Atuagagdliutit

Árgangur
Tölublað

Atuagagdliutit - 17.11.1982, Blaðsíða 40

Atuagagdliutit - 17.11.1982, Blaðsíða 40
Isumaliutersuut- Kronik_____ Kalaallit Nunaanni atuarfik ukiuni marlunni namminersomerunermi Namminersornerullutik oqartussat 1980-inii atuarfeqarnermlk tigusine- rannut atatillugu meeqqat atuarfiani aaqqissuussineq, maanna ukiuni marlunni atuussimalersoq, atulersin- neqarpoq. Tamanna arlalippassuarti- gut ariuarfiinmi ingerlatscriaatsimik, manna tikillugu atorneqarsimasu- mik. allannguineruvoq, siunerlaasalu akimanerit ilagaai åfuarfimmik ka- lualinngorsuunentnissuq: kalaallit i- nooqatigiit piumasarisaannut immik- kut ittunut suli anneruusumik naleq- qussaanissaq. Tamanna ilaatigut pissaaq kalaallit oqaasiisa nukittorsarneqarneraligut. Peqatligit illugulu qallunaat oqaasii ta- kornartat oqaasiisut pingaaruteqar- luinnarput, qallunaatoornerli aalsaat ukiut atuarflusut sisamaanniit pin- ngitsaaliissutaalerta.ssaaq, nalunaa- quttallu akunneri tamatumunnga a- torneqartussat ukiuni aluarl'iusuni ta- mani ikilineqarpul. Ukiut pinngitsoorani atuarfiusus- saasut amerlineqarpul qulingiluan- ngorlugit, naalakkersuinermillu sulia- qartut aalajangiuppaal, Kalaallit Nu- naanni meeqqat aiuarllanni atuartii- sinerup atuartut atuaqqinnissamut i- linniagaqarnissamullu periarfississa- gai naalagaalTiup sinnerani atuartuu- sut periarfissaasa assigisaannik. Taa- maattumik atuartuuneq naggataarne- qarsinnaajuaannassaaq misilitsinner- nik, qallunaat meeqqanut aiuarllanni pineqartarlul assigisaannik. aluarfimmi nangilfiusumi, 10.-II. klassemi, åtuarlimmilu kursuserfiu- sumi, 12.-13. klassemi, atuaililsineq pissaaq kursusitul marlultul assigiin- ngitsunik imaqartutul, tamatumalu kingorna atuartut meeqqat atuarfiani inaarutaasumik misilitsinnermut i- maluunniit meeqqat atuarfianni an- nertusisisamik misilitsinnermut inger- latinneqartassapput. Meeqqat aiuarllanni aaqqissuussi- neqaiiinnarmalli pinngitsoorniarne- qalerpoq, atuarl'iup atuagaannarsor- fiuvallaalernissaa, taamaattumillu a- tuartut ilinniagassanik musiske l'ag-i- nik taaneqartartunik: ilusilersuineq, erinarsorneq/nipilersorneq, sananeq il.il., aantma qinigassaqarnissaat pi- ngartinneqarpoq. Tamatumali kingu- neraa nalunaaquttat akunnerisa atu- arflusut ukiut atuarllusut ilaani a- merlajaarsuanngornerat, tamannalu atuarfeqarllnni aallaqqaataaniilli a- rajutsisimaneqanngilaq. Taamaakka- luartorli namminersornerusui ligusi- neranniilli sapaatip akunneranut ullut atuartitsiviusartut taJliniaannanngor- titerneqarput, tamatumalu kingune- raa, atuartut soorlu assersuutigalugu 7. klassemiittut ullormul nalunaaqut- tat akunnerini 7-8-ini atuarsinnaasar- mata, sapaatillu akunneranut aiuar- fiusuni ulluni tallimani assigiinngit.su- nik 35-inik ilinniagassaqarsinnaasar- lulik. Ilallugulu