Atuagagdliutit - 07.12.1990, Blaðsíða 9

Ilaanni nilliarusunnartarpoq
Meeqqanik mikisuuteqarluni kollegiamiiffiunngilaq
Hinniagaqartut tamar-
mik affaat Nuummut
ilinniariartortut ilinni-
amertik taamaatiinnar-
tarpaat. Amerlasuut mi-
kisunik meerallit kolle-
giami mikisuaqqamik
ineqartut najugaqarner-
tik misiginerluttarpaat.
Egmontg&rdimi ineeq-
qami 25 kvadratmeteri-
nik angissusilimmi Gre-
the najugaqarpoq, uini,
niviarsiaraq sisamanik
ukiulik nukappiararlu
marlunnik ukiulik ine-
qatigalugit. Meeqqat
pinnguaasa, plakatit iik-
kaniittut naasullu inuit
sisamat issimaffiat tat-
toqisaarfioqisoq nuan-
nernerulersippaat.
Dorthéraq Møller Len-
nert, 24-inik ukiulik, mar-
lunnillu, nukappiaqqamik
pingasunik, niviarsiaqqa-
millu tallimanik ukiulinnik,
qitornaqarpoq. Qaammatini
sisamaat qeqqani sivisussu-
silimmi panini Saviminileri-
nermik Ilinniarfimmi inee-
rakasinni marlunni najuga-
qarsimavoq, novemberimili
anaanatut kisimiittutut
ilinniagaqartutullu uniin-
nartariaqarsimavoq. Meeq-
qani Maniitsuliartippaa,
tassanimi inooqataa meeq-
qamik aappa peqatigalugu
najugaqarmat.
- Niviarsiaraq paarsisus-
saqartinngilara, taamaattu-
millu atuarfimmut, unnuk-
kullu suliar toraan garn a,
nassartariaqartarlugu. Si-
nippiarneq ajorpoq, nagga-
taatigullumi napparluni.
Taamaattumik eqqarsar-
pungæ Naamik, pitsaaneru-
voq angerlaruni. Tamanna,
massa annernaraluarluni,
aaqqiineruvoq ajunngitsoq,
tam aas alu maqaasivakka,
Dorthéraq oqaluttuarpoq.
25 kvadratmeterlmi
sisamat
Grethe Efraimsen aalajan-
gerpoq inoqutini tamakker-
lugit Nuummut nassamiar-
lugit, maannalu 25 kvadrat-
meterini najugaqarlutik.
Dorthéqqatulli ukiut pinga-
jussaa allaffimmiussatut
ilinniartuuvoq, isertuutin-
ngilaali ulluinnarni ingerla-
niarneq ajornakusoortuum-
mat:
- Aappaqarluni inuuneq
taama tattorliutsigaluni
ineqarluni ajornakusoo-
qaaq. Uima meeqavut paar-
sarai, uangalu taamaalillun-
ga ilinniagaqarninnik aal-
lussilluarnerusinnaallunga.
Amerlasuulli qitomisarlu-
tik Egmontgårdimi najuga-
qarput, taamaattumillu un-
nussuarmut nipiliortoqar-
taqaluni. Ilinniagassakka
aatsaat unnukkut qulit aq-
qamup missaanni saattar-
pakka, misigisimavungalu
ilaqutakka akuttuallaamik
peqatigisarlugit.
Kollegiami ini mikisoq qi-
Inuit sisamat 25 kvadratmetermi najugaqartut tattorliuuteqaat. Grethe ilinniagassaminik
aatsaat aallussisinnaasarpoq meeqqat qulip kingorna innartinneqareerangata. (Ass.: Knud
Josefsen).
Der er ikke meget plads, når fire mennesker skal opholde sig på 25 kvadratmeter. Grethe
kommer først i gang med hjemmearbejdet til skolen, når børnene erlagt i seng efter klokken
10 om aftenen (Foto: Knud Josefsen).
manniarlugu Inger Berthel-
sen, ernini tallimanik ukiu-
lik peqatigalugu, ukussami-
nut Nuussuarmiittumut
nuuppoq. Ineeqqani mar-
lunni, katillugit 30 kvadrat-
meterinik angissusilimmi,
naj u gaqaralu arpoq.
