Atuagagdliutit - 09.06.1982, Side 10
Tyskit Killiit Tunumi
7.000 tonsinik
saarullissinnaapput
— Tyskit aallartitaasa Naalakkersuisut Nuummi
isumaqatiginninniaqatigiumavaat
Immanik misissuinertigut kingul-
lerpaatigut erserpoq Tunumi ili-
mageqqaakkamit aalisagaqarne-
rujussuusoq. Tyskit immanik ili-
simatuui taamatut naatsorsuusi-
ortuusimapput, taamaattumillu
tyskit killiit nunalerinermut aali-
sarnermullu ministereqarfianniit
aallartitat sapaatip akunnerani
kingullermi Nuummiit aallarsin-
naapput Tunumi 7.000 tonsiugal-
lartunik saarullisinnaanermut a-
kuersissummik nassarlutik.
Akuersissutaagallartoq taanna
augustip aallaqqaataata tungaa-
nut killeqarpoq. Junip 15-iata
missaanili EFip ministerrådia
aallartissaaq pisarineqarsinnaati-
taasussat angissusilersorlugit pi-
sarineqartussallu aalajangersar-
lugit.
Taamaattumik Nuummi isu-
maqatiginniarnerusimasut »utaq-
qiisaagallartumik« aaqqissuussi-
nertut isigineqassapput, nutaa-
nik annertussusiliisoqarnissaata
tungaanut aalisarnerup inger-
laannarnissaanik qularnaarsisus-
satut.
Isummat
naapeqatigiissinnerat
Immanik ilisimatuut naatsorsuu-
taat, tyskit Nuummut nassarsi-
masaat, silarsuarmiut suleqati-
giiffianni ACFN-imik taaneqar-
tartumi akuersissutigineqarsima-
suuvoq. Taanna isumalluarluin-
narnini pillugu tupaallannartuu-
voq, tassami novemberimi Tunu-
mi saarullittarineqarsinnaasut a-
merlanerpaaffissat 6.000 tonsiu-
nerarneqarsimagaluarmata.
Tyskit Killiit avataasiorlutik
aalisartuinut 7.000 tonsinik aku-
ersissuteqarneq isummanik naa-
peqatigiissitsineruvoq, tyskit suli
amerlanerusunik piumasaqarsi-
magaluarmata, kalaallilli naalak-
Hun så bjørnen først. En tidlig so/idag morgen sidst i februar
blev en stor isbjorn observeret vandrende rundt mellem husene i
Tasiilaq. Flere har nok gnedet ojnene en ekstra gang — men det
var en rigtig, levende isbjorn, som var på visit i byen. Marie Na-
thanielsen var en af de, der så isbjørnen forst. Da den igen forlod
byen, ringede hun til bygden Tiniteqilaaq og fortalte, at en bjorn
var på vej. Erinarteq Jonathansen gik bjornen i mode, og næste
formiddag blev den nedlagt. Traditionen tro blev skindet over-
rakt den, som forst så bjornen. Og dermed blev Marie den lykkeli-
ge ejer af et stort isbjorneskind. Det har i ovrigt været et godt is-
bjorneår i Tasiilaq i år. A lene i bygden Kulusuk er der skudt 22.
Nanoq takoqqaarpaa. Februarip naalernerani sapaammi ullaan-
nguakkut takuneqarpoq nanoq Tasiilami illut akorngisigut a-
ngalaartoq. Taamanikkut iteqqaannisut ataasiunngitsut isitik
assalissimagunarpaat — ilumoorporli, nanoq uumasoq illoqar-
fimmiisimavoq. Marie Nathanielsen, nannumik takunneqqaar-
tut ilagisimavaat. llloqarfik qimanniariarmagu nunaqarfimmut
Timteqilaamut sianersimavoq, nanoq tungaannut ingerlasoq o-
qaatigalugu. Erinarteq Jonathansen nanoq naaperiarlugu aallar-
simavoq, aqaguanilu uvalikkut nanoq pisarineqarpoq. Taamaa-
lilluni Maria nannup aminnappoq. Ukioq mannalu Tasiilami
nannumalluarsimapput. Nunaqarfimmi Kulusuinnarmi 22-it pi-
sarineqarsimapput.
kersuinermik suliaqartuisa amer-
lanerusut kalaallit aalisartuinut
immikkoortikkumanerusimallu-
git.
