Atuagagdliutit - 19.10.1993, Side 6
6
AALISAAT
NR. 8 1993
Nammco-p pingajussaanik ataatsimiinneranit
isummat
North Atlantic Marine Mammal Commission (NAMMCO) - Atlantikup Avannarpasissuani Immami Miluumasut Pilllugit
Ataatsimiittartut - Reykjavik-imi Island-imiittumi pingajussaaneersumik julip aallaqqaataani aappaanilu ataatsimiipput.
Pingaamerutillugit sammineqarput siuliani ataatsimiinnermi ataatsimiititaliat nalunaarutaat suleriaasissaannullu
najoqqutassiat.
Ataatsimiinnermi peqataasut.
Siunissami arfanniartarneq pillugu aalqjangersaasarnermi uku siuttoralugit IWC-mi oqar-
tussaaneq attanneqartuassava? Samerlermiit: IWC-p siulittaasua Mexico-miu dr. Fleischer
IWC-llu allattuunera Ray Gambell.
Skal forvaltningen og fangsten af store hvaler varetages af IWC i fremtiden? Fra venstre:
IWC’s præsident dr. Fleischer og IWC’s generalsekretær dr. Ray Gambell. (Ass./Foto: Hans
Kreutzmann)
Ataatsimiinnermi peqataap-
put Norge-miit, Savalim-
miuniit, Island-imiit nunat-
sinniillu aalisarnermit naa-
lakkersuisoqarfmniit ator-
fillit, aallartitanullu ilaap-
put nunani taakkunani aali-
sarnermik piniarnermillu
kattuffinniit sinniisut.
Pisortatigoortumik Cana-
da, Danmark, Rusland, Ja-
pan-ilu alaatsinaatsitaqar-
put.
Immikkullu alaatsinaat-
sitatut uku najuuttussatut
akuerineqarput;
Nunat tama laat sinniiso-
qarfiinit: ICES (Nunat ta-
malaat immanik misissui-
nermut suleqatigiiffiat),
NAFO (Atlantikup avannar-
pa- sissuani aalisarnermi
suliniaqatigiiflik), IWC (Nu-
nat tamalaat arfanniarner-
mi ataatsimiititaliarsuat).
Pisortanut attuumassu-
teqaangitsunit: EBCD (Eu-
ropamiut piujuaannartitsi-
nissamut piorsaanissamullu
suleqatigiifliat), High North
Alliance (Avannaarsuani
Inuuniarnermi IUersornia-
qatigiiffik), Inuvialuit Game
Council (Canadap avan-
naarsuani naggueqatitta
siuarsarniaqatigiifflat), IW-
GIA (Nunat tamalaat inoq-
qaavisa atugarisaat pillugit
qaamarsaaniaqatigiit),
Landsdelutvalget for Nord-
Norge (Norge Avannaani
inuutissarsiornermut sule-
qatigifilk).
Immikkullu oqalugiartus-
satut aggersameqarsima-
voq Dr. Arne Kai land, Kø-
benhavn-imi Nunat avan-
narliit Asia pillugu ilisima-
tusarflaneersoq.
Tikilluaqqusilluni
oqaaseqaatit
Pisarnertut ataatsimiinneq
ammameqarmat nunat
ilaasortaasut tamarmik
oqaaseqaateqarput.
Island-imiit oqaaseqaatit.
Aallarniilluni oqalugiar-
tuuvoq Island-imi aalis ar-
nermut naalakkersuisoq
Thorsteinn Palsson.
Erseqqissaatigeqqaarpaa
Island immami uumassusi-
linnit tunngaveqarluinnar-
luni napan iartuummat,
nioqqutissiammi avammut
tunineqartartut 80%-ii im-
mamit pisuusarmata ilisi-
matusarnikkut aqutsilluar-
nissaq Island-imi inuutis-
sarsiornermut pingaarute-
qarluinnartuusoq.
NAMMCO-p pilersinne-
qarsimanera siunissamilu
neriuuteqarluarfiginera
oqaatigeriarlugu, ullutsinni
immami uumassusilinnik
aqutsiniarnermi nunani ta-
maalaanit piniaqqusinngin-
nermik aqutsiniarnerup in-
gasattqjaaralu ttuinnar tu-
mik ingerlanneqalersimane-
ra uparuarpaa, naak siorna
Rio-mi pinngortitaq pillugu
ataatsimeersuarnermi im-
mami pisuussutsinik nun-
gutsaaliuutaanngitsumik
atorluaanissaq nunat tama-
laat isumaqatigiissutigisi-
magaluaraat.
