinardlune taimåitOK landsrådip sujuligtai- ssugssåtut Kinigåungingmat. ag- dlåme tsuarneKarsimavoK Motz- feldt nangmineK KinuteKarsima- ssok sujuligtaissumut tugdlingo- rumavdlune påsissaKarneruler- nigssane pissutigalugo Lars Chemnitz sujuligtaissutut ator- fingmik isumagingnigtitdlugo. tamåna ima påsineKardle Motz- feldtip nuånårutigisimångikå „Ki- nersinerup inernerata kingunere landsrådip atortisimångingmagit". taimåipoK. ånilårutigisimakulug- På ukiune pingasune idmåsima- rérdlugo Nuk takorKigkamiuk, ta- rnatumungalo ilåuput Nungme er- Kumitsut ilarpagssuisa akornåne ilumortoK una, inussutigssarsiuti- nik ingerdlatsissut amerdlaner- ssarujugssue Kavdlunåjungmata, amalo sujornatigut GTO-mit su- liartortitat ilarpagssue Kavdlunåt Unlnarsimangmata nangminer- ssordlutigdlo inussutigssarsiuler- dlutik, Nungme taimåtaoK igdlo- Karfingne avdlane, kalåtdlit suli- ssartut unangmigdlerdlugit, tai- rnalo kalåtdlit sulissartut ilait su- livfigssaerutdlutik. „agdlåme Kav- dlunåt taxa-nik ingerdlatitsissut taima amerdlatigissut takuvdlugit ånilåjatdlagpunga". taima Motz- feldt OKarpoK. (Nuk 8000-inik inu- lik tamatigutdlo 3—4 kilometeri- nik isorartussusilik, 92-inik taxa- KarpoK). Højskolerne iliniartitsissoK Mo- ses Olsen, 32-nik ukiulik, Sisi- rniune Knud Rasmussens Højsko- lemit pissoK, landsrådimut Kiner- sinerme Kalåtdlit-nunane pissar- hertut ikingnerorxalåvigdlune a- jorssartoK Kinigagssångortisima- vok ilåtigut piumassaralugo Kav- dlunåt akornuteKångitsumik inu- ssutigssarsiorsinautitaunerata tai- tnaitineKarnigsså. „Kavdlunåt pa- fagrafe tåuna pikorigsårdluinar- dlutik atorpåt", taima OKarpoK. „Kalåtdlit-nunåt pivdlugo ataut- simik påsissagssaKarpoK. tåssa å- ssigigsitat åssigingitsut mar- dlungmata, tåssa maleruagagssat ama piviussut. piviussutigut pe- riarfigssaKångilagut". åma inåKatigingnermut tunga- Ssutigut ilisimatoK Schuurman tupigusugpoK Kalåtdlit-nunane i- hussutigssarsiutine Kavdlunåt sagdliunerujugssuat pivdlugo. ca- hadamiut aitsåt Kanigtukut eski- tnortamingne ineriartortitsinig- Ssamik pilerssårumik autdlarnisi- hiassut Danmarkimukartarput pi- gingneKatigigdlune ingerdlatsineK Påsissagssarsiorfiginiardlugo, ta- hiåname ingerdlåniarneKarmat sujunigssaK pivdlugo pilerssåru- siamit Kavdlunåt Kalåtdlit-nunå- he atulersitånit angnikinerussu- htik inoKatigingnermut tungassu- tigut ilisimatoK tupigusugpoK pi- gingneKatigigdlune ingerdlatsineK Kalåtdlit-nunane angnertuneru- s.sumik ingerdlåneKarsimånging- mat. Lars Emil Johansen 24-nik u- kiulik Nungme Kinersinerme a- jugaoriatårtoK OKarpox: „Kavdlu- nåt sulissartorpagssuit tarnimut lungassutigut kalåtdlinut naner- tutåuput". Danmarkip kikut aningaussalissutarpai? Kalåtdlit-nunåta ineriartornerane issornartorsiordlugit uparuagag- ssat amerdlaKaut, kisiåne tamåko suliarineKarnerat politikerip Jo- nathan Motzfeldtip tamåt taisi- mavå „ilårtuineK". tamatumane pisimassoK tåssauvoK, misigissut- simut tungassutigut pinaiserneK KaKutigut tungaveKartineKartar- tOK