Atuagagdliutit - 01.05.1985, Page 14

Maalat Kaalilu
Maannakkut allaaseriniarpara ullutsinni imi-
gassaq qanoq ajoqutaatiisoq. Imigassaq aq-
qutigalugu asannilerneq, imigassaq aqquti-
galugu kamaanneq, imigassaq aqqutigalugu
gimanneq.
Kaali inuusuttuuvoq 22-inik ukiulik. Fabri-
kimi sulisuuvoq, sapaatip akunnera ataaseq
allortarlugu aningaasarsisarpoq. Aningaa-
sarsinerit tamaasa Kaali aalakoortarpoq,
ikinngutini ilagalugit.
Maalat kioskimi sulisuuvoq 20-nillu ukio-
qarluni. Sapaatit akunnerilu tamaasa ani-
ngaasarsisarpoq. Maalat aalakoorneq ajor-
poq.
Tallimanngornerit ilaanni Kaali katersor-
tarfimmut qitsippoq. Nipilersuut appimmat
Kaali arnanik avalaatassarsiorpoq. Kaalik-
kut Maalallu qitikkamik qitikkamik, nipiler-
suut naammat Maalat talikkiartorpoq. Kaa-
lip Maalat tunuaniit malippaa. Maalap Kaali-
Det bedste
er at lade være
— Når leveren ikke kan klare mere, får man skrumpelever, og
tilfælde af skrumpelever stiger kraftigt efter ca. 20 års
alkoholforbrug, siger Tbmmy F. Kofoed.
Tommy F. Kofoed, 45 år, har arbej-
det i Grønland i to perioder. Som fy-
sioterapeut arbejdede han på Sana
fra 1964 til 67 og på Skodsborgkli-
nikken fra 1969 til 72. Han har været
i USA for at læse forebyggende med-
icin og har arbejdet på et hospital i
Denver, Colorado, i 6 år for at under-
vise i, hvordan man kan leve bedre.
Han er i dag ansat som associerende
direktør for International Commis-
sion for the Prevention of Alcohol
and Drug Abuse, ICPA (Den inter-
nationale Kommission for Forebyg-
gelse af Alkohol- og Stofmisbrug) i
dennes europæiske afdeling i Eng-
land. Kommissionens arbejdsgrund-
lag er støttet af FN, og kommissio-
nen har hovedsæde i Washington
DC.
— Hvornår drikker man for meget?
— I USA og England har man lavet
nogle undersøgelser, der er lavet
over et interval af en række år, sva-
rer Tommy F. Kofoed, og fortsætter:
— I disse lande regner man med, at
man i forbindelse med sit sociale
samvær drikker for meget, når man
drikker mere end 3 genstande om da-
gen — oftere end 3 dage om ugen.
Men visse mennesker kan tåle mere
end andre. Nogle kan drikke mere
end andre uden at pådrage sig påvi-
selige leverskader. Men generelt er
det dog sådan, at når man drikker de
nævnte genstande i de nævnte tids-
intervaller, kan leveren ofte ikke kla-
re mere efter ca. 20 år.
Forbrænding
— Hvis man drikker en genstand —
en øl, en enkelt snaps, enkelt whisky
— så tager det 1 time for legemet at
blive renset. Hvis man tager to, ta-
ger det 2 timer, o.s.v., fortæller Tom-
my F. Kofoed. Men når leveren ikke
kan klare mere, så får man skrumpe-
lever. Tilfælde af skrumpelever sti-
ger kraftigt efter ca. 20 års alkohol-
forbrug. I Frankrig, hvor der drikkes
meget vin, er det sådan, at 40% af be-
folkningen over 40 år har skrumpele-
ver i større eller mindre grad.
— Hvad kan man gøre for at forebyg-
ge skrumpelever?
— Det bedste er ikke at drikke,
svarer Tommy F. Kofoed. Men hvis
man drikker, skal man sørge for at
have en god alsidig kost. Man skal
sørge for at få meget B-vitamin, ger-
ne gennem vitamintabletter. Fuld-
kornsmel eller -brød er meget anbefa-
lelsesværdige. Lever er også godt.
Der er også en smule B-vitaminer i
mælk. B-vitaminerne skal tages før
drikkeriet — og i forbindelse med et
måltid. Men man skal huske, at det
ikke hjælper 100%.
