Atuagagdliutit

Árgangur
Tölublað

Atuagagdliutit - 27.07.1983, Blaðsíða 13

Atuagagdliutit - 27.07.1983, Blaðsíða 13
Tyskland Killeq aalisakkanik tunineqarpoq EF-kommissionip allagaataani allassimanngilaq saarulliit 5000 tonsit taakku qallunaat (kalaallit) pisassaraluinit tiguneqartussaasut »Maanna uppernarsarneqarsin- naalerpoq: nunanut allanut minis- ten Uffe Ellemann-Jensen Dan- mark sinnerlugu siullerpaameerlu- n| nunanik allanik isumaqatigin- ninniarami qallunaat (kalaallit, aaq.) soqutigisai nangaanngilluin- aarluni nioqqutigisimagai«, taama Ekstra Bladet ungasinngitsukkut allappoq, peqatigitillugulu aviisi atlappoq, EF-kommissionip allak- kiaanik pigisaqalersimalluni, tas- sanilu ersertoq, tyskit Kalaallit Nunaata eqqaani ministcrip 1982- "ni septemberip 14-ianni Bonn-imi akuersissutigisimagaa — qallunaat s°qutigisaat iliuatungaatigut ilua- Qusinngilluinnarlugit. Ekstra Blademi paasissutissat ta- makku saqqummiunneqarput qallu- naat akunnerminni oqqatigiinneran- aut atatillugu, tassani venstret folke- ungimi ilaasortaatitaata Svend Hei- Se*bergip aalisarnermut ministeriusi- Qasigiannguani suliffissaqartitsi- n|arnermut ataatsimiititaliap Jttaanna misissulerpaa taavani i- aaqutigineqarsinnaasut suulluun- n,,t nioqqutissiaralugit atorneqar- s,nnaanersut. Illoqarfimmi suliffissaqartitsiniar- aertnut ataatsimiititaliap 1979-imiilli S'uuttaasorisimasaa, Daniel Petersen, lumut, oqaluppalaarpoq, kommune 9anittuminni ujaqqanik assigiinngit- l^aik katersuisitsisimasoq taakkulu anmarkimut nassiunneqarsimasut aaqutigineqarsinnaanersut misissor- e9assallutik. Siullermik nassiunne- Marsinrapput ujaqqanik nioqqutis- 'orfirnmut Bornholmimi Rønnemiit- pmut. Suliffeqarfillu taanna Daniel etersenip nammineerluni pulaareer- SlInavaa. ~~ Paasinarsissagaluarpat, Qasi- Uannguani ujaqqat iluaqutigineqar- ttiaassasut, taava ujaqqerivimmik Jr art>tsisinnaassaagut, inuusuttullu Jaqqerisutut ilinniarsinnaanerannik f^toorfigisinnaalissallutigik, Dani- Petersen oqarpoq. n '^aniniattaaq marraq, Qasigian- Suit eqqaanni nassaarineqarsinnaa- 9. kommunep misissortinniarpaa. ls'ligutissat Danmarkimut aallar- masoq Karl Hjortnæs pisuutimmagu tyskit killiit Kalaallit Nunaata eqqaa- ni saarullinniarsinnaatitaanermik tu- nisimanerarlugit. Pisuutitsissutilli ta- makku Karl Hjortnæsimit eqqun- ngitsuunerarneqarput. »Allakkiami pineqarput paasissu- tissat tyskit killiit EF-imi sinniisoqar- fianneersut septemberip 14-ianni a- taatsimeeqatigiinnermut tunngasut (qallunaat tyskillu killiit naalakker- suisuini ilaasortat ataatsimeeqatigiin- nerat aammattaaq naalakkersuisut- sinni ilaasortap Lars Emil Johan- senip peqataaffigisaa, aaq.) nassuiaa- tigineqarporlu, suna pillugu tyskit Danmarkimik eqqartuussaatitsilera- luarnertik unitsiinnarsimaneraat, ta- matumanilu siunertaasoq tassa Ki- taata avataani saarullinniarsinnaa- nermut akuersissummik tunineqar- nissaq«, EB nangilluni taama allap- poq. Allaaserisamissaaq oqaatigineqar- tinneqarsimapput paasiniarneqas- saarlu illuliuutissatut atorneqarsin- naanersut. Atortussatsinnik nammi- neerluta sanaartortarnissarput pi- ngaartuuvoq, Daniel Petersen oqar- poq. Ataatsimiititaliattaaq siulittaasua- ta oqaluttuaraa, uumassusillit iluaqu- tigineqarsinnaasorinartut kommunep misissuiffigitilersimagai, nioqqutis- siaralugit iluanaarutaasinnaassaner- sut paasiniarlugit. Daniel Petersen neriuppoq, illoqarfimmi piginneqati- giiffimmik pilersitsisoqarsinnaanis- saanut tunngavissanik paasinnittoqa- rumaartoq, taakkulu arlannik nioq- qutissiortunngorsinnaajumaartut, il- loqarfimmi kinguppaleriffik, illoqar- fimmi suliffeqarfiit annersarisaat, ki- simi saariarfissaavallaarunnaaqqullu- git. Kommunettaaq