Atuagagdliutit

Årgang
Eksemplar

Atuagagdliutit - 14.05.1980, Side 16

Atuagagdliutit - 14.05.1980, Side 16
AG ATUAQNIK-the newspaper of Northern Quebec <P%TD‘ ISSN 0708-5990 FREE LPAr>c < ac ®-n.c_>orc osqs>^ L_Alsr 10 A Feature onMakivik’s Tour Anc><r4y ^prmc >lc_dc PAMVb^ Po_>^crk Municipal Affal REGIONAL GOV'T TO G ET LESS THAN fe OF BUDGET REQUEST (KuuJJuaq)..."Our fears have been conflrmed," ls thc way Che Ceneral Manager of the Katlvlk Regional Covcrnnent, Mark Cordon, described the faet that the Qué- bcc Minlstry of Munici- pal Affairs ls recomme- ndlng far less than half the budget that Katlvlk feels lt needs to fully operate. In b fting i the actlng deputy minister of Municipal Affairs, officials of the regional government learnt that thelr flrst overall budget request was belng "cut down to $1.7 million". Last August Katlvlk had sub- mltted a request for a proposed budget of $6.7 million. Of this, app- roxlmately $2 million ls suppose to come from other provincial depart- ments such as Social Affairs, Justlce, etc...- However, the bulk of Katlvlk’s administrative and operation budget was contained in the request of well over $4 million to Municipal Affairs. Of this amount, it app- ears that Kativik will receive $1.7 million. At the time this article was being writ- exactly where the budget was being cut, but Mark Cordon did say that "the role and the concept of the regional government was going to be affeeted to the degree that we will not be able to pro- vide all the services that we figured." How- ever, Mr. Gordon did say that they still had to meet with an official from Municipal Affairs ate” the matter. At this time Katlvlk hopes to learn the reasoning behind the cuts to thelr budget request and to make sure that there will be no lack of regional services. Nevertheless, Mark Cordon was angry that Municipal Affairs protectlon for the conrniu- nltles and land use and resourcc plannlng to bc "prematurc" for the Kat- ivik Government. Both these areas were cut from the budget requests. Observers in various Northern organIzntions are susplelous that Quf- bec is Riving only a small budRct because it is having sccond tho- ughts about the establi- shment of a proper and effeetive regional gover- nment in Northern Québec that is capable of provl- ding administration, re- gional services, and a decision maklng process. Such feellngs were also voiced at the recent regional councll meeting and is further supported by the faet that Québec’s KTPA appears to be expan- ding its administrative capabllltles at the very same time that Kativik ls being refused its full operation budget. Municipal Affal IjnSP^T* jarrl.*’ AJ- T"*, l«j d'ic f'rrs-v.r'- ( Municipal Affal- c-- Wm vn,wn CdvH. z*accl c Kl df«r OAaM-j-J« crG r-V'ATt'Lr. CL‘r» c PaMrVTChJLMlA.r' A* <tC'-;c <KAdc KLd'T.o' r- jrs-v rp- _•!' Q<r Pateer* AWO* Ttr* LmCtKe-rie- SfH-H-e* X* <3L J xac-«-L‘ b<rit<r <KA» Aja. .rrL«1 AJ- r* <Lj DPC* fWt*Ja- X* Ar'fb-VCc-OAa.rV' . Cl.d< AArb-OVA' S>^><rS>c CdaPij Cd<3 d<AJ‘ Cdot MTPA-de <rdn%^n» <Vc<- aH-ff* <Jt>c-A»rWo‘ C<SAaj CAoK<1‘ rNV Pat>Ve» De* CJj>\. bDA‘ .oacoLtC b<LVoc . (W A'JL‘bL’Lr/ b<ri.riri<J‘- cv rPc-n' ric- *bCct>nc-:' d<Ad‘ ‘W>P-r'<3c- LC Az>Ae W‘ A^Lr^lAC ) Quebecime Inuit nangminerissamingnik avisexalersimåput, Atuagnik. piging- neKatigigfiånit nutåmit Makivik-mit aningaussalernexarpoK, tapivfigineKarna- nile ingerdlalisavdlune. avtsip ingérdlanigssånut atugagssanik aningaussanik måna katerssuinexarpoK. Inuit i Quebec har fået deres egen avis, Atuagnik. Den financieres