Atuagagdliutit

Árgangur
Tölublað

Atuagagdliutit - 03.06.1987, Blaðsíða 4

Atuagagdliutit - 03.06.1987, Blaðsíða 4
4 ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN NR. 23 1987 GRØN LANDSPOSTEN Naalakkersuisoqarfiit arfineq-pingasut Neriussimagaluarpugut naalakkersuisunngortussat kikkuuneri saqqummiussinnaassallutigit, qassiunissaalli pillugit isumaqati- giinniarnerit suli naammassinngillat. Siumup piumasaraa naa- lakkersuisoqarfiit allanngoratik arfineq-marluuinnassasut. Inuit Ataqatiilli piumasaralugu amerlineqarlutik arfineq-pingasun- ngortinneqassasut. I.A.-p ilaasortaatitat qinersinikkut amerlipput, tamannalu isu- maqarpoq qinersisartut partiip oqaasissaqarnerulernissaa kis- saatigigaat — soorlu naalakkersuisoqarfii amerlillugit. Pissutsilli — tunngavissaqarluarnerusut — allat qiviassagaanni aamma I.A.-parfineq-pingasuutitsiniarnera Siumup arfineq-marluutitsi- niarneranit ilippanaateqarnerusorinarpoq. Tassalu peqqinnissamuttunngasuttiguneqarnissaat, tassani- lu I.A. isumaqatigaarput, taanna immikkut naalakkersuisoqarfi- liuuniarmassuk, taannami inunnut pingaaruteqartoq aningaasa- tigullu oqitsuunngitsoq kalaallinit tiguneqaruni isumannaatsu- mik aqunneqartariaqarmat. Tamanna Siumup illuatungilersimavaa, tigusiniarnermi ataat- simiititaliaasussanik pilersitsiniarluni. Isumaqarpugulli isumaqa- tiginninniarnerit taama artornartigisut naalakkersuinikkut oqar- tussaassuseqartumit, toqqaannartumillu oqartussaassuseqar- tumit ingerlanneqartariaqartut taamalu immikkut naalakkersui- soqarfiusariaqartoq. Naammanngilaq ataatsimiititaliussagaan- ni, isumaqatiginninniartarlunilu naalakkersuinikkut tunulequta- risaminut uteqattaartuartussamik. Isumaqatiginartuuvorlu I.A. isumaqarmat isumaginninner- mut tunngasut »ilaqutariinnut peqqinnissamullu ministereqar- fik« aqqutigalugu ingerlanneqartariaqartut. Taakkumi ataqati- giinnerusorinarput, maannakkut naalakkersuisoqarfinnut aggu- ataarsimanerminnit. Naalakkersuisoqarfiit arfineq-marluunatik arfineq-pinga- suutinniarnerannut tunngavigineqarpoq suliassat pitsaane- rusumik agguataarneqarsinnaanerat. Uagut isumarput ma- lillugu Siumukkut maannakkutut ingerlatsinerminni oqi- maatsorujussuit ataatsimoortittarpaat, allalli — soorlu nu- naqarfiit isorliunerusullu — soqanngiusartumik ingerlanne- qarlutik. Taamaattumik kissaatiginarnerusorinarpoq Siumup naa- lakkersuisoqarfiit tallimattigussagai pingasullu Inuit Ataqa- tigiinnut tunniullugit. Otte områder Vi havde håbet på med dette nummer af AG at kunne have præ- senteret læserne for et fikst og færdigt landsstyre, men en strid om antallet af poster har hidtil trukket forhandlingerne i lang- drag. Hvor Siumut holder fast på syv områder som hidtil, kræver Inuit Ataqatigiit, at landsstyreområdernes antal skal udvides til otte. I.A. gik mandatmæssigt styrket ud af valget, og det siger no- get om vælgernes ønske om at give partiet mere magt — for ek- sempel i form af yderligere et landsstyreområde. Men der er også andre — og mere saglige — grunde til at nære større sympati for I.A.s otte-områders forslag end for Siumuts tilsvarende syv- pladsers. Det er sundhedsvæsnets overtagelse, hvor vi deler I.A.s op- fattelse af, at der bør et selvstændigt landsstyreområde til for at styre dette menneskeligt vigtige og økonomisk tunge område sikkert over på grønlandske hænder. Der har været et modtræk fra Siumut, der går på nedsættel- sen af et overtagelsesudvalg. Men de tunge forhandlinger kræ- ver efter vor opfattelse så meget politisk power, at de skal føres direkte af den udøvende myndighed — altså af et selvstændigt landsstyreområde. Det er ikke nok med et udvalg, der hele tiden vil skulle løbe frem og tilbage