Atuagagdliutit - 19.04.1994, Blaðsíða 14

Nr. 29 • 1994
Naalakkersuisut anguniarpaat
inuuneq nakuuneq
All.: Naalakkersuisunut ilaasortaq Henriette Rasmussen
AG .nr. 24. 1994-imeersoq
allaaserineqartoq »Naalak-
kersuisutta mulmerput ase-
rorsalerpaat«-mut tunnga-
tillugu matumuuna pisus-
saavunga akissuteqassallu-
nga, tassami allaaserineqar-
toq uanga Naalakkersuisuu-
ninnut tunngassu teqarne-
rummat, naak Naalakker-
suisut tamakkiisumik qule-
qutsiunneqaraluartoq.
Ajuusaarnapoq sallune-
raaneq Inatsisartut politi-
kkikkut illuatungiliuttunut
atomeqartalersim ammat.
Inatsisartunimmi oqaatsit
tam arm ik immiunneqartar-
put, misissorneqarsinnaal-
lutik. Aammali imaannaan-
ngeqaaq inatsisartut suline-
ranni salluliortumik oqa-
lunneq, tamannami nunatta
isumannaatsumik ingerlan-
neqarnissaanut apeqqusii-
neruvoq annertooq.
Ukioq manna Inatsisar-
tut ataatsimiinnissaat sioq-
qullugu Naalakkersuisunut
illuatungiliuttoq innarluu-
tillit pillugit siunnersuum-
minik tusagassiutitigut saq-
qummiussineranut atatillu-
gu qisuariarsimasut arla-
qarput, tamatumanilu aam-
ma uanga qisuariuteqarsi-
mallunga. Innarluutillit
kattuiliata assuarliutaa
saafllginnissutitinngooq
akineqarneq qjortut, qisua-
riarnerma kingoma takkut-
toq, nassuiaateqarfigigee-
rakku uterfiginianngilara.
Uanili erseqissartariaqarso-
raara, tassa Innarluutillit
Kattuffiat tassaammat pe-
qatigiiffiit nammineq inger-
lattut kattuffiat uanga Naa-
lakkersuisoqarfinnut atan-
ngitsoq, taamaalillutillu
aamma tupinnanngitsumik
illuatungiliuttarlutik. Taa-
maattumik pingaartuuvoq
innarluutillit sullinneqar-
nerat aammalu peqatigiiffii
kattufiiisalu inissisimaneri-
sa immikkooruteqarnerat
paasissallugu.
Inatsisartut ataatsimiin-
nerat siulleq assigiinngitsu-
tigut aalassassimaarfiusi-
mavoq. Aalassasimaarner-
nut ilaasoq tassaavoq aap-
pariissinnaaneq pillugu
oqallinneq. Atuartartut ar-
lalissuit qisuariaateqartar-
put apeqqut tamanna pillu-
gu. Kunngip peqqussutis-
saanut siunnersuutip oqalli-
siginerani isummat assigiin-
ngitsut saqqummerput al-
laat akerliuneq ersarissoq
saqqummerluni. Peqqussu-
tissatut siunnersuuteqar-
nissamut ippigusuttut ersa-
rissumik oqaaseqarnian-
nginnamik oqaatsinut ataa-
siakkaanut atomeqartunut
oqallinneq sangutiniarsima-
vaat, tamannalu tunngaviu-
sumik oqallisigineqartumut
sunniuteqartussaanani.
Ajuusaarnarpoq innuttaa-
sut oqallisigisap imarisaa-
nut isummersortinnagit
oqaatsinulli atorneqartartu-
nut sangutinniarneqarneri,
al laat salluneraanermik ki-
nguneqartinneqartumik.
Saaffiginnissut allakkami
eqqartorneqarpoq 22.11.93
tigusimavara ingerlaannar-
lu suliassiissutigalugu. Suli-
assaq imaannaanngilaq su-
liassaqarfiit arlallit tassani
atassuteqarfigisaqariarma-
ta, siunissami tamakkiisu-
mik tappiitsut isigiarsuttul-
lu tusarnaagassaqarnerat
aaqqiiffiginiarlugu. Suliaq
tamanna imaannaanngitsoq
inaarsarneqareerpoq saaffi-
ginnittorlu inerneranik nas-
sinneqareerluni.