meeqqat atuarfiat ineri- artortuaannartussaavoq, inooqatigiit piumasaannut naleqqussartuartus- saalluni, taamaattumillu pisariaqar- poq, naalakkersuinermik suliaqartut atorfilinnit ilisimasaqartunit siunner- sorneqarlutik ajornartorsiutinik oqal- lisiginnittarnissaat, allannguisoqassa- tillugu, aalajangiisartut pissusiviusu- nut naapertuuttunik tunngavissaqar- taqqullugit aalajangiiniarnerminni. Oqaatigineqareersutut Kalaallit Nunaanni meeqqat aiuarllanni peq- qussut nutaaq ukiuni marluinnami a- tuussimavoq, isumaqarnassagaluar- porlu pil'fissaq sivikippallaartoq, ta- matuma qanoq atorluarsinnaatigine- rata eqqortumik nalilersornissaanut. Kommunenili amerlanerpaani a- jornartorsiuterpaalussuit paasineqa- reerput, eqqarsaatissiigaluttuinnar- tut, isumaliutigeqqinneqartariaqar- lullu. Oqaatigineqareersutut ukiut atuar- l'iusut ilaani nalunaaqutaat akunneri pinngitsoorani atuarllusussaatitaasut amerlavallaarput. Ualinersuanut atu- arlimmiittarnerup meeqqat atuarfin- nik qatsussitittarpai atuanngitsoor- nissamullu ussernartorsiortilersarlu- git. Paasinarsisimavorlu peqquteqan- ngitsumik atuariartunngitsoortarnerit amerlavallaartut. Atuarfippassuarni piftlssarujussuaq atorneqartarpoq meeqqat nalunaaquttat akunnerinut atuarfiusussanut eqqortumik atuari- artortinniarnerinut. Tamanna pi- ngaartumik ingasannguatsiarpoq a- luarllnni nangeqqilTiusumi atuarllm- tnilu kursusefflusumi, peqqutaaqa- taasullu ilaginnguatsiarpaat nalunaa- quttat akunnerisa pinngitsoorani atu- arllusussaatitaasut amerlavallaarne- rat pissutigalugu atuartut atuagassa- nik saniatigut qinerneqarsinnaasunik, soqutigilluanngisaraluaminnik, qi- nersisariaqalersarnerat. lmmaqalu aantma imaassinnaavoq atuarfik suli atuagaannarsorfiuvallaartoq, atuar- tullu inuutissarsiummik ilinniagaqa- lerumaarnerannut sammitinneqarne- rusariaqarluni. Atuarfinni arlalinni iluatsilluartu- mik misiliisoqarsimavoq, ilinniagas- samut ataatsimut tunngasumik atuar- titsitiitigaluni saniatigut tassungar- piaq tunngasunik sulisitsisarnikkut periaatsit atuarfinni atorneqakulan- ngikkaluartut atorlugit. Meeqqat atuarfiata siunertarisas- saani pingaartinneqarsimavoq, meeqqat atuarfiat ingerlanneqassa- soq angajoqqaat suleqatigalugit. A- kuerineqanngitsumik atuariartun- ngitsoortarnerpassuarnut peqqutaa- qataasut ilagigunarpaat, angajoq- qaarpassuit sujeqatigiinnissamik taas- suminnga soqutiginninngippalaarne- rat. Angajoqqaat amerlasuut qanga- tut isummertarunarput, nukappiaraq niviarsiararluunniit apersortereersi- maguni taava inersimasunngortartoq taamalu annertoorujussuarmik irn- minut oqartussaaffigilerluni, imnia- qalu qitornatik kajumissaarunnaar- tarpaat pisariaqarneratut atsigisumik pisussaaffimminnik paarsilluarnis- saannut — tamatumani atuarfim- mik: ilinniagassaminnik paarsinissa- mut, videomik