mellem forhandlingsmodparten og et politisk bagland. Endeligt ligger der noget meget tiltalende i I.A.s intentioner om at køre de sociale anliggender ind under et »familie- og sund- hedsministerium«. Man kommer ikke uden om, at disse ting hænger bedre sammen, end tilfældet er med den nuværende ar- bejdsfordeling i landsstyret. Som et sidste argument for otte landsstyreposter frem for syv kan man så endeligt anføre muligheden for en bedre ar- bejdsfordeling. Efter vores mening klumper Siumuts hidti- dige udspil nogle meget tunge områder sammen, mens an- dre områder — helt typisk bygder og yderdistrikter — kom- mer til at stå på det nærmeste tomme. Alt andet lige er det derfor ønskeligt, at Siumut lader sig nøje med fem landsstyreposter og lader Inuit Ataqatigiit komme til med tre. Lars Chemnitz inatsisartuni siulliulluni oqaluttuussaaq Naalakkersuisut siulittaasussaata akuersissutigineqarnissaata tungaanut ilaasortat utoqqaanersaat ataatsimiinnermik aqutsisuusarpoq Inatsisartut marlunngornermi ju- nip qulingiluaanni ataatsimiilerpa- ta Lars Chemnitz ataatsimiinner- mik ammaasuussaaq, ataatsimiin- nissarlu sapaatip akunnerinnaanik sivisussuseqassagunarpoq. Lars Chemnitz inatsisartuni ilaasortat u- toqqaanersaraat — sivisunerpaa- millu ilaasortaasimasortaralugu. Kalaallit Nunaata Landsråd-ianut qinigaaqqaarpoq 1967-imi. Ataatsimiinnetj sivikitsuinnaa- sussaagaluartoq inuit pingasut a- taatsimiinnermik siulersuisuussap- put. Lars Chemnitz naalakkersui- sut siulittaasussaannik qinersiniar- nermi aqutsisuussaaq, taassumallu — qinigaanermi kinguninnguatigut — aqutsineq tigussavaa. Naalak- kersuisuni siulittaasunngortup suli- assaasa ilagissavaat inatsisissatut siunnersuummik saqqummiussa- qassalluni, taannalu malillugu In- atsisartut siulittaasussaannik qiner- sisoqassaaq. Taannalu qinigaania- riaruni suliarisussanngussavaa a- taatsimiinneq naanissaata tungaa- nut siulersussallugu. Ukiamut kinguartippaat Naalakkersuisunngortut isummer- figisassarissavaat oqaluuserisassat suut ataatsimiinnisaami oqaluuse- rineqassanersut, naalakkersuiner- milli suliaqartut atorfillillu isuma- qatigiissutigereersimavaat ataatsi- miinneq sapinngisamik sivikitsuu- tinneqassasoq. Taamaattumillu ili- manarluinnarpoq sapaatip akunne- rinnaanik sivisussuseqarumaartoq. Soorunalimi naalakkersuisussa- nik qinersisoqassaaq, soorunalumi aamma ataatsimiititaliani, Inatsi- sartut sinniisoqarfigisartagaanni i- laasortassanik taasisoqassalluni. Tassanilu pineqarput Naalakkersu- isut namminneq ataatsimiititaliaat, siulersuisoqarfiit, nakkutilliisoqar- fiit suliffeqarfiillu allat siulersuiso- qarfii. Ilisimaneqanngilarli suliassat qa- noq amerlatigisut ukiuamut utaq- qinneqarumaarnersut. Maannakkulli oqaluuserineqar- tussanut ilanngunneqareersimap- put 1987-imi ilassutissanut inatsi- sissaq, akileraartarnermullu pisor- taqarfiup suliassaatai arlallit. Akuersissutinut ilassutissatut in- atsisissaq, taannalu pingasoriarlu- gu oqaluuserineqartussaavoq, naa- lakkersuinermillu suliaqartut tun- gaanniit isumakuluutigineqareersi- mavoq suliassat ataasiakkaat sulia- rineqartarnerannut piffissaliunne- qarsimasup allanngortinneqartar- mata. Tamatumunngalu pissutaa- voq kissaatigineqaraluarmat sulias- sat ataatsimiititaliani ataasiakkaa- ni suliarineqarnerini kisitsisitaasa misissoqqissaarsinnaanissaannut piffissaqarluartassasoq. Tamanna- lu ilaatigut pissutaavoq — ilaatigut allatut ajornartumik — akuersissu- tigineqarsimammat ataatsimiinneq sapaatip akunneranik ataatsimik sivisussuseqassasoq. Allaimgortiterilluta sanavugut... Vi bygger om... .. nutarterivugut.. . .vi moderniserer..

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.