Naalakkersuisut inuu-
nermik aserorsaanatik
anguniagaraat tamatsinnut
inuuneq naleqarnerusoq.
Tamatumanngalu piviusun-
ngortitsiniarnermi kissaati-
gaarput innuttaasut nam-
mineq peqataanissaat, aam-
ma ersarissumik isumma-
nik saqqummiussinikkut
oqalliseqataanikkullu.
Nukissiorfiit
Grønlands Energiforsyning
søger
Teknisk medarbejder
Til Nukissiorffiits anlægsafdeling ved
hovedkontoret i Nuuk søges en teknisk
medarbejder. Anlægsafdelingen, der
er under etablering ved hovedkontoret,
skal varetage følgende opgaver i for-
bindelse med Nukissiorfiits nyanlæg
og ombygninger:
- Sektorplanlægning
- Planlægning og projektering
- Udbud og kontrahering
- Byggeledelse og tilsyn
- Idriftsættelse.
I første fase af etableringen skal an-
lægsafdelingen varetage sektorplan-
lægning samt udførelse af vandforsy-
nings- og fjernvarmeanlæg og udbyg-
ning af el-net. Senere tilkommer udfø-
relse af el-produktionsanlæg, herunder
muligves etablering af vandkraftanlæg.
Arbejdsopgaver
Den tekniske medarbejder vil fortrins-
vis blive beskæftiget med Nukissiorfiits
renovering af el-produktionsanlæg,
herunder især med styrings-, regule-
rings- og overvågningssystemerne for
disse anlæg. Dette indebærer blandt
andet planlægning og projektering af
disse systemer. Hertil vil komme fore-
faldende opgaver inden for afdelingens
øvrige områder.
Kvalifikationer:
- Uddannelse som ingeniør (E,
stærkstrøm)
- Indgående kendskab til SRO-an-
læg
- Kendskab til stærkstrømstekniske
anlæg
- Kenskab til alle faser i en bygge- og
anlægssag
- Kendskab til EDB på brugerniveau
- Lyst til at rejse i Grønland i forbin-
delse med opgavernes løsning.
Vi tilbyder
- Løn- og ansættelsesvilkår i henhold
til overenskomst med den pågæl-
dendes faglige organisation. Der vil
blive knyttet et kvalifikationstillæg til
stillingen
- Bolig efter familiestørrelse, som der
betales depositum og husleje for,
efter gældende regler.
- Til- og fratrædelsesrejse, feriefrirej-
se eller ferierejsetillæg efter gæl-
dende regler.
Tiltrædelse:
Hurtigst muligt. De første 6-8 måneder
vil arbejdsstedet være ved Nukissior-
fiits anlægsafdeling i København, her-
efter ved hovedkontoret i Nuuk.
Nærmere oplysninger om stillingens
indhold hos Henrik Lundgaard i Nuuk
på tlf. 2 88 00 eller Henning N. Søren-
sen i København på tlf. 3313 84 72.
Ansøgning vedlagt relevant dokumen-
tation skal senest mandag den 16. maj
1994 være os i hænde hos:
Nukissiorfiit, Box 6002, 3905 Nuussu-
aq,
mærket »Teknisk medarbejder«.
Virksomheden:
Nukissiorfiit/ Grønlands Energiforsyning er en nettostyret virksomhed under Grønlands Hjemmestyre,
der beskæftiger sig med produktion og distribution af el, vand og fjernvarme i alle Grønlands 17 byer.
Vi beskæftiger omkring 400 medarbejdere, primært i Grønland. Omsætningen har i 1993 været på 510
mio kr. Hidtil har energiproduktionen været oliebaseret, men der er nu opført et vandkraftværk til ca.
1 mia. kr., som forsyner Nuuk med lys, kraft og elvarme.
Nunatsinni biilit amerlanerit
nutaanik taarsertariaqaraluarput
Kel Holm, Nuuk
Ullutsinni atorfissaqartuar-
tuulersut ilagilerpaat biili.