IWC assersuusiullugu
taagamiuk eqqaavaa, naak
Island-ip arfernik ilisimatu-
sarnikkut IWC-lu allatigut
sullinniarlugu nukiit anner-
toqisut atorsimagaluarai,
arfanniamerup killilimmik
ingerlanneqaqqilersinnaa-
neranut siunnersuutai
1992-imi itigartinneqarsi-
maneri tunngavigalugit taa-
mani junip 30-iani Island
IWC-mit ilaasortaajunnaar-
tariaqarsimasoq, naallu al-
loriarneq tamanna Island-
imut nalorninartoqaralua-
qisoq eqqortutut isigineqar-
toq.
IWC-mi Ilisimatuut
Ataatsimiittartut siulitaa-
suata akerliunini takutinni-
arlugu tunuarsimanerata
ersersiinnarpaa IWC arfan-
niarnermi aqutsinermi sule-
qatigiiflittut siunissaarussi-
masoq, naallu arferit min-
nerit aamma oqartussaaffi-
gineqalernissaat ilaasortaa-
sut arlallit piumasarigalua-
raat, arferit anginerit pini-
ameqarnerat pillugu aki-
sussaafliup naamassineqar-
sinnaannginnera isiginia-
gassatut tikkuarpaa.
Tamakku tunngavigalu-
git Island-imi naalakkersui-
sut NAMMCO pingaarute-
qarluinnartutut isigaat, siu-
nissamilu suleqatigiifliup
misissuinikkut, ilisimatu-
sarnikkut piujuaannartitsi-
nissakkullu suli nukittune-
rusumik ingerlalemissaa
suleqataaffigiumallugu.
Killilimmik niuverniuti-
galugu arfanniarsinnaane-
rup ammaateqqinneqarsin-
naanera Island-imiit kissaa-
tigineqarmat, kiisalu is-
land-imiunit tikaagullinni-
amerup NAMMCO-mit isu-
magineqalersinnaanera pia-
reersimaffigineqarmat
NAMMCO-p annertuneru-
sumik oqartussaaffeqaler-
nissaa kissaatiginartinne-
qarpoq.
Nunalli ilaasortaasut al-
lat nunat tamalaat aalajan-
gersagaannut minnerunn-
gitsumillu IWC-mut isu-
maat ataqqisariaqartutut
isumaqarfigineqarput.
Savallmmiunit
oqaaseqaatit
Savalimmiut sinnerlugit Ju-
stinus Olsenip aallaqqaasiu-
tigalugu NAMMCO-p im-
mami miluumasut tamaasa
pillugit Savalimmiut imar-
taani oqaasissarsaqartuu-
sinnaanera erseqiissarpaa.
Aqutsinerli eqqarsaatiga-
lugu isumaqatigiissutit
tunngavigalugit NAMM-
CO-p ullumikkut puisit ar-
ferillu mikinerit suleqati-
giiffinnit allaniit sammine-
qanngitsut oqartussaalTigi-
neqarnerat taariarlugu, Sa-
vallmmiunit arferit annerit
aamma atorluamiarneqar-
sinnaanerat pisinnaatitaaf-
fittut soqutigineqartoq
oqaatigaa.
IWC-mit niisarnat pillu-
git ingasattajaartumik ma-
lersuilersimaneq ernuma-
nartutut taaneqarpoq, naak
IWC-mit akisussaafilk - tas-
sa arfernik anginemik pini-
arnermut aqutsineq - aal-
lunneqarunnaarsimagalu-
artoq.
Tamannalu tunngaviga-
lugu Savalimmiuni Naalak-
kersuisut siulittaasuat, Ma-
rita Petersen, maj-ip 28-iani
tusagassiuutitigut nalunaa-
ruteqar ner mini oqaatigivaa,
Savalimmiut IWC avaqqul-
lugu suliniartariaqalissa-
soq, suliniarnerlu tamanna
tunngavilerneqareersoq
NAMMCO-mi isumaqati-
giissut aallaavigalugu.
Qularutigineqanngilarlu
NAMMCO IWC-mut taar-
taasussatut tulluarnerpaas-
sasoq.