- Kollegiami najugaqarlu-
ni meeqqat killilersugaaval-
laarput, nipaarsaartariaqar-
put, pinnguarfissaqarpian-
ngillallu. Ilaanneeriarlunga
iluaallakkumallunga qia-
sunngulersarpunga nillia-
rujussuangajattarlungalu.
Amerlasuunik ilinniagaqar-
nera unitsiinnarniarlugu
eqqarsartarpunga. Taman-
nalu uinnut, meeqqannullu
allanut marlunnut, Maniit-
sumiittunut ajorpoq.
Aningaasaqarniarneq
ilungersunartoq
Nivissanut Nuummi naju-
gaqarneq, ilaqutaqarnerlu,
akisuujuvoq. Kollegiami ini
ataaseq qaammammut 850
koruuneqarpoq, taassumalu
saniatigut meeqqap ataatsip
paarsisoqartinneqamera
240 koruuninik akeqarpoq.
Nuummi najugaqaraluartil-
luniluunniit kommunimi
nqjugarisimasami meeqqap
paarineqarnera akilersugas-
saavoq. Ilaqutariillu illoqar-
finni marlunni inigisamut
marloriarlutik akiliisarma-
ta, aammalu nerisassarsisa-
riaqarmat atis assarsis ar ia-
qarlunilu ilinniagaqamer-
siutit 3850 koruunit, sinne-
qangaarneq ajorput.
Nivissat isumaqatigiissu-
tigaat init pitsaanngissu-
saannut naleqqiullugu kol-
legiami ineqarneq akisuval-
laartoq. Dorthéqqap oqalut-
tuaraa iserterami eqqiaaso-
qarsimanngitsoq.
- Init suli takorianngik-
kikka kollegiami pisortap
isumaqatigiissummik at-
siortippaanga. Mikisunik
meeraqaraanni ajorpoq qul-
liit ikkuffii aseqqukut assi-
gisaalu, Dårthéraq oqarpoq,
Grethelu nangilluni oqar-
poq;
- Uffarfik, anartarfik igaf-
fillu allarpassuit peqatigalu-
git atortariaqartarpavut,
eqqiaanissarlu kajungerine-
qarpiarunanngilaq, maani-
mi ipertoqimmat kajumin-
naaqalunilu. Arlaleriarlun-
ga aamma nerisassaatinnik
nillataartitsivimmiittunik
tillinniarfigineqarpunga.
Errugassarpassuit, ilaanni-
lumi igafiimmi taamaattu-
mi nerisassiornissaq kajun-
gerijunnaavittarpara.
Errugassat 10 meterit
Egmontgårdimi pulaarner-
put naggaserlugu ataatsi-
moorussamik iggavik alak-
karparput, tassanilu takul-
lugu errugassat nerriviusap
qaaniittut 10 meterinik tak-
issusillit. IgafTiup qaaniip-
poq siatsivik, kingullermik
frikadell’iliorfigineqarami
errorneqar6imanngitsoq.
Grethe nassuiaavoq ullu-
mikkut ajorpianngitsoq.
Aamma anar tar fiit uffarfiil-
lu ataatsimoo russat takutsi-
arpagut, taakkulu allaan-
ngillat atuarfimmi ataatsi-
moorussamik anartarfiit.
Iikkat allaanngillat qan-
garsuarli qalipanneqarsi-
masut, gulvtæppilu nylo-
niusoq cigaritsit qamitsivi-
kuinik qernertunik qilutsi-
terneqarpoq.
- Ilaanni qiarusuummertarpunga nilliarujussuangqjattar-
lunga - ilorraallannerulaarumallunga, Inger Bertheben
oqarpoq. Taanna, Dorthéraq Grethelu ukiut pingqjussaat
allafTimmiussatut ilinniartuupput. (Ass.: Knud Josefsen).
- Nogen gange har man lyst til at græde eller skrige højt, for
at få det lidt bedre, siger Inger Bertheben. Både hun, Dor-
theraq og Grethe går på tredje år af en kontoruddannelse
(Foto: Knud Josefsen).