Taamaakkaluartoq nu-
natsinni biilit amerlaner-
paajugunartut nutaanngip-
pallaalersimapput.
Tamatumunngalu tun-
ngatillugu, amerlanerit
akissaqarsinnaagunaralu-
arlutik tunuarsimaartar-
put, biilinut akileraarutaa-
soq naalagaaffimmut nak-
kartinneqartartoq naleqqu-
tinngippallaarmat, naaper-
tuulluartuu sorinaranilu.
Nutaamik nutaanngitsu-
milluunniit biilisigaanni
naalagaaffimmut nakkar-
tussaq (akileraarut) niki-
ngassuteqanngilaq, - tassa
benzinatortoq 50.000,- kr.-
ninik akileraaruserneqar-
tarmat diesel-ilitortorlu
35.000,-kr.-nik akilerneqar-
tarluni pisiassap qaavatigut
ilanngunneqartartumik.
Akileraarusiisarneq ajo-
rinngilara unali uparuaru-
sullugu, qulaani atortoq
naapertuuttumik akileraa-
rusiisarnermik taaneqarsin-
naanngimmat!
Suut tamarmik nunani
allani atorneqartut ajun-
ngitsortai iluatigisassava-
gut iluaqutissai isumassar-
siutitut atorniartarlutigik.
Danmarkimi nunarsuar-
mi biilit akileraaruserneqar-
tarnerisigut akisutitsiner-
paagunartut, - naalakkersu-
isutigut aaliangiisimapput
biilit nutaanngilivallaartin-
nagit , (tassa ukiut qulit)
qaangerpallaarnagit piso-
qaassusillit kasiilerrnia-
raanni naalagaaffimmit ta-
piiffigineqartassasut 6.500,-
kr.-ninik kasiiligaq nutaa-
mik taarserlugu pisisoqas-
sappat.
Ileqquulersoq iluarinar-
luinnassusia.
Nunatsinni ukiumi issit-
taqisumi biilit sivisuumik
pigisinnaaneq ajornarput.
Amerlanertigut ukiut qulit
sinningaarneq ajorunar-
paat, (oqquisimaarfissaqar-
tinngikkaanni).
Naapertuilluamerussa-
galuarpoq, nutaamik (ato-
reersimasumilluunniit) pi-
sigaannni ukiunut qulinut
killilerlugu, akileraarutis-
saq agguarneqartarsinnaa-
suugaluarpat. Soorlu ben-
zinatortoq nutaaq kr.
50.000,- ukiut marluk nu-
taanngissusilik kr. 35.000,-
ukiut sisamat 25.000,- arfi-
nillit 15.000,- arfineq pinga-
sut kr. 5.000,- ukiullu qulit
sinnerlugit nutaanngissu-
sillit, nunatsinnut eqqutta-
riaqanngillat. Taamatullu-
mi dieselimik motorillit (so-
laritortut) nutaaq: kr.
35.000,-, ukiut marluk nu-
taanngissusilik kr. 25.000,-,
sisamat kr. 15.000,-, arfinil-
lit kr. 5.000,- arfineq pinga-
sut qulillumi ukiunik nu-
taanngissusillit akileraaru-
sernagittaaq. Qularnanngil-
luinnartumik nunatsinni
aqqusinikkut ingerlaarneq
biilitigut pitsanngorluin-
nassagaluarpoq, quasartu-
mi uneriataamissamut, taa-
matullumi inunnik apuinis-
saq pitsaanerusumik silli-
maffiginiarneqarsinnaavoq,
ullumikkut atortorissaaru-
taalersut biilip sarrisoorani
unilertornissaanut atortuu-
lersut ABS bremset nutaa-
junerusunik atortorissaaru-
taalersut maanissaaq nu-
natsinni pigilersinnaasuu-
galuarutsigik, aqqusinermi
angalaneq najummassima-
narpallaarunnaassagaluar-
poq. Puigornagulumi, - aki-
leraarutitigut isertussat
pinngitsooratik amerlisus-
saajumaarmata.
Isumaqataavunga
Peter A. Petersen, 3905 Nuussuaq
Matumuuna Isak Kleist-ip,
ataasinngornermi 31. janu-
ar 1994 radio avisimi, oqaa-
seqaataanut tapersiiniarpu-
nga.