qamitsinissamut un- nuppallaartinnagulu innartarnissa- mut, ullakkut makiaartarnissamut a- tuariartortarnissamullu. lmaakkaluarpoq atuartut angajul- liunerusut atuariartunngitsuukulane- rannut, atuarfik qanoq iliuusissaqar- paUaanngitsoq, maannakkullu amer- lanerujartuinnartuniit kissaatigineqa- lerpoq, atuarl'iup atuartut taamaattut atuarfimmiit anisissinnaalissagai, a- tuartuunissaminnut kajuminngippal- laaqimmata atuartuunerminnillu aa- lajaatsumik paarsiumanngippallaa- qimmata. Oaqqtigineqareersutut 10.-13. klassemi atuartitsineq pisarpoq kur- susini assigiinngitsuni marluni atuar- titsinikkut, taakkulu naggataarneqar- tarput misilitsinnikkut, naalagaalTiup sinnerani meeqqat atuarfianni misilit- sinnernut naapertuulluinnartutigut. Taakktt misilitsinnerupput, anneru- sumik minnerusumillunniit tunnga- viusartut ilinniakkamik ingerlatsisin- naanermut. Misilitsinnerit Danmarkimi meeq- qat atuarfianni misilitsinnernut naa- pertuulluinnartuunerat pissutigalugu atuartuutivut qallunaatut misilinne- qartarput, inunnguutsimiit oqaatsi- nik misilitsinnerusumik — ntassalu kalaallit atuarfianni taakku takornar- tat oqaasiisut ilinniarneqartaraluar- tut. Nalunaaquttallu akunneri tama- tumunnga atorneqartussat ukiuni ki- ngullerni ikilineqarsimagaluartut. Su- lili atuartoqarpoq naammaginartu- mik inernilimmik misilitsissinnaasu- nik, ukiuni aggersuni misilitsittartus- sat allatorluinnaq ittunik tunnga'is- saqarput. Tassunga tunngatillugu mianersoqqusisoqartalereerpoq, qal- lunaatut atuartitsitaanermi tunnga- \issaat suunngippallaaleriartormata, soorlu assersuutigalugu kingusinne- rusukkut inuutissarsiummik ilinnia- gaqalerumaarnerat eqqarsaatigalugn- Pisariaqalerumaarpoq kursusit ag- guataarneqartarnerat misilitsinnerillu sunik imaqartarnerat oqallisigissaliu- gu. Danmarkimi meeqqat atuarfian- ni misilitsittarnerup assinganik misi- liisoqartuaannassapput, nalunaa- quttat akunneri atuartitsiviusut ilaati- gut allannguuteqartittariaqassapput. Taamaassanngippat pinngitsoorne- qarsinnaajunnaassaaq misiliisarner- mik immikkut ittumik Kalaallit Nu- naanni meeqqat atuarfiinnaanni a- tuuttumik eqqussinissaq. Peqqussutit nutaat atulerneratigut ukiut atuarfiusussaatitaasut ukiunut qulingiluanut amerlineqarput. Tassa- ni allanngorneq immaqa annertus al- laanngilaq, ukiuni arlaqalersuni taa- matut ingerlaneqareersimammat, meeqqallu atuarfianni atuartuusut a- merlanerpaartaat piumassutsimiik u- kiuni qulingiluani atuartarmata. Maannakkulli tassa nammineq piu- massuseq tunngavi uj unnaarpoq. Atuartut sinneri, atuaqqinnissamik soqutiginningivissut, maanna ukiunii ataatsimi suli atuaqqittartussanngor- put. Suli oqallissutigineqarpoq pissu- sissamisoornersoq atuartitaanermut, soqutiginngilluinnakkaminnut, pin- ngitsaalineqartassanersut. Kulture- qarnermut