af deres nye aktieselskab Makivik, men skal til at fungere uden tilskud. For tiden er der ind- samling til avisens drift. tåussuma unigtinenarnigssåta a- ningaussatigut kingunerissagssai ima angnertutigissut, tåuko ta- måne tåuko tamåne najuganavig- sut pisinautitaunerinit sagdliuti- neKartariaKardlutik, inersussuti- gisimavåtdlo inatsisileritut oxa- riartausiat una »ernortumik su- kangningitsumigdlo«. »ugpernarsautit nularungnaer- sisimavånga matuminga: suliat tamåko ingerdlåinartinenåsagpa- ta tauva tamåna erngerdlune ma- tuminga kingunenartugssauvon, ernartussut aulajangissoK suna- lunit iluaKUtåussusérutisavdlune, tåssame ajornarsisangmat igdlu- atungerit suliagssat nåmagsine- Karsimångikaluarpata sumivfigi- sinaussåinut inigssinigssåt. av- dlatut OKautigalugo: suliap inger- dlåinartinigssåta nularnångit- dluinartumik kingunerisavå »pi- ssusiviussut nfimagsinenarne- rat«. Malouf nangitdlune onarpon: »tamåna erKumitsunik kingune- KartugssauvoK. tauva ajorna- rungnåisaoK inuit sulivfiutigdlit- dlunit sunik avdlångortugssåu- ngitsunik nangmingnen piuma- ssamingnik avdlångortitsisinau- lernerat, tamatumalo kingorna- gut påsinarsigpat tamåna sordlo inatsisinik uniomutitsinerussoK inersussinarsinauvdlutik »emor- tumut sukangningitsumutdlo«. Maluofip åssersutitut taivå, i- nuk kinalunit portusorssuarmik igdlorssualiorune, kingornalo på- sinarsigpat tungavik igdlorssua- liorfigissaK tåussuma pigingikå, pigingnigtuvdlo igdlorssup pérne- narnigsså piumassaralugo, tauva KularutigssåungitdluinarpoK ig- dlorssualiarssuaK pérnenåsa- ssok. periarfigssaKångilan »er- Kortumut sukangningitsumut- dlo« inersussinigssan, igdlorssua- liorneK millionerpagssuarnik ake- narsimagaluarpatdlunit. »suliagssångortitaussut nang- minérdlutik pilerssårut tåuna autdlartisimavåt suliagssångor- titsissut Kanon isumanarfiging- ningnerat sonutigingitdluinardlu- go,« Malouf ernartussumine ig- dlersutigissaminik ingerdlatser- KigpoK, »ernartussissutigutdlo suliagssångortitsinenaréraluar- matdlunit taimåitordle suliagsså- ngortitaussut pilerssårut inger- dlatinarsimavåt aningaussarpa- rujugssuitdlo atorsimavdlugit. taimatut aulajanginen pitsåu- ngitdluinartuvoK. suliagssångor- titaussut nalungilåt indiånerit es- kimotdlo nunamik pigingnigtug- ssaunermik tigumissaKartut. å- ma nalungilåt indiånerit eskimot- dlo nuname tåssane najugaKar- dlutigdlo tåssånga inussuteKar- tut. tåssa månåkut KanoK-issu- sen pingitsailineKarnere pissute- Kartumik atugaringilåt. suliartik nanginarpåt ulorianartorsiornig- ssartik nalunago. inup atarninar- ssuseKarnerussup emartussissut aulajanginigssåt utarKisimåsaga- luarpåt.« kisalo Malouf naggatåtigut ima inernilivoK: »suliagssångor- titsissut nuname månåkut isuma- Katigingissutaussume inoriautsi- mingnik ingerdlatsinarnigssamut pisinautitaunerat OKimåineru- ngårpoK aningaussatigut ånai- ssanarnigssaK pivdlugo Kanor- dlunit issigingningnigssamingar- nit.« isumaKatigingningniarneK Maloufip emartussutå tamåne najuganavigsunut ajugaunerssu- vok, emartussutivdlo inerdluar- nerane tamåne najuganavigsut pissortaisa ilait nuimassut Kø- benhavnirruput Inuit issigtormiut atautsimérssuarneråne peKa- tauvdlutik. måne avdlanisutdle nutårsiagssan tåuna nikuitdlune påtåussivdlunilo Kimagtautigine- KangårpoK, canadamiutdle tåuko nunamingnut apungmata nuånå- rutigingningneK Kångiuterérsi- mavoK. emartussinerup inernera James Bay Development Corpo- rationip erngerdluinartumik su- liagssångorterKigsimavå, sapå- tivdlo akunera atausen Kångiuti- nartoK pilerssårutip pisinautitau- nermut ajornartorsiutaussut