Naluneqanngitsutummi,
pingaartumik maani Nuum-
mi, nunat allamiut killeqan-
ngiusartumik, pingaartu-
mik Europamiut »qallunaa-
nik« taasartakkavut, kalaal-
lit oqaasiinik, inooriaasaan-
nik kulturiannik, sunngua-
mik qarluallassinnaanatillu
ilisimasaqanngitsut, kille-
qanngiusartumik isaajua-
lersimapput.
Pingaartumik ullumikkut
Europami, aammalumi naa-
lagaaiTeqatigiinnerup ilua-
ni, sorsuunnerit eqqissiviil-
liornerillu nalaanni. Qulaa-
ni taariikkavut, europami-
ut, taakkorpiaapput nam-
mineq iluanaarnissartik
piinnarlugu Kalaallit Nu-
naannut, pingaartumik
Nuummut, suliartortut.
Sulinertik, akissarsiatillu
toqqortukkatik, puigorna-
gulumi europami peqatigiif-
fimminnit (kattuffimmin-
nit) piumasaqaatit sapaatit
akunneri aalajangersimasut
ukiumut suliffigisassatik,
suliffissaaleqinersiutimin-
nik pisartagaqaannassagu-
nik, naammassiniariarlugu
angerlartaraat. Sulissunni-
agassatik, kalaallit inuiaqa-
tigiit, immineerlugit tunu-
innarlugit.
Kalaallit Nunatsinni, ta-
makku tikisitatut taasakka-
vut, nalunngilara suliffim-
minnut atatfllugu pikkoris-
sartinneqartartut aningaa-
sarparujussuit atorlugit
uatsinnut inuiaqatigiinnut
iluaqutaasutut taaneqarsin-
nanngitsumik. Ataasiaan-
naratillu taamatut assigiin-
ngitsutigut pikkorissaqat-
taareeraangamik Europa-
mut utertarlutik, pikkoris-
sarsimaneri, uatsinnut ka-
laallit inuiaqatigiinnut, tak-
ussutissaqaratik, sunniute-
qaratillu.
Tamakku pissutsit uat-
sinnut kalaaliusunut, ta-
makkuninnga tappillutik
malinnaasunut, mamianar-
lunilu aliananngitsuunngi-
laq. Tatigineqanngitsutut
soqutigineqanngitsutullu;
soorunami misigisimanar-
lunilu malugisimananngit-
suunngilaq, inatsisartutta,
naalakkersuisutta atorfillil-
lu, kalaaleqatitta ilaanniit.
Atorfilittaminnut tikisi-
tanut »inuusatut amoortak-
katut« anngaarusaaginna-
lernikuusutut, avataaniit,
uagut inuiaqatigiit isitsin-
niit, isigineqalernikuullutik
tamassa allaffissaarsuar-
minni issiajuarsinnarput.
Naggataatigut oqaatigis-
savara uUoq manna tikillu-
gu suli apeqqusertuarakku
sooq inuiaat ikinnerussutil-
lit, kalaallisut oqaaseqaru-
sunnatillu kalaallinut akuli-
ukkusunngitsut, eriagisu-
tut ilillugit »kalaaleqatitta«
ilaanniit illersorneqartuas-
sanersut. Tassani pineru-
vakka immaqa imminnut
kalaallisut isigigaluarlutik,
assigiinngitsutigut peqqute-
qarlutik, qallunaanik nulia-
qaramik/ueqaramik meera-
qarfigisaminnik, taakku-
nunngalumi taasannut
meerartaasut minnerun-
ngitsumik, kinaassusermin-
nik nalulersartut.
Naggaterpiaatigut pillu-
aqqorusuppassi, ilissi kalaa-
liussutsiminnik pingaartit-
sisut, ukiuni kingullemi ka-
laallisut kinaassutsiminnik
pingaartitsiniaqataallusi
ingerlatsisimanissinni,
oqarfigerusullusi kalaalius-
sutsip siumut ingerlanerani
tapersersuisunik tapersee-
rusuttunillu tunuliaqutaqa-
qaasi nikallorasi suli inger-
lajuarisi.