inuit ilaisa nunasiaugatdlar- nerme Kavdlunåt nålagautitåinut sangmititåt erssersineKarsimang- mat politikerine nutåne, inusug- tune silagssorigsune amalo Kav- dlunåt Kalåtdlit-nunane najuga- Kavigsut ilåine aulajangigagssåu- ngitsunik misigssuisimassune å- malo isumaKalersimassune Kalåt- dlit-nunåt pivdlugo erKarsaute- Karnermut tungavigissaK tamar- me avdlångortiterneKartariaKar- toK. tamåna inuit amerdlanerit pexataunerånik nagsataKångilaK, tåssame inuit amerdlanerssait tu- nuarsimårtuvdlutigdlo igtukujug- tungmata Kavdlunånut europami- ussunut. kisiåne OKatdlinerme nå- pitagssaussarput kalåtdlit inu- sugtut Danmarkimut såssussini- arneruvdlutigdlo narragsimårne- russut, Kavdlunåt Danmarkime najugaKartut tamåkunånga tuså- savdlugo sungiukuminåititagssa- rigunagfinik. inusugtut tåuko Danmarkip tarnime nalungissu- siatigut iluasårniarnera akuersså- ngilåt, ersserKigsumigdle aperKU- tautitdlugo Danmark ilumut Ka- låtdlit-nunånut pigdliuteKarsima- nersoK, aningaussallssutaussartut kalåtdlinut aningaussalissutåu- ngitdlat. Kavdlunåt ingmingnut a- ningaussalissutigait". isumat Ka- Kutigut tungaveKartineKartarput kisitsisinit ersserKigsunit, kisiåne Kavsit, ilåtigut Moses Olsen isu- maKarpoK ilisimavdlugo Kavdlu- nåt isertitarissartagaisa — toi'Kåi- naussumik torKåinåungitsumigdlo — ukiumut aningaussartutit ag- fait nagdlertarait amerikamiut mitarfinit pivdlutik. taimåtaoK Kalåtdlit-nunane Kavdlunåt uja- ragsiornikut misigssuinere pasi- napilugtineKartorujugssuput. isumane åssigingissuseK ersser- KigsarneKarpoK landsrådime su- juligtaissungordlåp Lars Chem- nitzip Kanigtukut agdlagarissåne, tåssane agdlagsimavdlune naler- KUtusångitsoK Kalåtdlit-nunåta ujarånit isertitagssaKésagpat ang- nertunik tamåko Københavnime nålagauvfiup atautsimortumik a- ningaussauteKarfianut isertineKå- sagpata. Moses Olsen avdlatdlo i- sumaKångitdlat avguagagssaKå- sagpat KatångutigingneK tungavi- galugo avguaineKartariaKartoK. „700 miil. krunit Danmarkip u- kiumut aningaussalissutigissarta- gai isumanerdlutigisavdlugit asu- lérneruvoK“, taima OKarpoK. ajungilaK, Kanorme iliortoKåsa- va? Kalåtdlit-nunane nutåmik i- lisimatitsinerup imagssaxartipå? nuna tarneKångitsoK, kisiåne a- KajaroK imaKardluartoK. Kalåt- dlit-nunåt suliumåssuseKarner- dlune? Kujaniarnerme ipitineKartoK tamåna Kalåtdlit-nunåta nalorni- ssårnartuane Kitiuvdluinarsori- narpoK. majime landsrådip ataut- siminera angmarneKarpox OKauti- ginexardlune kalåtdlit tunuarsi- mårnerat amalo sarfautitinarne- rat. — „ilungersungipatdlåKau- gut“ — amalo Kavdlunåt aulaja- ngersimassumik najugagdlit ni- katdlunganerat åssersutigssarta- KarpoK pinaisernerme, soxutigi- ssaKånginerme, aulajåissuseKå- nginerme, suliniardluånginermilo kalåtdlit sulissartut takutitåine europamiut issåinit issigalugit. i- neriartornerssuarme kalåleK ilåu- ngilaK. måne isumaKarnaraluar- poK tamanik periarfigssaKartoK, uvavtinit akulikinerussumik au- lakortartOK, inine aserortardlugo, sulingitsortardlune Kagssutine