illumik atugassiisi- mavoq sanaluttartut pikkorissartar- fissaattut atorneqarsinnaasussamik. Pikkorissarnerit tamakku Nammi- nersornerullutik Oqartussanit ani- ngaasalersorneqartarput, tamakku- nanilu ujaqqanik silisineq saanernillu qiperuineq ilanngullugit ilinniarne- qarsinnaasarput. Poul Krarup poq, irland-imiut aalisarnermut gene- raldirektøriat, E. Callagher, grækerit aalisarnermut kommissæriannut Conto-georgisimut allagaqaammini oqarsimasoq, tyskit aalisarsinnaaner- mut akuersissuteqarfigineqartut. — Qallunaat pisortaasigoorlugu tusar- para, Danmark-ip tunngavigisani aa- lajangiusimaannarai — tyskilli aalisa- gartassinneqartut, Callagher allap- poq. Allakkiamilu ilanngullugu oqaati- gineqarpoq: — Tyskit Killiit oktobe- rip tungaanut pisarisassaat 5000 ton- siusut tassaasut tyskit pisassavii, tas- saanngitsullu qallunaat pisassaanniit ilanngaatigineqartut. Nunanut allanut ministerimut apeqqut Paasissutissat nutaat tamakku tun- ngavigalugit niueqatiginninnermut a- taatsimiititaliap oqaaseqartittagaa Holger K. Nielsen nunanut allanut ministerimut sulinngiffeqartumut i- matut apeqquteqaateqaqqippoq: »Naalakkersuisut siorna septembe- rimi ilisimasimanerlugu, Tysklandi- mik Killermik isumaqatiginnissut EF- kommissionip Tysklandip killiup Ka- laallit Nunaata eqqaani 5000 tonsinik saarullittassinneqarsimaneratut paa- sigaa, isumaqatigiissullu akuersissuti- gineqarmat isumaqartut, tyskit taa- ma amerlatigisunik pisassinneqarne- rat kalaallit naalakkersuisuisa akuer- sissutigisimagaat? «. Holger K. Nielsen apeqquteqaam- minik tunngavilersuinermini ilaatigut oqarpoq: — Eqqarsaatigigaanni, EF- kommissionip paasinninnera aalisar- neq pillugu ataatsimoortumik inger- latseriaaseqarnissamut tamarmut qa- noq pingaaruteqartigisoq, taava Cal- lagherip naliliinera pingaaruteqarto- rujussuartut isigineqartariaqassaaq. — Apeqquteqartup eqqaamanngi- laa taamatut paasinnittoqarsimasin- naanera siusinnerusukkut tusarsima- nerlugu, pingaarnerusorli tassa, Ka- laallit Nunaanni naalakkersuisut, isu- maqatigiissut akuersissutigigamikku, kommissionip taamatut paasinnissi- maneranik ilisimatinneqarsimaner- sut. Qularutissaanngilaq Naalakkersuisuni ilaasortaq Lars Emil Johansen AG-mut oqarpoq, i- sumaqatigiinniarnerup nalaani isu- maqatigiissummut ilanngullugu al- lanneqartoq, pisarineqarsinnaasut tunniunneqartut siunissami piumasa- qaqqinnissamut tunngavissiinngil- luinnartumik, tamatumanilu taa- maallaat tunngavigineqartoq Kalaal- lit Nunaanni ukiorluusimanera ta- matuma kingunerisimammagu ka- laallit aalisartuisa Kalaallit Nunaan- nut pisassarititaasunik tamakkiisin- naaj unnaarsimanerat. Isumaqatigiinniarnermi pineqartu- mi isumaqatigiinniaqataasut ilagaat Uffe Ellemann-Jensen tyskillu nuna- nut allanut ministeriat Hans Dietrich- Genscher kiisalu tyskit killiit taama- nikkut aalisarnermut ministererisaat Josef Erti aammalu Lars Emil Jo- hansen. — Isumaqatigiissummi paatsuu- gassaajunnaarlugu allanneqarpoq, i- sumaqatigiissut ataasiaannarluni a- tuuttuussasoq, Lars Emil Johansen erseqqissaavoq. — Kommissioni taa- matut nassuiaaniarsimaguni tunnga- vissaqanngilluinnartumik taamaa- liorsimassaaq, isumaqatigiissummik tunngaveqanngilluinnartumik. Ajoraluartumimmi takusareersi- mavarput, Callagher kalaallit qallu- naallu aalisarnikkut soqutigisaannik EF-imi illersuinerpaanut ilaasanngit- soq. Tamanna isertugaanngilaq, Lars Emil Johansen nangippoq. — Kalaallit qallunaalluunniit naa- lakkersuisui siunissami issuarniame- qarsinnaasunik Tysklandimik Killer- mik isumaqatiginnissuteqarsimane- rarlugit pasiniameqassanngillat. Tysklandimmi Killiup Danmarkillu i- sumaqatigiillutik EF-kommissioni qinnuvigaat