Norge-mit oqaaseqaatit
Norskit sinnerlugit Stein
Owe-p aallarniutigalugu
oqaatigivaa IWC-mi pissut-
sit qanoq piartornerat
NAMMCO-p ineriartorne-
ranut tunngaviulluinnassa-
sut.
Ukioq manna Norge-p
IWC-mi anguniagaata pin-
gaarnersaraat Revised Ma-
nagement Scheme-p (Aqut-
seriaatsip nutartikkap na-
joqqutassartai) akuerine-
qamissaa.
Tamannali ilaasortaasu-
nit amerlanernit akerliler-
neqarsimavoq, naakllisima-
tuunit Ataatsimiittartunit
ataatsimiititaliaaqqanillu
arlalinniit tapersersorne-
qarsimagaluartoq.
Taamaakkaluartorli Nor-
ge-p IWC-mi ilaasortaagin-
narnissani aalajangiusima-
vaa, pisariaqarmammi ar-
fanniarnermi aqutsinermik
IWC suleqatigiiffiussasoq.
Ukioq manna Kyoto-mi
taamatut aalajangiisoqara-
luartoq Norge-p ukioq man-
na qangatuut tikaagullinni-
artarnerup aammaanneqar-
nissaa aalajangersimavaa.
Taamatut aalaj an giiner-
mut tunngaviuvoq pinngor-
titami pisuussutsit nu-
taanngortuartut nungusaa-
taanngitsumik atorluarne-
qarsinnaanerannik FN-ip
Rio-mi siorna ataatsimeer-
suartitsinerani aallajanger-
saasimaneq kiisalu IWC-mi
ukiuni talUmani piniaqqu-
siunnaarnissamut Norge-p
akerliliisimanera.
Arfanniarnermi suliffis-
saqarniamikkut aningaa-
sarsiornikkullu sumiiffinni
pisariaqartitsifliusuni ila-
pittuutaalluartutut ilaasu-
artariaqartutullu isigine-
qarmat.
1993-imut katillugit ti-
kaagulliit 296-it pisassiisu-
tigineqarput, ilisimatusaati-
galugu 136-it sinnerilu niu-
verniutissatut pisassiissuti-
gineqarsimallutik.
Norskit oqaaseqaatertik
naggaserlugu erseqqissar-
paat naalagaaffittut mikisu-
tut pinngortitamillu pisuus-
sutsinik atuisuusutut tunn-
gaveqarluinnartuusutullu
isummanut allanut eqqor-
tumik illuatungiliisinnaa-
neq pingaaruteqarluinnar-
toq.
Nunallu pinngortitap pi-
suussutaannik atuilluami-
artuusut inerteqqusissute-
qarnikkut atuisinnaati-
taanngippata, nunat tama-
laat isumaqatigiissutaat su-
leqatigiissutillu ineritikki-
artornerat Uluinnaasiortu-
mik aalajangersaasarnikkut
ulorianartorsiortinneqaler-
simammammata tamanna
ajuusaarutigineqarluinnar-
poq.
Tassunga atatillugu AA-
LISAAT-mi nr.-mi kingul-
ler mi præsident Bill Clin-
ton-imut qinnut innersuus-
sutigiinnassavara.
Kalaallit nunaannit
oqaaseqaatit
Namminersornerullutik
Oqartussat sinnerlugit Ei-
nar Lemche-p oqaaseqarlu-
ni aallartinnermini kingul-
lermik ataatsimiinnermi
nunat NAMMCO-mi ilaa-
sortaasut tamarmik imma-
mi miluumasunik isumatu-
saarluni atuisinnaanermut
tunngaviatigut isumaqati-
giilluinnarnerat nutaarsias-
saanngitsoq eqqaariarlugu,
nutaarsiassartaatut taavaa
IWC-p Kyoto-mi ataatsi-
miinnerani naqissuserne-
qartoq nunat IWC-mi ilaa-
sortaasut maleruagassat
tunngavigalugit suliniarun-
naarsimanerat.
Apeqquserpaalu malitta-
risassaliuunneqartut ataq-
qisuarneqartariaqamersut,
uagullu malittar is assat Uu-
arsineqarnissaannut assa-
vut paarlallugit utaqqeru-
saartuassanersugut, ima-
luunniit uagut nammineq
malittarisassaliornitsgut
amerlanerussuteqartut sa-
nioqqullugit ingerlatsissa-
nersugut.
