Atuagagdliutit - 17.10.1984, Blaðsíða 9

Tukak Nunatsinnut
nuussasoq
Tamanit isumaqatigiissutigineqarpoq
lslginnaartitsisartussanik ilinniartitsivik Nuummut
nu-unneqartariaqartoq, Stephen Heilmann oqarpoq
Isiginnaartitsisartut Tuukkakkut Namminersornerullutik Oqartussanik
150.000 kronenik qinnuigissappagit akuerineqartussaapput.
Hjemmestyret vil hjælpe Tukak teateret af med sin gæld på 150.000 kro-
ner, hvis det søger om det.
Ukiut pingasut tulliuttut ingerlane-
ranni Tukak Teaterip isiginnaartit-
sisartussanik ilinniartitssarnera
Jyllandip Kitaani Fjaltringimiit
Nuummut nuukkiartuaarneqas-
saaq. Tamanna Julemærkekomité-
m|t> Tukakteaterimit namminer-
sornerullutillu oqartussanit isuma-
Qatigiissutigineqarpoq. Atorfilitsi-
gut isumaqatigiinniarnerit piffissa-
mi qaninnerusumi paasiniartussaa-
vaat qanoq tamanna piumaarner-
SoQ, piorsarsimassutsimut, ilagee-
qarnermut atuartitaanermullu naa-
akkersuisoq Stephen Heilmann
taama oqarpoq.
Isiginnaartitsisarfiup pisortaata
Reidar Nilssonip isumagiuarsima-
y,aa isiginnaartitsisarfik arlaanni
Kalaallit Nunaannut nuunneqaru-
uiaartoq. Nammineerlunili Kalaal-
111 Nunaannut nooqataanissani eq-
qarsaatiginngilaa isumaqarami isi-
ginnaartitsisarfik Kalaallit Nu-
naannut nuukkuni kalaallimittaaq
P'sortaqarlersariaqartoq.
Stephen Heilmannittaaq isuma-
Qarpoq Fjaltringimi isiginnaartitsi-
sartoqarfik Tukap maannakkut pe-
qataaffigisaa ingerlaannarsinnaas-
sasoq Tukak Kalaallit Nunaannu
nooreeraluarpallunniit. Taamaat-
tumik isumaqatigiinniutigineqar-
tussaavoq qanoq qaqugulu isigin-
naartitsisartunik ilinniartitsivik
Kalaallit Nunaannut nuunneqassa-
nersoq tassami aamma kalaallit isi-
ginnaartitsisarfiat Fjlatringimiit-
toq ataannarniartussaammat.
150.000 kr-inik amigartoorput
Tukak Teater aningaasatigut ajor-
nartorsiuteqangaatsiarsimavoq,
ilaatigut pissutigalugu akiitsutoq-
qat 150.000 kr-iusut akilerneqar-
sinnaasimanngimmata. Naalak-
kersuisuni ilaasortaq Stephen Heil-
mann oqarpoq namminersornerul-
lutik oqartussat taakku akilersin-
naassagaat isiginnaartitsisarfik ta-
piivigeqqulluni qinnuteqariarpat.
— Tukak teater qanittukkut isuma-
qatiginiaratsigu paasivarput taa-
maattunik akiitsugaqartut, akiler-
nissaannulli tapiissutissanik qinnu-
teqaateqarfigineqarsimanngisaan-
narpugut, Stephen Heilmann oqar-
poq.
Isiginnaartitsisarfiup 1 milliuu-
ninik tapiiffigisariaqarneranik
oqalunneq Stephen Heilmannip eq-
qortuunnginnerarpaa.
Piorsarsimassutsikkut
isumaqatigiissut
Namminersornerullutik Oqartus-
sat Julemærkekomité-llu isumaqa-
tigiissutaata atsiorneqarneraniit sa-
paatip akunnera qaangiutinngit-
sorluunniit taanna atorfissaqalerii-
katappoq. Tamannalu pivoq Step-
hen Heilmann aamma piorsarsi-
massutsimut, ilageeqarnermut atu-
artitaanermullu naalakkersuiso-
qarfimmi pisortaq AKigssiaK Møl-
ler, Namminersornerullutik Oqar-
tussat Danmarkimi allffeqarfianni
immikkoortortami pisortaq Bendt
Krogh Petersen Julemærkekomité-
llu allaffeqarfiani pisortaq Dorte
Hertling Tukakteaterimut Fjal-
tringimiittumut tikeraarmata.
Taamatut tikeraarnermut pissu-
taapput isiginnaartitsisarfiup ani-
ngaasatigut aj ornartorsiuteqarnera
isiginnaartitsisartussanillu ilinniar-
titsisarfiup Nuummut nuunneqar-
nissa.