isumaqatigiissut illuatu- ngeriillutik akuersissutigisartik akue- reqqullugu. — Taamaattumik Callagher tupin- naannarluinnartumik soqqusaatsu- liorsimassaaq, oqarsimaneragaaner- misut iliorsimaguni, Lars Emil Jo- hansen oqarpoq. — Ilanngulluguttaaq oqaatigine- qartariaqarpoq, isumaqatigiissut aat- saat kingusinnerusukkut Kalaallit Nunaata naalakkersuisuinut ilisima- titsissutigineqarsimanngitsoq. Isuma- qatigiissut pivoq, naalakkersuisut qallunaat nunanut allanut ministeriat peqatigalugu isumaqatiginninniaqa- taasoralugit, Lars Emil Johansen naggasiivoq. Officielt Under 20. juni 1983 er der i Aktieselskabs- registeret, Afdelingen for Anpartsselskaber optaget følgende nye selskab: »OAP 1000 ApS« hvis hjemsted er Godt- håb kommune, Grønland, postadresse post- box 349, Godthåb, Grønland. Selskabets vedtægter er af 10. december 1982. Formålet er at drive handel, fabrikation, investerings- virksomhed og anden efter direktionens skøn dermed, beslægtet virksomhed. Ind- skudskapitalen er 30.000 kr. fuldt indbetalt, fordelt i anparter på 5.000 kr. Hvert anparts- beløb på 5.000 kr. giver 1 stemme. Der gæl- der indskrænkninger i anparternes omsætte- lighed, jfr. vedtægternes § 3. Bekendtgørelse til anpartshaverne sker ved anbefalet brev. Stiftere er: Direktør Stine Sofie Pedersen, Postbox 349, Godthåb, Grønland. Direkti- on: Nævnte Stine Sofie Pedersen. Selskabet tegnes af en direktør alene. Selskabets revi- sor: Godthåb Revisionskontor ApS, Post- box 349, Godthåb, Grønland. Selskabets regnskabsår 1. juni -31. maj. Første regn- skabsår dog: 10. december 1982 -31. maj 1984. POLITIMESTEREN 1 GRØNLAND Godthåb, den 19. juli 1983. Officielt Under 20. juni 1983 er der i Aktieselskabs- registeret, Afdelingen for Anpartsselskaber optaget følgende nye selskab: »OAP 600 ApS« hvis hjemsted er Godt- håb kommune, Grønland, postadresse post- box 349, Godthåb, Grønland. Selskabets vedtægter er af 10. december 1982. Formålet er at drive handel, fabrikation, investering- svirksomhed og anden efter direktionens skøn dermed, beslægtet virksomhed. Ind- skudskapitalen er 30.000 kr. fuldt indbetalt, fordelt i anparter på 5.000 kr. Hvert anparts- beløb på 5.000 kr. giver 1 stemme. Der gæl- der indskrænkninger i anparternes omsætte- lighed, jfr. vedtægternes § 3. Bekendtgørelse til anpartshaverne sker ved anbefalet brev. Stiftere er: Direktør Stine Sofie Pedersen, Postbox 349, Godthåb, Grønland. Direkti- on: Nævnte Stine Sofie Pedersen. Selskabet tegnes af en direktør alene. Selskabets revi- sor: Godthåb Revisionskontor ApS, Post- box 349, Godthåb, Grønland. Selskabets regnskabsår 1. juni - 31. maj. Første regn- skabsår dog: 10. december 1982 - 31. maj 1984. POLITIMESTEREN I GRØNLAND Godthåb, den 19. juli 1983. Ujaqqat misissugassat -p Iluaqutigineqar- sinnaanerlutik? ~~ Fuaqutigisinnacisavut atortariaqarpavut, Qasigiannguani ^kffissaqartitsiniarnermut suleqatigiissitaliap siulittaasua °Qarpoq ATUAGAGDLIUTIT NR. 31 1983 13
Blaðsíða 1
Blaðsíða 2
Blaðsíða 3
Blaðsíða 4
Blaðsíða 5
Blaðsíða 6
Blaðsíða 7
Blaðsíða 8
Blaðsíða 9
Blaðsíða 10
Blaðsíða 11
Blaðsíða 12
Blaðsíða 13
Blaðsíða 14
Blaðsíða 15
Blaðsíða 16
Blaðsíða 17
Blaðsíða 18
Blaðsíða 19
Blaðsíða 20
Blaðsíða 21
Blaðsíða 22
Blaðsíða 23
Blaðsíða 24
Blaðsíða 25
Blaðsíða 26
Blaðsíða 27
Blaðsíða 28
Blaðsíða 29
Blaðsíða 30
Blaðsíða 31
Blaðsíða 32
Blaðsíða 33
Blaðsíða 34
Blaðsíða 35
Blaðsíða 36
Blaðsíða 37
Blaðsíða 38
Blaðsíða 39
Blaðsíða 40
Blaðsíða 41
Blaðsíða 42
Blaðsíða 43
Blaðsíða 44
Blaðsíða 45
Blaðsíða 46
Blaðsíða 47
Blaðsíða 48
Blaðsíða 49
Blaðsíða 50
Blaðsíða 51
Blaðsíða 52
Blaðsíða 53
Blaðsíða 54
Blaðsíða 55
Blaðsíða 56

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.