Tobak
— Hvordan forholder det sig med to-
bak?
— De amerikanske cigaretter er
forurenet med blypartikler fra den
kunstgødning, der er tilført tobaks-
markerne, siger Tommy F. Kofoed.
Han fortsætter: — Det blyindhold er
radioaktivt. Når det forbrændes i en
cigaretglød, bliver det indkorporeret
i kulstofpartiklerne i cigaretrøgen.
Der er antaget, at denne radioak-
tive bestråling af lungerne — sam-
men med tjære og kræftfremkalden-
de gasser i røgen — bærer en væsent-
lig del af ansvaret for det meget store
antal tilfælde af lungekræft i den
vestlige verden. Alene i USA dør ca.
90.000 mennesker hvert år af lunge-
kræft, der stammer fra cigaretryg-
ning.
Sociale virkninger
— Men der er meget færre, der dør af
alkoholmisbrug, siger Tommy F. Ko-
foed. Men forskellen er, at misbrug
af alkohol i langt højere grad medfø-
rer sociale problemer, både i hjem-
met og i samfundet. I Sverige har be-
folkningen sidste år brugt 15 mia. kr.
til alkohol. Men for at forebygge føl-
gerne af misbruget har det svenske
samfund brugt ca. 50 mia. kr.
— Alt i alt kan man sige, at alkohol
og tobak nedbryder menneskets na-
turlige modstandskraft overfor syg-
domme i langt højere grad, end man
hidtil har forestillet sig, slutter Tom-
my F. Kofoed.
mit malinneqarluni nalunnginnamiuk arlaan-
nut qimaasaqattaarpoq, kisianni Kaalip M aa-
lammut malinninnini taamaatikkusunngilaa.
Maalat Kaalimit angutikkami piuminaa-
qaaq. Kaalip Maalat silamut annippaa anger-
laqatigiumallugu. Maalat oqalukkaluarpoq
angerlanngitsooruni anaanami naviissagaa-
ni, kisianni Kaalip Maalap oqaasii tusaan-
ngitsuusaarpai nalunnginnamiuk nammineq
naveerneqassanani. Maalap kiisa Kaali naa-
laannalerpaa noqitsivallaaqimmat. Kaalip
angajoqqaavinut iseramik Kaalip sinittarfia-
nukarput.
Maalat ullaakkut iterami aapparisani iter-
sarpaa paarlernut qaneqqulluni, Kaalip Maa-
lat oqarfigaa ittoornartoqannginnerarlugu.
Maalat anigami ingerlaannaq imminnukar-
poq. Imminnut isermat anaanaata oqarfigaa
sumiissimanasoralugu, Maalat oqarpoq Kaa-
lip noqiinnarmani ingiaqatigiinnarsimallugu.
Maalat qulaaluat eqqaani kioskimut suliar-
torpoq. Aatsaat ualikkut tallimanut Maalat
soraassooq. Pingasut eqqaani Kaalip Maalat
kioskimut takusarpaa. Tikikkamiuk aperaa
unnummut anissanasoralugu, Maalalli Kaali
akivaa aatsaat imminnut angerlaatissan-
ngippani unnummut anissalluni. Kaali illa-
laarujussuarpoq, Maalallu Kaali annulluni
oqarfigaa namminermigooq annilaangagami
angerlanngitsooqqissanasoraluni Kaali ilagi-
tillugu. Taamaalillutik Kaalikkut Maalallu
imminnut nuannariilerput.
Arfininngornerit ilaanni Maalakkut Kaali-
lu ikinngutiminnukarput, tassagooq ikinngu-
taasa ilaat inuuvissiortoq. Aammaana Kaalip
Maalat naapinngikkallaramiuk arnaq Kristi-
namik atilik malersoraluarpaa, kisianni Kri-
stinap alla Kaalip ikinngutaasa ilaat ikinngu-
tigigamiuk, Kaalillu ajortisaarsinnaanagit.
Unnuk taanna nuannersumik ingerlavoq. Kii-
sa ullaassakkut marluk eqqaaniilerpoq, suli
Kaalikkut Maalallu ikinngutiminniittut.