Tikeraarnerup nalaani Tukap
aningaasaatilissuit isiginnaartitsi-
sarfiullu ikinngutai isiginnnaartit-
sivigai. Siulittaasullu, højskolemi
pisortap Niels Højlundip siunner-
suutigaa Tukak Teater Ilisimatu-
sarfimmut Nuummiittumut attuu-
massuteqalissasoq, tamannalu pis-
sasoq isiginnaartitsisarfik Nuum-
mut nuuppat taamalu silarsuit sisa-
maata isiginnaartitsisarfiatullu-
sooq ilerluni. Isuma taanna maan-
na ilanngullugu isumaliutigineqas-
saaq.
Hele Nordkalotten
svømmer på
et hav af olie
En dag for mere end 10 år siden rin-
gede den dansk- canadiske mineral-
Ja-ger Niels Ægædius Andersen til
ptig fra hotellet i Nuuk og sagde, at
han havde en stor nyhed til mig. Jeg
k°m op til ham og han fortalte: He-
le Nordkalotten svømmer på et hav
af olie!
Senere tilbød Ægidius Andersen
landsrådet at komme sammen sin
grønlandske advokat Jørgen Hert-
hng og gøre rede for olieforekom-
sten i Peary Land, så den kan kom-
me på grønlandske folkeaktier.
Ukiut qulit matuma siornagut dan-
skeq aatsitassanik ujarlersartoq
Canadamut nunasineq Niels Ægj-
thus Andersen uannut telefooner-
Poq oqarluni pingaartumik nutaar-
Transporten skulle klares med store
fly ud til verden, der netop var ramt
af en energikrise.
Men GGU stemplede mineraljæ-
geren som sensationsmager og fu-
sentast, og landsrådet havde kun et
skuldertræk tilovers for hans for-
slag.
Nu ser det endelig ud til, at GGU
er kommet på bedre tanker og vil
give Ægidius Andersen ret, man-
den, som fandt mineralforekom-
sten i Maarmorilik og startede
brydningen. Julut
siassaateqarluni, ornikkannilu
oqaluttuarpoq: Avannaarsua ta-
marmi uuliamik suunngilaq!
Kingorna Ægidius Andersen
landsrådimut neqerooruteqarpoq
inatsisileritooq kalaaleq Jørgen
Hertling aapparalugu aggerniarlu-
ni Peary Landimilu uulia pillugu
nassuiaateqarniarluni, piginneqati-
giiffittut kalaallit iluaqutiginias-
sammassuk. Uulia assartorneqas-
saaq timmisartorsuarnik silarsuar-
mut nukissaqarniarnikkut eqqu-
gaaqqammersumut.
Nunatsinnili ujarassiooqarfiup
Ægidius Andersen asuli pisutut
København (AG): Grønlands Geo-
logiske Undersøgelser (GGU) har i
et område i Nordgrønland, fra Wa-
shington Land i vest til Nansens
Land i øst gennemført generelle
geologiske undersøgelser og en geo-
logisk kortlægning. For at kunne
vurdere mulighederne for mineral-
forekomster i området er der fore-
taget en systematisk indsamling af
sandprøver i elvene.
GGU oplyser, at der i forbindelse
hermed er fundet en zinkminerali-
sering i Freuchen Land.
ilarrallattajaarisutullu isigaa, siu-
unnersuutaalu landsrådip soquti-
ginngilaa.
Maanna nunatsinni ujarassioo-
qarfik kiisami allatut eqqarsalin-
nguatsiarpoq Ægidius Andersneilu
eqqortumik iliorsimaneralerlugu,
angut taanna Maamorilimmi aatsi-
tassamik nassaartoq piiaanermillu
aallarniisoq.
Julut
Olie
De oliegeologiske undersøgelser
peger i retning af en vidstrakt regio-
nal udbredelse af moderbjergarter
for olie og gas. Enkelte steder er der
fundet små hulrum i kalkbjergar-
ter, som er udfyldt med olierester.
Den store mængde data og prø-
ver, som er indsamlet i sommeren
1984 skal sammen med tilsvarende
undersøgelser i 1985 danne grund-
lag for et geologisk oversigtskort i
målestok 1:500.000. lod-
Avannaarsua tamarmi
uuliamik suunngilaq
Mulighed for olie i
Nordgrønland
Oliegeologiske undersøgelser peger på en vidstrakt
regional udbredelse af moder bjergarter for olie og gas.
ÅXUAGAGDLIUTIT
NR. 42 1984 9