Apeqquserpaattaaq Is-
land-imi Aalisarnermut
naalakkersuisup oqarnera-
tuut NAMMCO-p oqartus-
saaffigisai annertusineqas-
sanersut, imaluunniit nu-
narsuarmi inuiattut ikinne-
russuteqartutut pisinnaati-
taafTiit tunngavigalugit ka-
laallit nammineerlutik isu-
maqatigiissuteqarsinnaa-
nersut.
Taavaalu Namminersor-
nerullutik Oqartussat isu-
maat ilisimaneqarluartoq,
kisiannili KNAPK isuma-
qartoq aqutsinermut nuar-
suaq tamakkerlugu suleqa-
tigiiffimmut nakuitsumut
soriarsinnaangitsumullu
suleqatigiiffik nukittooq nu-
narsuattalu immikkoortor-
taani qanitatsinniittoq taar-
taasariaqartoq.
Alaatsinaatsitanit
isummat
Japan-imiut alaatsinaatsi-
taata NAMMCO-mi ilaasor-
taasunut ataqqinnilluarner-
tik pillugu Japan-imilu
IWC-p ataatsimmiinnerani
tapersersuilluarsimaneri-
nik qutsavigeqqaarpai.
Ukioq manna IWC-p
ataatsimiinnerani Japan-
imiit nunanut allanut uku
isummat pingaamerutillu-
git akueritinniarneqarsima-
galuarput:
- immami pisuussutsinik
uumassusilinnik nungut-
saaliuineq tunngavigalugu
atuiUuarsinnaaneq,
- kulturikkut atugarisat
tunngavigalugit kikkul-
luunniit sunilluunniit neri-
saqarsinnaatitaanerat,
- ilisimatusamikkut mis-
issuinerit eqqortumillu paa-
sissutissiisarnerup ataqqi-
naqamissaat.
Ajoraluartumilli ataatsi-
miitsitaliarsuarmi nunat
ilaasortaasut amerlanerit
akuersaarsimanngillat, ma-
lunnaatilimmilli ataatsimii-
titaliaaqqat piareersaataa-
sumillu ataatsimiittartut
(Technical Committee) sior-
natigornit paasinninnerul-
lutik pilersimanerat siunis-
sami IWC-p Uorraanut
sangujartuaarnissaanut ne-
riulluartitsilersimavoq.
Arfanniaqqissinnaatitaa-
lernermut arfeeqqanullu
isummat siuliani taakkar-
tukkanut assingoqimmata
taaqqinneqassanngUlat, er-
seqqissaatigineqassaarli
aarluarsuit assigiinngitsut
niisanullu eqqarliusut CI-
TES-ip allattuifiinut (uu-
masut nungutaanissamut
ulorianartiorsiortinneqar-
tut pillugit allattuifElinut)
ilanngunniarneqalersimam-
mata, tamannalu Japan-
imiit NAMMCO-mi ilaasor-
taasunut eqqarsaatigilluaq-
quneqarpoq.
EBCD-mit innersuussut
EBCD-miit allaatsinaatsi-
tap NAMMCO-mut inner-
suussivoq IUCN-mik sule-
qateqaleqqullugu.
SuliniaqatighfTik IUCN
tassaavoq nunani tamalaani
innuttaasut uumasunik nu-
juartanik atuineri pillugit
misissuitsisisarnerit tunn-
gavigalugit piujuaannartit-
sinissaq siunnertaralugu in-
nersuussisartuusoq.
IUCN-ip suliniarnermini
inuuniutigalugu uumasut
nujuartat piniarneqartarne-
rini pissutsit atuinermut
tunngaviusut pisariaqartit-
sineq aallaavigalugu naliler-
niaqqaartarpai.
Tamannalu aallaavigalu-
gu nungusaataanngitsumik
atuisinnaanermut inner-
suussutaasinnaasut aala-
jangerniameqartarput, uu-
masullu nujuartat ikiliartu-
piloorneri paasineqaraangat
piujuaannartitsinissamut
iliuusissanik innersuussu-
teqartartuulluni.
Suliniuteqarnermilu an-
guniarneqarpoq pisortati-
guunngitsumik suliniaqati-
giiffiit kattufiiillu kiisalu pi-
sortaqarfiit suleqataanis-
saat tapersersueqataanis-
saallu, pingaaruteqarluin-
nartutullu isigineqarpoq
ineriartomermi uumasunik
nujuartanik atuinerup ta-
manit paasinnilluarluni
akuersaarneqarnissaa.
Assersuutigalugu nannu-
nik piniartarneq misissui-