ilinniartitaanermullu a- taatsimiititaliat periarfissaqarput u- kiuni arfineq-pingasuni atuareersi- masunik immikkut akuersissuteqar- lutik atuarunnaarsitsisarnissaminnut. Atuarfippassuarni — pingaartu- mik atuarfiit annerusut atuarfiini, a- tuartut atuartuunissamut, allat pigi- sannik soqutiginninnermut pigisanul- lu soqutiginninnermut isiginninnerata pitsaajunnaariartornerat ukiuni ki- ngulliunerusuni malugineqaraluttuin- narsimavoq. Peqquteqanngitsumik atuanngitsoortaannaratik aammali sakkonusaarniartarlutillu, tillinniar- tarlutillu aserorterisarput. Tamakkununnga peqqutaasut isu- maliutersorfigineqarsinnaapput ilaa- tigullu taaneqarsinnaapput inooqati- giinni nalinginnaasumik allanngori- artorneq, inuusuttut sorlaqanngitsu- tut nalornginartorsiortutullu misigisi- manerat, imigassap ajornartorsiutaa- nera, atuarfiup naammaginannginne- ra allarpassuillu. Amerlasuut isuma- qarput atuarfik pillugu ileqqoreqqu- saliaq aalajangersakkullu tassunga a- tasut atorlugit atuartut akisussaaqa- taatinneqarnissaannut periarfissa- qanngippallaartoq, atuartut sakkor- lusaarsimasaraaangata, atuartitsiner- mik akornusersuigaangata imaluun- niit ajoqusiisinnaasunik iliuuseqaraa- ngata. llaasattaaq kissaatigaat, atuar- fiup angajoqqaani suleqateqarnini annertusissagaa — ajornartinnagu —- sakkortunerusumillu pissuseqartaria- qalersoq. (Kup. tugdl. nangisaoK) n Paasinarsisimavoq piaaraluneerlutik atuariar- tunngitsoortartut amerleriarujussuarsimasut. Atuar- fippassuarni piffissarujussuaq atorneqartarpoq atu- artut piffissamik eqquisinniarnerinut. Atuarfimmi nangiffiusumi, atuarfimmilu kursuserfiusumi inga- sassimannguatsiarpoq, peqqutaaqataasullu ilagisi- magunarpaat atuartut nalunaaquttat akunneri pin- ngitsooratik peqataaffigisassatik ikililerniarlugit na- lunaaquttat akunnerinik saniatigut qinerneqarsin- naasunik, soqutigilluanngisaminnik, qinersisarnerat. Imaassinnaavortaaq atuarfik suli atuagaannarsorfiu- vallaartoq, aammalu atuartut inuutissarsiutinik ilin- niagaqalernissaannut piareersarfiunerulersariaqar- toq. ff 40 ATUAGAGDLIUTIT
Blaðsíða 1
Blaðsíða 2
Blaðsíða 3
Blaðsíða 4
Blaðsíða 5
Blaðsíða 6
Blaðsíða 7
Blaðsíða 8
Blaðsíða 9
Blaðsíða 10
Blaðsíða 11
Blaðsíða 12
Blaðsíða 13
Blaðsíða 14
Blaðsíða 15
Blaðsíða 16
Blaðsíða 17
Blaðsíða 18
Blaðsíða 19
Blaðsíða 20
Blaðsíða 21
Blaðsíða 22
Blaðsíða 23
Blaðsíða 24
Blaðsíða 25
Blaðsíða 26
Blaðsíða 27
Blaðsíða 28
Blaðsíða 29
Blaðsíða 30
Blaðsíða 31
Blaðsíða 32
Blaðsíða 33
Blaðsíða 34
Blaðsíða 35
Blaðsíða 36
Blaðsíða 37
Blaðsíða 38
Blaðsíða 39
Blaðsíða 40
Blaðsíða 41
Blaðsíða 42
Blaðsíða 43
Blaðsíða 44
Blaðsíða 45
Blaðsíða 46
Blaðsíða 47
Blaðsíða 48
Blaðsíða 49
Blaðsíða 50
Blaðsíða 51
Blaðsíða 52
Blaðsíða 53
Blaðsíða 54
Blaðsíða 55
Blaðsíða 56

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.