år- KivfigineKarnigssaisa tungånut unigtinenarnigssånik Maloufip pissutenartitsinera emartussi- ssut suliaremitagssångortitsiv- fiussut atortugssaujungnaersi- påt. taimailiorneKarpordlo »er- KortoK sukangnfngitsordlo« iner- sussutigalugo! taimåitumik Ja- mes Bayime sulia« autdlarter- KingneKarsinauvoK sapåtip aku- neranik atausinarmik uningatisi- nardlugo. tamatumalo ingerdla- nerane emartussissut suliaremi- tagssångortitsivfiussut pisinauti- taunermik aperKUt nangminen er- KarsautigerKigsårniarpåt. Maloufip emartussinera ator- tugssauj ungnaersineKaraluardlu- ne taimåitordle pingåruteKångit- sungilaK. nunap ingmfkortuane nålagkersuissut påsivåt tamåne najuganavigsut manamutut so- Kutigingitsorsinauj ungnaerdlu- git. tamåne najuganavigsut pisi- nautitauvfingnik penartutut i- put, dollarsinigdlo 100 millioninik taorsivfigineKarnigssamik tåssa- lo kingorna taimatut pinenåså- ngitsunik nenerorfigalugitdlo nu- nap ingmikortuane nålagkersui- ssut Inuit penatigigfigssuinik mardlungnik isumanatigingning- niardlutik autdlartiput. Maloufip emartussinera iner- poK novemberip 15-iane (1973), emartussissut suliaremitagsså- ngortitsivfiussut novemberip 22- ane, tamanutdle tusagagssiarine- nångitsumik. aitsåt januar 1974- ime nålagkersuissut Kanon piner- mingnik tamanut tusagagsslput, nenerorutaussordlo tamåne naju- ganavigsut penatigigfisa martsi- me itigartipåt »nunagissamik tu- niniagåungineranik« pissutenar- titsivdlutik. Cree-indiånerit nanon-issusiat avdlanit tamanit inungnit sonuti- ginenarnerugunarpoK, tåukuni- ngalo tapersersuiniartut penati- git Quebecime nanortumik ami- lingne Canadavdlo ilåne avdlame Kanortumik amilingnik inonartu- ne amerdliartuinarput. tåssame nuname tåssanerpian James Bay- imik pilerssårutip suliarinenarfi- gissåne Cree-indiånerit najuga- nardlutigdlo inuput. tåukua nu- nåne kugssuit maskinanik piler- sornenartugssångorput. tåukua autdlainiartarfigissait imermit Karssunenartugssångorput. ta- matuma nalåne Port Harrisonime sordlo ilåtigut Walter Audlap na- juganarfigisimassåne Inuit ki- ngugdlit najugaKartikungnaerne- narput. kisiåne Northern Quebec Inuit Association isumanatauv- dluinarpoK Indian Association of Quebecimut åmalo Cree-indiåne- rit OKalugtorissåinut avdlanut. Inuit tamåne najuganartut Ja- mes Bayime pilerssårutip sanane- narfigissåne nangminerme naju- gaKångikaluarpatalunit taimåi- tordle tamåna imame miloriarner- tut siaruåukiartusaoK Inuit naju- -garissåinut ama ilungersunartu- mik kingunenardlune. Montreal- ime 1974-ime tikerårtitdlunga tai- mane NQIA-p sulenataisa ilåta, Keith Growep, nunat penatigit nålagkersuissuinit atugkiuneKar- simassup, Inuit KanoK-issusiånik navsuiåupånga: »sordlo sapusior- niarput, taimailiornikut imeK ta- marme La Garndep kuanut kug- tugssångordlugo, taimalo sule så- kortunerussungortisavdlugo. ta- matuma kingunerissugssauvå ervngup Fort Chinomut pissup 40 procentip migssånik mingneruler- nigsså. tamatumalo kingunerer- Kigtugssauvå Ungavap kanger- dliumanerata imå tarajussoK kungmut pavungangåtsiaK pi- ssartugssångusavdlune taimalo imerme tarajungitsume aulisar- nermik aseruisavdlune.« Keith Growep åma erssemig- sarpå James Bay Decelopment Corporation Quebecip avangnar- pasigsuane kuit tamaisa pivdlu- git piarérsimassunik pilerssårute- KartOK, tamåkualo piviussungor- tineKarnigssåta Kanugo pinigsså- nut pivfigssan kisime apemutau- lersoK, sordlo Great Whalep kua- nut, Inuit nunagissårutumut tu- ngatitdlugo. NQIA-p ersissutå er- KupoK. 