ka- pisilingniutit kipinartardlugit. taimaingmat sumut iluaxutåusa- va suliniarnerugaluaK? suna piv- dlugo angerdlåinångilagut? suna pivdlugo kalåtdlit tamaisa Dan- markimukartmångilavut sulissug- ssanik asiutitsisavdlune åtåssisi- naunerussumut? Kalåtdlit-nunåt ilisarisimångi- kåine isumaKarnartarpoK aulaja- ngissoKarsimassoK suna tamarme sukasorujugssuarmik ingerdlåsa- ssok, aulajangersagardlo tåuna u- ngasigsorujugssuarmut pérneKar- simassoK, imaxa patsisigssat ka- låtdlimut tungångitsut silarssuar- miut isumåtut itut ilåtut. silar- ssuax Kalåtdlit-nunane soxutigi- nexångilaK. Kalåtdlit-nunane o- KaluserineKartarpoK Kalåtdlit- nunåt kisiat, uvdlut tamaisa, avi- sitdlunit ångtikaluarångata. nu- nat sujuarsagagssat pivdlugit o- KatdlineK måne ungasigsorujug- ssuartut nipeKarpox, Vietnam aitsåt taima ungasigtigissutut i- sorinarpoK. agdlåme kitåmiut i- sumagssarsiagssat inugtut atuga- rigsårnigssaK pingårnerutitdlugo, akerdleralugit ineriartorneK su- juarsainerssuardlo, arssarnernut ingerdlåinarsimåput, nauk aper- Kut tåunarpiax Kalåtdlit-nunane tarnimut tungassutigut månékor- piax atorfigssaKartineKarnerpau- galuartoK. sukasumik ingerdlåne- KåsaoK. sujuarsainerssuax tugsiu- taulersimavoK bulldozerilo pala- siuvdlune, kalålerdlo nalinginau- ssok Kujaniarnerinarmit Karto- rartineKariartuårpoK, suliniarner- ssuarmit, ilungersornermit, inu- ssatut najugkamine nutåme, ima agtigissumik Kujaniardlune imaKa Kavdlunåx pølsevognimitoK å- nersitariaKalerdlugo. Kavdlunåt i- laisa KaKortut, Kernertut indiane- ritdlo pivdlugit Kalåtdlit-nunane oxauserissartagaisa tusångitsorsi- massat narrutsautigineråningar- nit. aperKutauvordle Kalåtdlit-nu- nåt suliumanersoK, europamiut nalunaexutap akunere atordlugit sulissausiat malinarnago, åmale kalåtdlit sulissausiat atordlugo. imame nikatdlornartigisinauvoK ingminut atarKinigssamik pig- ssarsinigssax ajornardlunilunit. Kalåtdlit-nunane takordlugkat inoKatigingneK pivdlugo ilisima- tup inuiåussutsimik pingårtitsi- neK nunap ineriartornerane ing- mikortutut pissariaKartutut isu- maKarfigå. „kisiåne iluaxutåu- ngitsunik kingunexånginigssånut tungavigssax tåssauvoK xinigag- ssausinaussunik ardlaringnik ta- kordlugaKarneK. Kalåtdlit-nunå- ta inue uvdlumikut takordluga- Kångitdlat, taima OKarpoK Hubert Schuurman, 35-nik ukiulik issa- rualik, ukiup agfåne sungiusåi- narsimavdlune xavdlunåtut aper- ssorneKarnermine. issornartorsiut tusagara siaru- arsimångilaK iluamigdlo nagsa- tagssaxarane OKaloKatigingning- nerit sanigdliukåine. Kalåtdlit- nunane nålagkersuinermik inger- dlatsinitoxaK tusarssaujuarpoK Danmarke nersornartituardlugo, sordlo landsrådimut ilaussortame Marius Abelsenime Nanortaling- mérsume, tåussuma kalåtdlit xav- dlunåtdlo ingmikortikumånging- magit. „inuiauvugut atautsit!" tauvalo sujuligtaissortåK Lars Chemnitz, isumat akerdlerit Ki- terissånik angussaKarniartartoK, suliagssamisut issigingnigtoK Danmarkip åma Kalåtdlit-nunåta suleKatigingnerat sujuarsåsavdlu- go. Chemnitz nangminex