- Ilinniagarsi aallussiuk
Else Marie Grønvold napparsimasunik paarsisutut
ilinniagaqaqqammersoq Dronning Ingridip Nappar-
simmavissuani Nuummiittumi ataasinngormat suli-
lerpoq. Suna pissutigalugu ilinniarniarsimava?
- Angajoqqaama tamarmik suliamik ilinnigaqarsi-
manngitsuusut sakkortuumik tapersersorsima-
vaannga. Oqaluttuuttarpaannga suliamik ilinniaga-
qarsimanissaq qanoq pingaaruteqartigisoq - pingaar-
tumik suliflissani qafiakkiartuaarnissamut periarfis-
salinni.
- Napparsimasunik paarsisunngorumallersimanin-
nut pissutaasut ilagaat, Uummannap napparsimma-
vianut, anaanama oqalutsitut sulifligisaanut isertu-
artarsimanera. Napparsimmavimmiinneq sungiussi-
mavara, takusarpakkalu kalaallit napparsimasut na-
korsat napparsimasunillu paarsisut qallunaatuinnaq
oqaasillit oqaloqatigisinnaanngikkaangamikkit qa-
noq ilungersortartigisut.
- Maannali uanga ilinniagaqarsimalerpunga, taan-
nalu atorlugu sumiluunniit sulifllninniarsinnaavun-
ga. Piumaguma nunanut allanut aallarsinnaavunga,
inuiaat allat piorsarsimassusiinik misilitaqarsinnaal-
lunga, allanilu m is igis im asakka angerlaruma kalaale-
qatinnut iluaqutissanngortissinnaallugit.
- Inuusuttut ilinniagaqarniartut oqarfigisinnaa-
vakka, ilinniakkatik qatsunnaveersaartaqqullugit -
ilinniarnermik nalaani ajornartorsiorlutillu artorsa-
lissagaluarunilluunniit. Ilinniagaqarniarnermi oqit-
suinnaasanngilaq, pingaartumik ilagisat qimallugit
allamut ilinniariartorsimagaanni.
- Ilinniarneq naammassereeraanni imminut suusu-
pagilernaveersaartariaqarpoq, qallunaat kalaallillu
sulinerminni pissusitoqarisartagaannut uteqqinna-
veersaartariaqarluni. Assersuutigalugu taasinnaava-
ra uanga suliamik ilinniagaqareersimallunga oqalut-
taannaanaveersaarnissaq eqqaamajuartariaqassa-
gakku.
-1 må holde ud
Else Marie Grønvold er netop uddannet som sygeple-
jerske og startede i mandags på Dronning Ingrids
Hospital i Nuuk. Hvorfor har hun overhovedet søgt
en uddannelse?
- Jeg er blevet bakket meget op af mine forældre,
der begge er ufaglærte. De har fortalt mig, hvor vig-
tigt det er at uddanne sig - også i fag, der gør det
muligt at avancere til lederjobs.
- Når jeg valgte at blive sygeplejerske skyldes det
dels, at jeg har haft min gang på sygehuset i Uum-
mannaq, hvor min mor fungerede som tolk. Jeg var
vant til miljøet, og jeg oplevede, hvor frustrerende det
var for de grønlandske patienter, at de ikke forstod de
danske læger og sygeplejersker.
- Nu har jeg en uddannelse, der giver mig frihed til
at vælge, hvor jeg vil arbejde. Den kan bruges i andre
lande, og jeg kan rejse til andre kulturer og komme
hjem igen og være med til at berige min egen kultur
med de positive påvirkninger, jeg henter andre steder.
- Mit råd til de unge, der skal i gang med en uddan-
nelse skal være, at de fastholder interessen for faget
- også selvom det viser sig at være svært og vanskeligt
at gennemføre 6tudiet. Det er ikke altid let, og slet
ikke hvis man tager en uddannelse langt fra hjemmet.
- Og når man så endelig er færdig, skal man være
sit værd bevidst og ikke falde ind i en traditionel rolle
som andenviolin i et dansk-grønlandsk samarbejds-
forhold. Der er ingen mening i for eksempel at arbejde
som tolk, når man selv er fagligt uddannet.