1977-ip aussåne Quebec Kulautdlugo tingmissartorama Great Whalep kuata sapusiorne- Karnera autdlartitdluarérsima- VOK. Inuit anguniagarissait pivdlu- git Keith Growe onalugtuarpoK: »sujugdlermik pilerssårusiaK tåu- na unigtisinåungikuvtigo kigdli- lerumavarput. åipagssånik suju- nigssame ineriartortitsinermut pilerssårutaussut pivdlugit ku- larnavémutinik piumavugut. ta- matuma kingunerisavå nunavtine angnertunerussumik suniuteKa- lernigssarput. autdlainiarnermut aulisarnermutdlo isumangnaitdli- sautinik piumavugut, nuånari- nardlugo aulisartartut kujatånit tikiussoralugtuinåsangmata. nu- navtine sunisinaunigssarput inat- sime paitsorneKarsinåungitsume OKausertaKartikumavarput, åma- lo pilerssårutinik nutånik påsissa- Karumavdlutalo sunéKataunig- ssamik piumavugut, tåssunga ilå- ngutdlugo avdlångortitsisinau- nigssamik. åma nunat ingmikor- tuinik piumavugut erssemigsu- mik Inungnut pigititaussunik åmalo iliniartitaunerup, peming- nigssamut tungassut kulturivdlo angnerussumik nåkutigineKaler- nigssånik.« isumaxatigTssut James Bayimik pilerssårut unig- tinagulurut kigdlilingilåt. ilånikut angnikitdlisineKartarnera tai- mågdlåt aningaussagssaileKiler- sarnermik pissutenarpoK. tama- tumale akerdlianik indiånerit I- nuitdlo nunap ingmikortuane nå- lagkersuissunik isumaKatigissu- texarput kingorna inatsisingortu- mik. november 1974-ime tamåne na- jugaxavigsut pexatigigfigssue nunavdlo ingmikortuane nålag- kersuissut tungaviussukut isu- maKatigissumik isumaKatigig- put, tamånilo najuganavigsut aningaussanik pinatik nunamig- dle piumassanarnerat nålagker- suissut akuerisimavåt. tungaviu- ssukut isumanatigissume nunat sut åssigingitsut pinenartut nav- suiarnenarput — nuna, autdlar- nåumutdle tamåne najuganardlu- tik inusimassut pigingnigtug- ssåussusenarfigissagssåt, nuna autdlainiarnermut piniarnermut- dlo avdlanit onartugssauvfigine- narnane pisinautitauvfigssan, nunalo tamåne najuganavigsut umassut ilåinik aulajangersima- ssunik kisimitdlutik piniarfigi- ssagssåt. kisalo indiånerit Inuit- dlo ilåtigut nangminerssulisåput, åmalo nunamik ajonusérérsima- nermut taorsivfiginenåsavdlutik aningaussanik. tungaviussukut isumanatigi- ssume nunat sut åssigingitsut pi- nenartut navsuiarnenarput — nu- na, autdlarnåumutdle tamåne na- juganardlutik inusimassut pi- gingnigtugssåussusenarfigissag- ssåt, nuna autdlainiarnermut pi- niarnermutdlo avdlanit onartug- ssauvfiginenarnane pisinauti- tauvfigssan, nunalo tamåne naju- ganavigsut umassut ilåinik aula- jangersimassunik kisimitdlutik piniarfigissagssåt. kisalo indiåne- rit Inuitdlo ilåtigut nangminer- ssulisåput åmalo nunamik ajonu- sérérsimanermut taorsivfiginenå- savdlutik aningaussanik. tungaviussukut isumanatigl- ssutikut nålagkersuissut ernortu- mik akueråt tamåne najugana- vigsut nunamik pigingnigtug- ssautitaunerat, taimåitumigdlo nuåningitdluinardlunilo pissaria- narsimångikaluarpon tungaviu- ssumik isumanatiglssutenarérni- kut emartussissut suliarernitag- ssångortitsivfiussut nalunaerma- ta autdlarnåumutdle tamåne na- Canadame indiånerit ituata George Manuelip, sujusingnerussukut indiånerit inuiagtut pexatigigfiåne præsidentiussup, isumaKatigTssut James Bayimik tainilik issornartor- siorsimavå. 16

x

Atuagagdliutit

Direkte link

Hvis du vil linke til denne avis/magasin, skal du bruge disse links:

Link til denne avis/magasin: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Link til dette eksemplar:

Link til denne side:

Link til denne artikel:

Venligst ikke link direkte til billeder eller PDfs på Timarit.is, da sådanne webadresser kan ændres uden advarsel. Brug venligst de angivne webadresser for at linke til sitet.