— Tunumili aalisartitsinerput
suli ima angitiginngilaq, saarulliit
amerlanerpaartaat piumasinnaal-
lutigik, naalakkersuisunut ilaa-
sortaq Lars Emil Johansen oqar-
poq.
— Soorlu naluneqanngitsoq,
Tunumi nammineq saarullinniar-
nerput sukkasuumik ineriartor-
poq. — Qularinngilaralu 1983-uin-
nalerpat Tunumi pisarineqarsin-
naatitaasut amerlanerpaartaat
nammineerluta pisarisinnaalersi-
majumaarivut, Lars Emil Johan-
sen oqarpoq.
7.000 tonsit siorna
Siorna tyskit killiit Tunumi 7.000
tonsinik saarullissinnaatitaapput
ukiup qaammataanut 12-inut ta-
manut agguataarlugit, pisarine-
qarsinnaatitaasulli amerlaner-
paaffissaannut 8.000 tonsiusunut
sinneri 1.000 tonsiusut kalaallit
aalisartuinut pisarineqarsinnaati'
taallutik.
Kingullermik 1981-imi noveitf"
berimi EF-kommissioni ataatsr
meeqatigineqarpoq pisarineqar"
sinnaatitaasut killilersornissaat
pillugu. Taamanikkut kisitsisit
aallaavigineqartut ikinnerugalu-
arput, pisarineqarsinnaasussat a-
merlanerpaaffissaat 1982-im1
6.000 tonsiugami.
Taamanikkut isumaavoq 6.000
tonsinit taakkunannga katillugh
3.500 tonsit kalaallit aalisartui-
nut pisarineqarsinnaatinneqassa-
sut.
Namminersornerusut
pisassat isumaqatigiinniu-
tiginissaannut
sungiusarput
Tyskit aallartitaat namminersornerusunik Nuummi
oqaloqatigiinnipput
Kalaallit Nunaat EFimiit anippat
pisassat pillugit isumaqatiginnin-
niartarnissanut Namminersorne-
rusut sungiusalereerput. Vest-
tyskland illuatungeralugu isuma-
qatiginninniartoqarpoq, isumaqa-
tiginninniarnerillu taakku siorna-
tigut isumaqatiginninniarneru-
sarsimasunit allaassutigaat inat-
sisartut ataatsimiittarfinni
Nuummiittumi ingerlanneqara-
mik.
Naalakkersuisut siulittaasuata
Jonathan Motzfeldtip naalakker-
suisunullu ilaasortap Lars Emil
Johansenip ataatsimiinnerup ki-
ngorna nuannaarutiginerarpaat,
ataatsimiinnerit Kalaallit Nu-
naanni pisinnaasimanerat.
— Isumaqatigiinniarnerit J"
ngerlaneranni takusinnaasima-
varput siunissamittaaq oqaloqa-
tigiittarsinnaajumaartugut, J°"
nathan Motzfeldt ataatsimiinne-
rup kingorna oqarpoq.
Isumaqatigiinniarnerit kingU;
neraat, Tyskland Killeq Tunumi
7.000 tonsiugallartunik saarullit"
tassaqalersinneqarsimammat. Pi"
sarineqarsinnaagallartut taakku
augustip aallartinnissaata tu-
ngaanut pisarineqarsinnaassap-
put. Isumaqatigiinniarnerit pillu-
git allaaserisaq ilanngullugu atu-
aruk.
Aftenundervisning på
Niuernermik Ilinniarfik,
skoleåret 1982/83
Der påregnes følgende aftenhold i Nuuk:
Enkeltfag:
Maskinskrivning I/I I
Engelsk II
Engelsk III
Tysk II
Handelsregning I/II/III
Regnskab I/II/III
Regnskabslære/
Driftsøkonomi
Datalære I og II
Merkonom:
V irksomhedsøkonomi
Ledelse og samarbejde
V irksomhedsorganisation
Internt regnskab
Eksternt regnskab
Databehandling I
Databehandling II
Organisation og Strategi
Tilmelding foregår på Arbejdsmarkedskontoret.
Tilmeldingsfrist: 1. september 1982.
Opstart af aftenhold: 13. september 1982.
10
Å.TUAGAGDLIUTIT