Kaali aalakooqaaq, Maalalli tujormeqaaq, a-
ngerlarusukkaluaqalunilu, kisianni Kaalip
Maalat angerlamut ingiaqatigerusukkamiuk
utaqqeqqugallarpoq, katsornannguarooq a-
nissagamik. Maalat utaqqiisaa igaffimmu-
karpoq, arnaqataata igaffimmut malippaa.
Igaffimmiissinnarlutik inimut anillaqqipput.
Inimut anillakkamik Maalap paasivaa Kaali
peqanngitsoq, ilagisani aperai Kaali sumun-
narsimanersoq. Maalap ilagisai akipput Kaa-
li arnamik allamik ilaqarluni wc-mukarsima-
soq. Maalat kamaammeqaluni Kaali wc-mut
malippaa. Wc-mut kasuttoqqaanngivilluni
matu ammarpaa, Kaalilu oqarianngitsoq
Maalat oqarpoq kingorna Kaali takoqqikku-
managu taamaaliorniarpat, Kaalillu Maalat
sakiaasigut tigoriarlugu kiinaatigut tillup-
paa marloriarlugu. Maalat qinngamigut aa-
lerpoq, inimullu anillallum oqarlunilu Kaalip
tillukkaani. Kaalip Maalat inimut malippaa
suli ingasannermik taamaalioriartorlugu,
ikinngutiminnut taama oqalummat. Kaalip
ikinngutaasa inerterpaat tassani illumi taa-
maalioqqunagu, Kaalili piuminaaqaaq iner-
terneqaraluarluni. Maalat nipikitsumik qia-
voq, arnaqataata qiaqqunngikkaluarpaa qaa-
ngiussammat, Maalat nipanginngilaq. Kaa-
lip ikinngutaasa Kaalip assaa sapangittoor-
paat Maalallu kiataa tigullugu. Kaalip niumi-
nik Maalat tukerlugu natermut uppitippaa.
Maalat qiaatigaluni natermiit nikuippoq,
Kaalillu tungaanukarluni. Kaalip eqqaanut
pigami suangasaatigaluni Kaali nujaartuler-
paa: »Kaaliaa kanngusunngilatit taamaalius-
sallunga? Isumaqarpunga asagamma taa-
maaliussanngikkimma. isumaqarpit takoq-
qissagikkit?« Maalat taama Kaalimut sua-
ngasarsinnarluni kavaajani tigoriarlugu ani-
voq. Kaali suaartaraluarpoq Maalat uteqqul-
lugu, Maalalli ingerlaannarpoq, Kaalimmi
taama pereermani.
Maalat anaanakkuminut angerlarpoq, aali
Kaalikkunnut nooreeraluarluni. Anaanakku-
minut iserami ingerlaannaq tarrarsuummu-
karpoq, imminut takulerami assut tupaqaaq,
tassami kiinaata illua pullalersimavoq, tassa-
li Kaalip tilluinera sakkortungaarmat. Maa-
lap anaanaata annilaarsimalluni paarleq alak-
karpaa. Annilaaqaaq Maalat takugamiuk, na-
lunngilaami Maalat Kaalikkunniittoq. Anni-
laarsimarpaloqaluni Maalat aperaa: »Suit?«
Maalat akinngilaq, kisianni qissasiinnarpoq
anaananilu pakkullugu, oqarlunilu Kaalip
unatarsimagaani. Maalap anaanaata panini
nalligiummernermut aamma qissasiinnar-
poq.
Aqagukkut Maalat kioskimut suliartun-
ngilaq, kiinnamigut tilluusaqarami aamma
kiinnami illua pullammat.
Kaali Maalakkuliaraluarpoq Maalat aallu-
gu. Kisianni Maalap Kaali takoqqikkusun-
ngilaa. Kaali oqalukkaluarpoq kingorna Maa-
lat taama peqqinniarnagu. Maalaali Kaali ila-
geqqikkusunngilaa, Kaali allatut ajulerami
Maalakkunniit aniinnarpoq assullu taamaali-
orsimanini peqqissimissutigalugu.
Isumaqarpunga uanga ullutsinni imigas-
saq taama atornerlunneqassanngitsoq. Imi-
gassaq taama ullutsinni atornerlunneqartigi-
soq inuit inoqatiminnut imigassaq taama
atoqqunngikkaluarpara.
Allattoq: Naja Olsen,
Ikamiutvej 420/A5,
3951 Qasigiannguit.
15
v
r-
5*