Kavdlu- nånut tunganiartorujugssuvoK nålagkersuinermilo ima sapissu- seKarsimavdlune kalåtdlit okbu- sisa taimaitineKarnigssåt sujuner- sutigisimavdlugo. Kavdlunåmik nuliaKarpoK, mérailo („ajussår- nartumik") kalåtdlisut OKalung- nex naluput. „imaiginångilagume kalåtdlit Kavdlunåtdlo. ilisarnau- tit pingajuåtut navssårisimassav- tut tamåna ipoK“, taima OKarpox. tauvalo Lars Emil Johansen i- nusugtunérsox isumaliutimine su- le mianerssortorujugssuaK, tauva- lo Motzfeldt ersserKigsumik o- KauseKartoK: „pingitsårneKarsi- nåungilaK KaKUgulunit savaling- miormiune pissutsit Kalåtdlit-nu- nånut erKuneKarnigssåt piuma- ssarineKarumårmat." nangminerssordlune ingerdlat- sineK. nauk inuiåussutsimik pingår- titsineK fællesmarked pivdlugo o- Katdlinerup kingornatigut Dan- markime kussanarnerulålersima- galuartoK OKauseK tåuna Kalåt- dlit-nunåne årdlerKutigineKarpoK. ukiorpagssuarne iliniarsimassatut tusarnitsigaoK. taimåitumik poli- tikerit ilaisa pissutsit taivait „ki- nåussuseK pivdlugo ajornartorsiu- teKarnermik". — Lars Emil Jo- hansenip savalingmiormiut erxar- sautigiumångikatdlarpai. Chem- nitz pissutsinut taima itunut su- leKataujumångilaK, kisiåne „na- lungilara tamatumunga suliniar- nerit autdlarnersimassut". torKaussumik aperxuteKarfigi- ssåka amerdlanerit, Kalåtdlit- nunåt ingminut sulissukusung- nersoK, politikerit piarérsimaner- sut kalåtdlinit piumassaKåsavdlu- tik, amalo kalåtdlit akuerssårsi- naunersut, sordlo atugarigsårner- me, nåmagsissaKardluartarnerme, sujuarsainerme nåkariarnigssa- mut, akerdlianigdle nangmingnex ingerdlatsilerdlutik, nalornissorsi- måput. politikerit Johansenip Motzfeldtivdlo piarérsimavfigåt Kinersissimingnut tamatumuna årdlerinartorsiornigssartik, Kula- rutigalugule KaKugo taimaisior- tOKarsinaunersoK. ajornartorsiut tamatumanipoK, tåssame suliag- ssaKarfit sukåssutsimik kigait- dlagsaissugssat erKortumik suju- nersutigineKarsinåungingmata. „i- neriartorneK autdlarnersimassoK ingerdlåinartariaKarpoK." — „a- ningaussalissutit måna migdline- Karsinåungitdlat.“ nålagkat sianitsut tamatumane pineKarpoK inuit tarningat, ineriartornerdlo unig- tineKarsinåungilaK, ingerdlåne- KartariaKardlunile takordlugkat nutåt atordlugit Kularnångitsu- mik Kalåtdlit-nunånit pissugssat. issornartorsiuineK isumaKarnar- poK sualugtoK, akerdliuniartussoK nangminigssarsiortordlo nauk mi- kingitsunik ajugåussuteKartara- luardlune, sordlo åssersutigalugit Kitåta sineriåne igdloKarfingne sikuneK ajortune sisamane inung- nik eKiterisitsinermut tungassuti- gut, tåukume aningaussatigut si- (Kup. 8-me nangisaoK) 'TomJ' YANKIE BAR Toms Yankie Bar giver energi og godt humør nakussagsaut Kimagsautdlo Spar 20 - 50 °/0 på splinternyt foto/kino- udstyr og få effektiv vejledning og 1. kl. service „oven i købet”. Mange års erfaring i handel med Grønland er Deres garanti for sikker og omhyggelig ekspedition. TA’ ALLE FORDELENE MED - rekvirer katalog og prisliste fra... 7

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.